← Eesti

3-23-2124/23

Obsah (4)§ 48§ 24§ 19§ 23

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 48 lg 2 alusel peab vastustaja võtma kasutusteatise suhtes seisukoha hiljemalt kümne päeva jooksul selle esitamisest. 5.2 Vastustaja korraldus ei põhine õiguslikul alusel. Vastustaja on kasutusteatise tagastamisel tuginenud

§ 48lg-le 6.

Sellisel juhul peab esinema

§-s 55 sätestatud suletud nimekirjas loetletud tingimus. Ükski neist tingimustest ei ole praegusel juhul täidetud.

§ 48

lg-test 5 ja 6 tuleneb üksnes vastustaja kohustus ja pädevus kontrollida ehitise nõuetele vastavust, mitte dokumentide vastavust. Taotlust ei saanud tagastada, sest ei esinenud olukorda, kus

sätete alusel oli ilmselge, et kasutusluba ei saa anda. 5.3 Kaebaja esitatud teostusjoonis vastab majandus- ja taristuministri

  1. septembri
  2. a määruse nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 115) § 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele: geodeetiliste mõõtmiste tulemuste põhjal koostatud jooniselt on täpselt näha ehitised ja nende osade paiknemine ning kõrgusmärgid. Samuti vastab esitatud joonis majandus- ja taristuministri
  3. aprilli
  4. a määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 34) sätestatud tingimustele. 5.4 Vastustaja korraldus on asjakohatu osas, milles käsitletakse ümberehitamist ja laiendamist, sest see pole praeguses menetluses küsimuse all. Vastustaja korraldus on väär osas, milles väidetakse, et seadusandlus on vahepeal muutunud. Vastustaja korraldus on vasturääkiv osas, milles väidetakse, et taotlus vaadati läbi ja ühtlasi tagastati läbi vaatamata. 5.5 Kaebaja on esitanud kõik määruse nr 115 § 15 lg-s 5 sätestatud dokumendid, mis on praegusel juhul asjakohased. Puudub õiguslik alus ning põhjendatud vajadus nõuda kasutus- ja hooldusjuhendeid, kuigi kaebaja lisab kaebusega maasoojuspumba kasutusjuhendi. Ühtlasi puudub õiguslik alus ning põhjendatud vajadus kaebajalt nõuda naaberkinnistu omaniku nõusolekut. Puudutatud isikute kaasamine menetlusse on vastustaja kohustus, kuid kaebaja siiski lisab kaebusega naaberkinnistu omaniku allkirjastatud nõusoleku. 5.6 Vastustaja ei kohtle kaebajat võrdselt võrreldes teiste sama küla elanikega, kelle puhul sarnases menetluses ei nõuta lisadokumente, sh naaberkinnistu kirjalikku nõusolekut, ning kelle puhul võetakse vastu Microsoft Painti programmis joonistatud ebatäpsed joonised. 5.7 Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 50 sätestab, et ametniku tegevus peab vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele. ATS § 51 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt ning ta peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. Vastustaja ametnikud, kes taotlust menetlesid, ei ole neid kohustusi järginud.
  5. Tartu Halduskohus jättis
  6. juuni
  7. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Korraldusega nr 588 ei pandud kaebajale kasutusteatise esitamise kohta siduvaid nõudeid, mida kaebaja oleks pidanud eraldi vaidlustama. Korraldus nr 588 oli menetlustoiming. Siduvad nõuded 2

(6)3-23-2124 pandi kaebajale korraldusega nr 1178, mis on haldusakt. Kaebaja esitatud asendiplaan ei vasta määruse nr 115 nõuetele ja seega ei saa selle esitamisega lugeda nõuetekohast teostusjoonist esitatuks. Hooldus- ja kasutamisjuhendi esitamise kohustust ei tulene ühestki õigusnormist, seega nende esitamise nõue oli põhjendamatu. Kaebajale ei pandud kohustust esitada naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek, see oli üksnes soovituslik. Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene isikule õigust nõuda väära halduspraktika rakendamist enda puhul.
  1. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palub Tartu Halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
  2. Tartu Ringkonnakohus kohustas
  3. veebruari
  4. a määrusega vastustajat esitama kasutusteatise lisana esitatud asendiplaani või teostusjoonise. Ringkonnakohus selgitas, et kaebaja halduskohtule esitatud teostusjoonis (dtl 88) on loetamatu. Samuti selgitas ringkonnakohus, et ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust esitada selle dokumendi kohta lisaseisukohti, sest kaebaja on selle dokumendi algul ise kohtule esitanud ja sellele ka apellatsioonkaebuses viidanud. Määruse täitmiseks esitas vastustaja kasutusteatise lisana esitatud asendiskeemi (dtl 160, failinimi „MOLDRI_PP_AS-102_ASENDISKEEMKUJAGA.pdf“).
  5. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  6. veebruari
  7. a otsusega halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse korralduse nr 1178 tühistamise nõudes rahuldamata, ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse selles osas läbi vaatamata. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist. 9.1 Vastustaja korraldus nr 588 on menetlustoiming. Ka korraldus nr 1178 on menetlustoiming, mitte haldusakt, nagu leidis halduskohus. Menetlustoimingu peale ei saa esitada tühistamiskaebust, seega tuleb korralduse nr 1178 peale esitatud tühistamise nõue jätta läbi vaatamata ja halduskohtu otsus tühistada osas, millega halduskohus jättis selle tühistamisnõude rahuldamata. 9.2 Kohustamisnõude lahendamiseks on vajalik vastata küsimusele, kas vastustaja tegutses kaebajalt korralduses nr 588 loetletud tõendeid küsides õiguspäraselt. Vastuses apellatsioonkaebusele nõustus vastustaja halduskohtuga, et hooldus- ja kasutusjuhendite nõuded olid põhjendamatud ning neid ei pidanud kaebaja täitma. Seega vaieldakse ringkonnakohtus üksnes selle üle, kas kaebaja esitatud teostusjoonis vastab nõuetele. Ringkonnakohus on seisukohal, et teostusjoonis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. 9.3 Kasutusteatise esitamisel tuli lähtuda määrusest nr
  8. Selle määruse § 15 lg 5 alusel tuli kasutusteatise esitamisel esitada ühtlasi teostusjoonis, mis sama määruse § 6 lg 1 järgi on ehitise või selle osa geodeetilise mõõdistuse andmete töötlemise, analüüsimise ja tõlgendamise järel vormistatud tulem, saamaks teavet ehitise või selle osa paiknemise ja tehniliste andmete kohta. Määruse nr 115 § 6 lg-st 2 tuleneb, et teostusjoonisele kehtivad määruses nr 34 sätestatud nõuded. 9.4 Määruse nr 34 § 11 lg 3 kohaselt peab teostusmõõdistamise joonise või aruande allkirjastama teostusmõõdistamise eest vastutav pädev isik ning § 11 lg 2 p 5 järgi esitatakse teostusjoonisel teostusmõõdistamise eest vastutava pädeva isiku nimi ja kvalifikatsioon ning kaasatud isikute nimed. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
  9. novembri
  10. a määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine„ (määrus nr 61) § 6 järgi loetakse ehitusuuringuks ehitusgeodeetiline töö, ehitusgeodeetiline uuring, insenertehniline geodeesiatöö ja ehitusgeoloogiline uuring.

§ 24

lg 1 ja lg 2 p 6 koostoimes võib ehitusuuringu tegemisel ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Seega teostusmõõdistuse tegemine valminud ehitisele on ehitusgeodeetiline töö, mille tegijal pidi olema vastav kvalifikatsioon. Geodeedi tehtud teostusmõõdistus ja vormistamine tagab kohaliku omavalitsuse jaoks esitatud 3

(6)3-23-2124 teostusjoonise andmete usaldusväärsuse. Kaebaja koostas esitatud teostusjoonise ise ja tal ei ole vastavat kvalifikatsiooni. Seega ei vastanud kaebaja esitatud taotlus formaalsetele nõuetele. 9.5 See, kas esinesid

§-s 55 loetletud kasutusloa andmisest keeldumise tingimused või mitte, pole vaidluse lahendamise seisukohast oluline, sest kaebaja esitatud taotlust ei vaadatud sisuliselt läbi. Kuivõrd kaebaja taotlus ei vastanud formaalsetele nõuetele, jäeti see õiguspäraselt läbi vaatamata. 9.6 Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene kaebajale õigust nõuda, et haldusorgan kordaks võimalikku viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse ning rahuldada kaebus ja kohustada vastustajat kasutusteatisega nõustuma. Kaebaja jääb oma varasemate väidete juurde, kuid täiendab neid järgmiselt. 10.1 Ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, et kaebaja esitatud teostusjoonis ei vasta nõuetele, sest vastustaja esitas vastusena kohtu määrusele vale dokumendi. Esitati naaberkinnistu omanikuga kooskõlastamise aluseks olnud asendiskeem, kuigi esitama oleks pidanud kaebaja koostatud teostusjoonise. 10.2 Ringkonnakohus on ekslikult tuginenud

§ 24lg-le 1.

See säte reguleerib majandustegevuse korras ehitusalal teenuste pakkumist. Kaebaja on ehitise omanik ja ei tegutse majandustegevuse raames. Seega on asjakohane hoopis

§ 19lg 2, mis ei sätesta kvalifikatsiooni nõuet.

Kaebaja omandas teostusmõõdistamiseks vajalikud teadmised ja oskused kõrgkoolis ja on sellega varem mitu aastat tegelenud. Kaebaja koostatud teostusmõõdistus vastab määruse nr 34 nõuetele.

  1. Vastustaja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ning leidis, et ringkonnakohtu otsus on õige ja õiglane. Ringkonnakohus kohaldas materiaalõigust ja menetlusnorme õigesti. Kaebaja pidi esitama geodeedi koostatud geodeetilise mõõdistuse. Kaebaja esitatud joonis sellele tingimusele ei vastanud, seega oli õige jätta kasutusteatis läbi vaatamata. Vastustaja on kohtule esitanud kõik vajalikud ja õiged dokumendid ning kaebaja vastupidine väide pole tõene. Vastustaja edastas
  2. jaanuaril 2023 halduskohtule haldustoimiku,
  3. juulil 2024 ringkonnakohtule joonise septikust ja imbväljakust,
  4. veebruaril 2025 ringkonnakohtule asendiplaani/teostusjoonise (ainus, millel oli kujutatud imbväljaku 60-meetrine kuja). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kaebaja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 5). Vastustaja ja kohtud jätsid kohaldamata asjakohase

sätte.

  1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et nii korraldus nr 588 kui ka korraldus nr 1178 on menetlustoimingud. Seega ei pidanud kaebaja korraldust nr 588 eraldi vaidlustama ning kaebus korralduse nr 1178 tühistamiseks jäeti õigesti läbi vaatamata.
  2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kasutusteatise esitamisel tuli ühtlasi esitada teostusjoonis. See nõue tuleneb selgelt määruse nr 115 § 15 lg-st
  3. Kolleegium märgib siiski, et korraldustes nr 588 ja nr 1178 kasutatud sõnastus „esitada ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus“ on ebatäpne. Määruse nr 115 § 6 lg-st 1 ja määruse nr 34 § 1 lg-st 4 tuleneb, et mõõdistus on tegevus, mille tulemus vormistatakse joonisena. Seega on võimalik esitada üksnes teostusjoonist. Järelikult on asja lahendamisel keskse tähtsusega küsimus, kas kasutusteatisega esitatud teostusjoonis vastab 4

(6)3-23-2124 seaduses ja määrustes sätestatud nõuetele ning kas selle põhjal oli võimalik kasutusteatis läbi vaadata või mitte.
  1. Määruse nr 115 § 6 lg 1 järgi on teostusjoonis ehitise või selle osa geodeetilise mõõdistuse andmete töötlemise, analüüsimise ja tõlgendamise järel vormistatud tulem, saamaks teavet ehitise või selle osa paiknemise ja tehniliste andmete kohta. Määruse nr 115 § 6 lg 2 järgi tulenevad teostusjoonise sisulised ja vormilised nõuded määrusest nr
  2. Määruse nr 34 § 11 lg 2 p 5 sätestab, et teostusjoonisele tuleb märkida teostusmõõdistuse eest vastutava pädeva isiku nimi ja kvalifikatsioon, ning lg 3 järgi peab teostusmõõdistuse allkirjastama pädev isik.

§ 24

lg 2 p-st 6 ja määruse nr 61 §-st 6 tuleneb, et niisuguse ehitusuuringu tegemiseks, milleks on muu hulgas ehitusgeodeetiline töö, peab olema pädeva isiku kvalifikatsioon tõendatud. Ringkonnakohus on eelnevast järeldanud, et teostusjoonise oleks pidanud koostama vastava kvalifikatsiooniga isik ehk geodeet, kelleks kaebaja ei ole. 16. Kolleegium selle lähenemisega ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud. Kaebaja on õigesti tuginenud tõsiasjale, et kuivõrd kaebaja ise koostas teostusjoonise talle kuuluva ehitise kohta, siis ei olnud tegemist majandustegevusega (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1). Järelikult ei olnud asjakohane ringkonnakohtu viide

§-le 24, mis reguleerib majandustegevuse korras teenuste pakkumist. 17. Praegusel juhul tuli kohaldada

§ 19

lg-t 2, mis sätestab, et kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid ehitusseadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima. See tähendab, et omanik ei pea ise ehitades olema tõendatud pädevusega, mida kinnitab ka

eelnõu seletuskiri (555 SE, Riigikogu XII koosseis, lk 38). Ringkonnakohus pidas korraldust nr 1178 õiguspäraseks selle tõttu, et kaebaja esitatud teostusjoonist pole koostanud pädev isik ehk isik, kellel on vastav kvalifikatsioon, nagu nõuab määrus nr 34. Samas

§ 19

lg-st 2 tuleneb, et omanik ei pea olema pädev (kvalifikatsiooniga) isik

§ 23lg 2 tähenduses.

Kolleegium tõlgendab määruse nr 34 vormilisi nõudeid teostusjoonisele kooskõlas seadusega, mis tähendab, et teostusjoonis ei pea praegusel juhul olema geodeedi koostatud. Järelikult jättis vastustaja kasutusteatise õigusvastaselt läbi vaatamata. 18. Kaebaja nõuab, et kohus kohustaks vastustajat nõustuma kasutusteatisega. Seega taotleb kaebaja kohtult definitiivset kohustamisotsust. Selle nõude rahuldamise peamine eeldus on, et haldusorgani otsustusruum on kahanenud selliselt, et nõustumine kasutusteatisega on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes ainuvõimalik lahendus (riigivastutuse seaduse § 6 lg 5; vt ka RKHKo 3-3-1-14-15, p 26). See eeldus on aga täitmata, sest teostusjoonise vastavus määruse nr 34 sisulistele nõuetele on kindlaks tegemata. Veelgi olulisem on aga see, et kasutusteatise sisulise läbivaatamiseni ei ole selles asjas jõutudki. Eelkõige on välja selgitamata, kas esineb vajadus kasutusteatises esitatud andmete ja ehitise täiendavaks kontrollimiseks (

§ 48lg-d 2 ja 5).

Need küsimused tuleb esmalt lahendada vastustajal. 19. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. See tähendab, et kui kaebaja taotleb definitiivset kohustamisotsust, võib kohus teha indefinitiivse kohustamisotsuse, st kohustada haldusorganit uuesti otsustama (vt RKHKo 3-3-1-46-13, p 14; 3-20-952/55, p 24). See on kohane ka praegusel juhul, sest vastustajal oli kohustus kasutusteatis läbi vaadata (

§ 48lg 2), kuid ta jättis selle õigusvastaselt läbi vaatamata. 5

(6)3-23-2124
  1. Kaebaja heitis kassatsioonkaebuses vastustajale ette, et too esitas ringkonnakohtu nõudele vastuseks vale dokumendi. Vastustaja lükkab selle etteheite vastuses kassatsioonkaebusele tagasi. Kuigi sellel ei ole käesoleva asja lahenduse seisukohalt tähtsust, märgib kolleegium, et kaebajal on selles küsimuses õigus. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja esitatud teostusjoonis (dtl 88) on loetamatu, ning kohustas vastustajat seda uuesti esitama. Vastustaja saatis kohtule kasutusteatise lisadest dokumendi (dtl 160), millele ringkonnakohus otsuse tegemisel tugines. Neid kaht dokumenti (dtl-d 88 ja 160) võrreldes on ilmselge, et vastustaja ei esitanud seda dokumenti, mida ringkonnakohus küsis.
  2. HKMS § 108 lg 2 alusel kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kumbki pool pole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente üheski kohtuastmes esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.