Obsah (4)

§ 45§ 18§ 2§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-10307 Tsiviilasi X maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Maksejõ

§ 45lg 5 alusel.

Usaldusisik ei pea võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegusid.

1. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 17.11.
2. Ärakuulamisel väitis võlgnik, et ta ei tööta tervislikel põhjustel (oli saanud 2024 oktoobris puukborrelioosi). Tööandja vormistas töölt lahkumise töötaja soovil, kuigi see ei olnud õige. Võlgnik on 80% ulatuses töövõimetu. Võlgnik vastas usaldusisiku küsimustele osaliselt. Seoses välisriigi kontodele tehtud maksetega väitis võlgnik, et sattus pettuse ohvriks. Samas väitis, et tal ei ole säilinud vestlused petturitega, kellega ta olevat suhelnud Instagramis. Politseile avaldust teinud ei ole. Seoses Binance kontoga andis võlgnik vastuolulisi selgitusi (oli selle teinud ajutiselt seni, kuni on kohtumenetlus. Hiljem väitis, et ta pole sellist kontot teinud). Eitas endal Revoluti konto olemasolu. Laste kontode väljavõtteid keeldus esmalt esitamast, kuigi usaldusisik selgitas välja, et võlgnik kasutab laste kontosid arveldamiseks. Ärakuulamise käigus siiski soostus esitama kontode täielikud väljavõtted. Kohus määras selleks tähtaja kuni 01.12.
3. Võlgnik ei esitanud kontode täielikke väljavõtteid kohtu määratud aja jooksul ei usaldusisikule ega kohtule. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest

§ 18

lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 7. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb

§ 45lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid.

Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta

§ 18lg 2 p 4 alusel rahuldamata.

7.1.

§ 2

lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. 7.1.1. Kohus on tuvastanud, et avaldaja on tahtlikult ja raske hooletuse tõttu rikkunud oma menetluslikke kohustusi maksejõuetusavalduse menetlemisel, jättes täitmata koostöö ja menetlusest osavõtu kohustuse (

§ 45lg 3 p 5).

Võlgnik ei ole esitanud kohtule ega usaldusisikule enda kasutatavate kontode täielikke väljavõtteid ja seda vaatamata võlgnikule antud täiendava tähtaja jooksul. Võlgnik ei ole andnud usutavaid selgitusi enda kulutuste kohta. Ajavahemikus 2024–2025 kajastuvad kontoväljavõtetes arvukad maksed kasiinole (Zimpler AB), mille kohta võlgnik teatas, et ei mäleta selliseid kulutusi. Samuti on küsitavaks jäänud ülekanded Enebale ja välismaa eraisikutele (2025 on võlgnik kandnud AKle märkimisväärseid, summasid, samuti MTle, MB’ile, LEle, Binance.com-ile, LDle (nimetatud isikule on kantud ka IPF Digital OÜ-lt saadud 750 eurot) ja FGle. Võlgnik kulutab erinevatele online mängudele kuus ligikaudu 100 eurot. Lisanduvad veel kasiinopanused. Ainuüksi 2025 on sellisteks kulutusteks tehtud makseid vähemalt 4500 eurot. Võlgniku selgitused pettuse ohvriks langemise kohta ei ole tõenditega kinnitust leidnud. Eeltoodust järeldub, et võlgnik on raisanud oma vara. Võlgnik ei ole raha kulutamist muul viisil arusaadavalt selgitanud. Samuti on võlgnik jätnud esitamata enda poolt kasutatavate kontode väljavõtted. Kuna võlgnik ei ole esitanud enda poolt kasutatavate kontode täielikke väljavõtteid, siis on kohtul kahtlus, et võlgnik võib olla varjanud ka enda tegelikke sissetulekuid. 7.1.

1. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus pole mõeldud sellisele ebaausale võlgnikule, kes varjab enda tegelikke sissetulekuid, raiskab vara, vältides nii menetluskulude kui võlausaldajate nõuete rahuldamist. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena ei saa avaldajal olla õigustatud ootust lihtsalt kohustustest vabaneda. Kokkuvõttes kohus leiab, et avaldaja on rikkunud põhjendamatult menetlusest osavõtu ja usaldusisikuga koostöö tegemise kohustust. Eelkirjeldatud avaldaja käitumisest maksejõuetusavalduse menetluses puudub kohtul veendumus, et avaldaja täidaks oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele. Kohtu arvates on avaldaja eesmärk lihtsas korras kohustustest vabaneda.
2. Avaldaja soovib maksejõuetusavalduse kohaselt enda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa praegu otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (

§ 18lg 2 teine lause).

Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jääb avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.

1. Kohus peatas 29.07.2025 määrusega avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Usaldusisikul tuleb eelnevast pärast käesoleva määruse jõustumist teatada peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
3. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu riigi vahenditest väljamõistmise korral 736,56 eurot (käibemaksugaa). 11.1.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 11.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. 11.
2. Usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga ning esitanud päringuid võlgniku sissetuleku väljaselgitamiseks). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 9 tundi on vajalik ja põhjendatud. 11.
3. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Business Law Firm OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE101793410). Seega tuleb tasu määrata kindlaks koos käibemaksuga 11.
4. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri
5. veebruari
6. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 9 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (594 eurot, s.o 9 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik