lg 7 alusel B.D kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
) § 173 tulenevaid kohustusi ja pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega esitanud kohtule vajalikku teavet. Samuti ei ole võlgnik teostanud menetluses ühtegi väljamakset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. 4.
lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 3.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 1 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 5.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. B.D ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3/6 6.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete kohaselt oli võlgnikul tuvastatud osaline töövõime, mille hindamise otsus kehtivusega 14.11.2023 on kohtule esitatud. 26.01.2024 toimunud kohtuistungil kinnitas võlgnik, et osalise töövõime kehtivusaega pikendati, kuid kohtule ei ole uut otsust käesoleva ajani esitatud. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtub, et töövõimetoetust maksti talle ka
6.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik esitanud aruandeid sageli alles kohtu sellekohase meeldetuletuse järel. Viimase aruande esitas võlgnik 02.01.
6.3.
Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik töötas menetluse esimesel aastal ning arvestades võlgniku sissetulekute suurust sel perioodil ning ühte ülalpeetavat oli võlgnikul kohustus eraldada võlausaldajatele vähemalt 1949,20 eurot. Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu võlausaldajatele maksete tegemise kohustusele nii 08.07.2022 ja 16.01.2023 edastatud e-kirjades kui 26.01.2024 toimunud kohtuistungil. Võlgnik ei ole kohtule teadaolevalt menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud. Seda on kinnitanud ka võlausaldajad enda kohtule esitatud seisukohtades. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
6.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet kuni 2024. aasta lõpuni. 2025. aasta kohta ei ole võlgnik hoolimata korduvatest meeldetuletustest ja tähtaegade pikendamisest teavet andnud. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole täitnud temale
§-st 173 lg 1-5 ja
§-st 175 lg 4 tulenevaid kohustusi. Kohus on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu tema kohustustele kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on lubanud puuduva aruande esitada, kuid aruanne on käesoleva ajani esitamata. Võlgnik ei ole kohtule teadaolevalt teostanud kohustuste vabastamise menetluses ühtegi väljamakset hoolimata arestitava sissetuleku olemasolust menetluse esimesel aastal. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud 2025. aasta kohta kohtule aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll, võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Lisaks märgib kohus, et tuginedes võlgniku kontoväljavõtetele on ta kohustustest vabastamise menetluses leidnud võimaluse maksta oma mittearestitava sissetuleku arvelt regulaarselt järelmaksu 50,08 eurot kuus (nt dtl 372, 386), garaaži üüri 50 eurot kuus (nt dtl 318, 325), teha regulaarseid kohtule teadmata sisuga osamakseid eraisikule 50 eurot 5/6 kuus (nt dtl 320, 340), samuti tasunud tõenäoliselt sõiduki parkimise leppetrahvi 42 eurot (dtl 346) ja maksnud kolmanda isiku täiteasja kulusid 67,55 eurot (dtl 516), kuid ei ole pidanud võimalikuks ei arestitava ega mittearestitava sissetuleku arvelt rahuldada samal ajal võlausaldajate nõudeid mingilgi määral. Kohus leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud
§-st 173 tulenevaid kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tuleks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees vähendada. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgniku tegevuste kohta 2025. aastal kohtul andmed puuduvad ja võlgnik ei ole kohtule kättesaadav. 9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad
lg 2 ja lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et B.D tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda B.D-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest, lõpetab kohus ka B.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab B.D kohustustest vabastamise menetluse, tuleb B.D vabastada usaldusisiku kohustustest B.D kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.