KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaisa Margus Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5854 Tsiviilasi S.X kohustustest vabastamise menetlus Menetlusosalised j

1 § 175 lg 1 sätestab, et kohus otsustab pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Hetkel kehtiva pankrotiseaduse rakendussätted sätestavad, et kui kohustustest vabastamise menetlus on võlgniku suhtes algatatud enne 01.07.2022 ning kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani (hetkel kehtiv

§ 1933lg 1).

Eelnevast tuleneb, et kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuni oli 01.07.2022 jäänud enam kui kolm aastat, siis lühendatakse menetlust kolme aasta peale (arvestusega alates 01.07.2022). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oleks kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse järgi pidanud lõppema 21.04.2026 ehk 01.07.2022 seisuga oli menetluse lõpuni jäänud enam kui kolm aastat. Käesolevas asjas väheneb seega kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aeg kolme aastani alates 01.07.2022, mistõttu peab kohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 01.07.

2. Kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik menetlus, millega raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule antakse võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3 2 1-46-13, p 11). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses muu hulgas kohustatud olema kohtule kättesaadav, sh andma kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

Kui kohus tuvastab, et võlgnik on teabe andmise kohustust süüliselt rikkunud ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve, keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast (

§ 175lg 2 p 2).

1 Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon. 3

1. Võlgnikuga suhtlemine, sh võlgnikult vajaliku info saamine on kohustustest vabastamise menetluse algusest peale olnud raskendatud. Kohus on omalt poolt nii kirjalikult kui ka suuliselt korduvalt selgitanud võlgnikule, mida kohus võlgnikult ootab (sh millised dokumendid tuleb kohtule esitada). Võlgnik on kinnitanud kohtu selgitustest arusaamist ning andnud korduvaid lubadusi vajaliku info edastamiseks, kuid võlgnik ei ole oma lubadusi täitnud. Võlgnik on esitanud kohtule üksnes erinevaid vabandusi, kuid oma käitumist muutnud ei ole. Kohus on pidevalt võlgnikule vastu tulnud, soovides anda võlgnikule võimalust käesolev menetlus edukalt läbida: kohus on pikendanud võlgniku tähtaegasid; proovinud võlgnikuga ise ühendust saada, kui võlgnik ei ole määratud tähtajaks dokumente esitanud; määranud mitmeid suulisi ärakuulamisi, et võlgnik saaks oma tegevusetust selgitada ja et kohus saaks veelkord selgitada võlgnikule tema kohustusi (vt eelnevaga seoses ülal, p-d 3-9). Võlgnik on pidevalt lubanud kohtule ennast parandada ning nõutud andmed esitada. Paraku võlgnik seda ka korduvate täiendavate tähtaegade jooksul teinud ei ole. Kohtul puudub ülevaade võlgniku tegevusest alates 01.01.2024, sest võlgnik ei ole vastavat infot kohtule esitanud.
2. Kohus leiab, et võlgnik on eelnevat arvestades rikkunud

§ 173lõikes 2 sätestatud teabe andmise kohustust.

Kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise esmaseks ja vältimatuks eelduseks on see, et võlgnik on kohtule kättesaadav ja annab kohtule infot, mis on kohtule vajalik selleks, et otsustada, kas võlgniku saab kohustustest vabastada. Praegusel juhul ei saa ka tõusetuda küsimust, kas võlgnik on aru saanud, et tal siin menetluses selline kohustus on. Kohus on seda võlgnikule korduvalt suuliselt selgitanud ning võlgnikule oli selge, mis ta tegema peab ja mida kohus temalt ootab. Kohus märgib, et võlgniku varasemate arvelduskontode väljavõtete pealt nähtus võlgniku poolt vara raiskamine (vt 03.10.2024 ärakuulamise protokoll). Kuna võlgnik ei ole hilisema perioodi kohta infot esitanud, puudub kohtul ka võimalus hinnata, kas see tegevus on jätkunud ning kas esineb alus heita võlgnikule ette muude kohustuste rikkumist. Kohus lõpetab menetluse põhjusel, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustust olla kohtule kättesaadav ja anda kohtule infot. Kohustustest vabastamise menetluse mõttega ei ole kooskõlas see, et kohus peab võlgnikku taga otsima ja paluma võlgnikku, et võlgnik esitaks kohtule (menetluse seisukohast olulist) infot. Kohus on seda käesolevas asjas korduvalt teinud, kuid mingi hetk peab ka see lõppema. Võlgnikul on olnud aega, et oma käitumist parandada, ning kohus on korduvalt võlgnikule vastu tulnud, kuid võlgnik ei ole neid võimalusi kasutanud.

1. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust minimaalselt raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4), sest kohus on korduvalt suhelnud võlgnikuga nii kirjalikult kui ka suuliselt ning selgitanud, mida kohus võlgnikult ootab. Võlgnik teadis, mis ta tegema peab, kuid oma kohustust võlgnik ei täitnud. Selle asemel esitas võlgnik kohtule pidevalt üksnes erinevaid vabandusi ning andis katteta lubadusi.
2. Kohtu hinnangul on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate peamine huvi kohustustest vabastamise menetluses on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, v.a ühele võlausaldajale (vt ülal, p 10). Kuna võlgnik ei ole täitnud teabe andmise kohustust kohtu ees, puudub ka võlausaldajatel info võlgniku viimaste aastate tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldajatel on õigus saada kohustustest vabastamise menetluses infot ja ülevaadet võlgniku majanduslikust seisust, mh põhjendusi ja tõendeid selle kohta, kui esinevad alused võla mittetasumiseks. 4
3. Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus ei pidanud vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti, kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamata jätmine ei riku võlausaldajate õigusi. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

19. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 5