) § 424 lg. 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav R.Z isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras varem karistatud ühel korral, s.o Tartu Maakohtu 02.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-143903
järgi
lg 1, § 73 alusel 4 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga ning
lg 1 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks; kahtlustatavana kinni peetud 23.-25.03.2018. a; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.Z
lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata R.Z Paabu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-25, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda vangistust täitmisele, kui R.Z ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
R.Z on kohustatud katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustada R.Z-i katseajal läbima liiklusalane sotsiaalprogramm ja keelata tal katseajal alkoholi tarvitamine.
lg 4 alusel kinnitada R.Z Paabu poolt endale võetud kohustus registreerida end alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla, PõhjaEesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
p 1 alusel hakkab R.Z Paabu katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.juunist 2018. a.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja
lg 2 p-de 2, 8 alusel määratud kohustused kohalduvad R.Z Paabule alates kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. teostamiseks Tartu Vangla Lisakaristus
lg 1 p 1 alusel võtta R.Z Paabult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse tähtaega hakata arvestama alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada R.Z-i viima oma juhiluba elukohajärgsesse Maanteeameti liiklusregistri büroosse 5 (viie) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud 2 Välja mõista R.Z Paabult Eesti Vabariigile kriminaalmenetluse kulud 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot, s.o − 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast sundrahast pool; − riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Jätta sundrahast 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ja kaitsjatasu kohtus 30(kolmkümmend) € R.Z Paabult välja mõistmata KrMS § 180 lg. 3 alusel. Võimaldada R.Z Paabul temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE873300333499990003 Danske Bank ASi Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99918700034576 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu R.Z-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu 02.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3903 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 23.03.2018. a kella 22:16 paiku Tartu maakonnas Nõo vallas XXX külas XXX talu juures mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,46 mg/l). Eeltooduga rikkus R.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures sama seaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani R.Z toime
Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 3 Prokurör taotleb, et R.Z Paabule mõistetakse karistuseks 9 kuud vangistust.
a) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 8 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
75 lg 4 alusel võtab R.Z endale kohustuse alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: LõunaEesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel kohustada R.Z-i läbima liiklusalane sotsiaalprogramm ning
lg 2 p 2 alusel keelata tal katseajal alkoholi tarvitamine.
lg 1 p 1 alusel võtta R.Z Paabult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 870 eurot, s.o määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2). Kuna isikul puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, samuti töökoht, siis KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel mõista R.Z Paabult sundraha välja osaliselt, s.o 375 euro ulatuses; ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda KrMS § 180 lg. 1 alusel. Samadest kaalutlustest lähtuvalt võimaldada R.Z Paabul menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse R.Z Paabu süüditunnistamiseks
Seega tuleb R.Z süüdi tunnistada
Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kaitsjatasu kohtus 30 € jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel riigi kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.