KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuaril 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Jüri Vissak Kriminaala

§ 76lg 5 alusel määrata V.Z-ile katseaeg kestusega kuni kuus

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76lg 5 alusel allutada V.Z käitumiskontrollile kuueks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; ajavahemike järel  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 5 alusel määrata V.Z-ile lisakohustused:   käitumiskontrolli ajaks mitte tarvitada alkoholi; osalema kohtuistungil antud nõusoleku alusel programmis Kainem ja Tervem Eesti ja läbima selle.

1. Määrus V.Z suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu V.Z karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
3. Määrus edastada kinnipeetavale, prokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 24.03.2020 otsusega tunnistati V.Z süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 22.03.2020 - 24.03.2020, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust V.Z-ile Tartu Maakohtu 14.11.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8500 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 25 päeva vangistust. 12.11.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks V.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega V.Z-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. V.Z kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. V.Z on ära kandnud kohtuistungi toimumise rohkem kui 7 kuud, s.o enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx, mille puhul on tegemist rahuldavas seisus kahekorruselise eramajaga. Tegemist on isiku koduga. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on V.Z-i vabastamine. puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. Rehabiliteerivaid tegevusi pole küll lühikese karistusaja tõttu määratud, kuid isik on ise näidanud üles huvi alkoholiprobleemi lahendamiseks. Tegemist on esimese vangistusega ning isiku sõnul on see mõjunud nõnda, et kavatseb õiguskuulekalt jätkata. Käitumine vanglas kui kontrollitud keskkonnas kinnitab tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Süü tunnistamine ning muutuste tegemise mõistmine annab lootust, et nihe mõttemaailmas ja käitumises on püsiv. Kuna isik on korduvalt joobeseisundis sõidukit juhtinud, tuleb süüdlase murekohaks pidada alkoholi. Sotsiaaltöötajaga toimunud vestlustel on ka isik ise tunnistanud alkoholi liigtarvitamist, ehkki ka väitnud, et täielikku loobumist ta lubada ei suuda. Vähendamaks uute kuritegude toimepanemise riske ning toetamaks isiku alkoholist loobumise mõtteid, on põhjendatud käitumiskontrolli ajaks kohustada isikut mitte tarvitama alkoholi ning kohtuistungil antud nõusoleku alusel osalema programmis Kainem ja Tervem Eesti. Vangla iseloomustuses on märgitud, et V.Z lähivõrgustikku kuuluvad õde A. S. ja vend T. L.. Suhted lähedastega on toetavad. Kuna vend T. L. puuduva töövõimega ning enamiku ajast seetõttu voodis pikali, siis tegeles V.Z tema eest hoolitsemisega. V.Z-i vabanedes on õde valmis teda taas abistama, seejuures ka kriminaalhooldaja juurde sõidutamisega. Kohtu hinnangul aitavad ka õe-vendade toetavad suhted kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et V.Z-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajaliku lisakohustuse määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik