← Eesti

1-20-5308/25

Obsah (5)§ 74§ 75§ 424§ 68§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-5308 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tar

§ 74

lg 4 alusel määrata H.P-le katseajaks täiendavad kohustused: -

§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi; -

§ 75

lg 4 alusel kohustus alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 10 päeva jooksul registreerida end alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele ning programmi läbiviija määratud tähtaja jooksul läbida esmase hindamise teenus. Programmi läbiviijate poolt tuvastatud programmis edasise osalemise vajaduse korral kohustada H.P-d osalema programmis selle läbiviijate määratud ajal ja mahus, sealhulgas alluma vajaduse programmi raames määratud ravile. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 5.11.2020 otsusega (tl 21-22) tunnistati H.P süüdi

§ 424

lg-s 2 järgi ja karistati 1 aasta ja 4 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.09.-25.09.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning H.P-le mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1-3 alusel määrati, et H.P peab mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistust jäeti täitmisele pööramata, kui H.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 5.11.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 21.11.2020. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 06.07.2021 Tartu Maakohtule esimese erakorralise ettekande taotlusega pikendada H.P katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 05.02.2023, kuna süüdimõistetu ei ilmunud 04.06.2021 sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm" individuaaltundi ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Eelnevalt oli kriminaalhooldaja

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumiste (22.02.2021 ja 08.03.2021 registreerimisele alkoholijoobes ilmumine) eest H.P-le koostanud kaks kirjalikku hoiatust. Tartu Maakohtu 16.08.2021 määrusega (tl 43-44) kriminaalhooldusametniku 06.07.2021 taotlus rahuldati ja H.P katseaega pikendati kolme kuu võrra, s.o kuni 5.02.2023. Kohus luges tõendatuks, et H.P rikkus 04.06.2021

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

Määrus jõustus 01.09.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 08.09.2021 Tartu Maakohtule esitanud H.P kohta teise erakorralise ettekande (tl 29-31), milles taotletakse H.P karistuse, s.o 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistuse täitmisele pööramist, asendades selle

§ 69lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga.

Erakorralise ettekande esitamise aluseks on asjaolu, et H.P ilmus 07.09.2021 kriminaalhooldusosakonda joobeseisundis, mistõttu ei olnud võimalik registreerimist läbi viia. Kriminaalhooldusametnik kohtuistungil kinnitas, et loobub karistuse täitmisele pööramise taotlusest, kuid palub määrata süüdimõistetule täiendavad kohustused - mitte tarvitada alkoholi ja osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning vajadusel alluda ravile. Süüdimõistetu H.P palub vangistust mitte täitmisele pöörata, vaid määrata kriminaalhooldusametniku taotletud lisakohustused.

§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2

(5)Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata seoses kriminaalhooldusametniku loobumisega antud taotlusest. Põhjendatud on süüdimõistetule määrata kriminaalhooldusametniku taotletud täiendavad kohustused. Kriminaalhooldusametnik heidab H.P-le ette 07.09.2021 registreerimiskohustuse rikkumist, mis seisneb kriminaalhooldusosakonda joobeseisundis ilmumises, mille tõttu polnud võimalik registreerimist läbi viia. Registreerimisleht ( tl 36 pöördel) tõendab, et H.P pidi 7.09.2021 ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Süüdimõistetu küll ilmus, kuid alkoholi tarvitamise tunnusega. Et H.P-l olid 7.09.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmudes alkoholi tarvitamise tunnused ( indikaatorvahendi näit positiivne, alkoholilõhn suust, häiritud reaktsioon, aeglane kõne, värisemine) tõendab ka alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ( tl 35). Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi ( 6 õlut) eelmise päeva õhtupoolikul kella 17 paiku. 7.09.2021 registreerima minnes ennast alkoholijoobes ei tundnud, kuid oli muidu nõrk. Kohus loeb registreerimislehes toodut, süüdimõistetu ütlusi ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kogumis hinnates tõendatuks, et H.P ilmus 7.09.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna, mistõttu polnud võimalik registreerimist läbi viia. Süüdimõistetu oli teadlik, et peab 7.09.2021 registreerimisele ilmuma. Registreerimislehest nähtub, et aeg oli temale allkirja vastu teatavaks tehtud eelmisel registreerimisel. Tarvitades eelmisel päeval suuremas koguses alkoholi viis süüdimõistetu ennast tahtlikult seisundisse, kus 7.09.2021 polnud võimalik registreerimist läbi viia. 30.11.2020 allkirjastas H.P kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustava dokumendi ( tl 36), kus on välja toodud, et kriminaalhooldusosakonda tuleb tulla kainena. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et alkoholi tarvitanuna registreerimisele ilmumist saab lugeda registreerimiskohustuse rikkumiseks. Eelduslikult on ametnikul toiminguid võimalik läbi viia siiski kaine ja adekvaatse isikuga. Eeltooduga on H.P tahtlikult rikkunud

§-s 75 lg 1 p 2 sätestatud kohustust. H.P kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ( tl 33-34) tõendavad, et H.P ilmus 22.02.2021 ja 08.03.2021 registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Nimetatud rikkumiste eest (mida ametnik on lugenud registreerimiskohustuse rikkumiseks) on kriminaalhooldusametnik H.P-d kahel korral kirjalikult hoiatanud ( tl 37, 38). Tartu Maakohtu 16.08.2021 määrusega pikendati süüdimõistetu katseaega 3 kuu võrra seoses sotsiaalprogrammi individuaaltundi mitteilmumisega. Kuna viidatud rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut juba hoiatanud ja kohus katseaega pikendanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud

§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et H.P on varem korduvalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Seega pole käesolevas asjas etteheidetava rikkumise puhul tegemist esmakordse eksimusega. Kohus ei ole keelanud H.P-l alkoholi tarvitamist, kuid vaatamata sellele ei tohi alkoholijoobes olles kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Eespoolviidatud rikkumised osutavad asjaolule, et H.P ei ole suutnud katseaja jooksul kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita just alkoholi tarvitamise tõttu. Karistatus mootorsõiduki korduvalt 3

(5)joobes juhtimise eest ning süüdimõistetu käitumine katseajal annab alust järeldusele, et H.P kaldub alkoholiga liialdama. Kriminaalhooldusametniku väitel on ta on motiveerinud H.P-d tegelema alkoholiprobleemiga, nt tutvustanud talle riiklikku alkoholi tarvitamise raviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“, kuid viimane pole olnud huvitatud programmis osalemisest, leides, et alkoholi tarvitamine ei mõjuta tema elukorraldust. H.P kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole ta varem tõesti programmist „Kainem ja tervem Eesti“ olnud huvitatud. Samas kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil, et on nüüd nõus programmis osalema ja alluma ka ravile, kui seda vajalikuks peetakse. Kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu hoiakutes on toimunud teatud muutus, mis iseloomustab teda positiivselt, kuigi on alust arvata, et selline muutus on tingitud karistuse täitmisele pööramise kartusest. H.P-d iseloomustab positiivselt asjaolu, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ta ei ole uusi süütegusid toime pannud (tl 39). Seega on seni täidetud peamine karistuse eesmärk mõjutada süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. H.P-le on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. H.P neid tingimusi ei ole täitnud. H.P on katseaja kestel ilmunud kokku kolmel korral kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, tehes sellega registreerimise võimatuks ja rikkudes registreerimiskohustust. Peale selle on ta ühel korral rikkunud ka sotsiaalprogrammi individuaaltundi ilmumise kohustust. Süüdimõistetu jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui rikkumiste eest oli kriminaalhooldusametnik H.P-d hoiatanud ja kohus pikendanud katseaega. Eeltoodu väljendab kohtu hinnangul selgelt süüdimõistetu ükskõiksust talle määratud kohustuste täitmise suhtes. H.P ei ole ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning on suhtunud käitumiskontrolli nõuetesse ükskõikselt. Varasemalt kohaldatud abinõud (hoiatus, katseaja pikendamine) ei ole täitnud oma eesmärki, s.o mõjutanud süüdimõistetut rikkumistest hoiduma. Just asjaolu, et käesoleval juhul etteheidetava rikkumise puhul pole tegemist mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid süüdimõistetu rikkumised on korduvad, annaks antud juhul isegi alust kaaluda karistuse

§ 74lg 4 alusel täitmisele pööramist.

Kuna esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja katseaja lõpuni on veel pikk aeg, peab kohus võimalikuks süüdimõistetule anda veel võimaluse oma elu vabaduses jätkata, määrates talle

§ 74lg 4 alusel täiendavaid kohustusi.

Mõne uue rikkumise toimepanemise korral saab kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel kaaluda karistuse täitmisele pööramist edaspidigi. Sealjuures võib karistuse täitmisele pööramise tingida mistahes (eraldi võttes isegi vähese raskusastmega) rikkumine. Nagu kohus eespool tuvastas, on H.P käitumiskontrolli nõuete rikkumised seotud alkoholi tarvitamisega. Maandamaks sellest tulenevaid riske, on põhjendatud määrata H.P-le edaspidi kohustus, mis survestaks teda alkoholi tarvitamisest hoiduma ja kriminaalhooldusnõudeid täitma. Selleks on eelkõige

§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus alkoholi mitte tarvitada. Kohtule on teada praktikast ja seda on tunnustanud ka Riigikohus, et

§ 75

lg-le 4 tuginedes rakendatakse isiku kohustamist muuhulgas osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.03.2019 määrus asjas 1-09-14104, p 25). Käesoleval juhul on süüdimõistetu kohtule avaldanud, et on nõus võtma endale sellise kohustuse, sealhulgas alluma ka vajaduse korral ravile. Süüdimõistetu nõusolekul ja 4

(5)

§ 75

lg 4 alusel määrab kohus H.P-le kohustuseks registreerida ennast alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele ning programmi läbiviija määratud tähtaja jooksul läbida esmase hindamise teenuse. Programmi läbiviijate poolt tuvastatud programmis edasise osalemise vajaduse korral peab H.P osalema programmis selle läbiviijate määratud ajal ja mahus ning vajaduse korral alluma ka määratud ravile.

§ 75

lg 4 alusel määratava kohustuse paneku süüdimõistetule teeb problemaatiliseks asjaolu, et

§ 74

lg 4 viitab üksnes

§-le 75 lg 2. Kohus leiab, et olukorras, kus isiku karistamisel on tema käitumiskontrollile allutamise korral võimalik määrata ka vabatahtlikult võetavaid kohustusi, on seda võimalik teha ka kohtuotsuse täitmise staadiumis. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks menetluse erinevates staadiumites täiendavate kohustuste määramine toimuma erinevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.