lg 4 alusel määrata H.P-le katseajaks täiendavad kohustused: -
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi; -
lg 4 alusel kohustus alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 10 päeva jooksul registreerida end alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele ning programmi läbiviija määratud tähtaja jooksul läbida esmase hindamise teenus. Programmi läbiviijate poolt tuvastatud programmis edasise osalemise vajaduse korral kohustada H.P-d osalema programmis selle läbiviijate määratud ajal ja mahus, sealhulgas alluma vajaduse programmi raames määratud ravile. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 5.11.2020 otsusega (tl 21-22) tunnistati H.P süüdi
lg-s 2 järgi ja karistati 1 aasta ja 4 kuu vangistusega.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.09.-25.09.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning H.P-le mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1-3 alusel määrati, et H.P peab mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistust jäeti täitmisele pööramata, kui H.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 5.11.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 21.11.2020. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 06.07.2021 Tartu Maakohtule esimese erakorralise ettekande taotlusega pikendada H.P katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 05.02.2023, kuna süüdimõistetu ei ilmunud 04.06.2021 sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm" individuaaltundi ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Eelnevalt oli kriminaalhooldaja
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumiste (22.02.2021 ja 08.03.2021 registreerimisele alkoholijoobes ilmumine) eest H.P-le koostanud kaks kirjalikku hoiatust. Tartu Maakohtu 16.08.2021 määrusega (tl 43-44) kriminaalhooldusametniku 06.07.2021 taotlus rahuldati ja H.P katseaega pikendati kolme kuu võrra, s.o kuni 5.02.2023. Kohus luges tõendatuks, et H.P rikkus 04.06.2021
Määrus jõustus 01.09.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 08.09.2021 Tartu Maakohtule esitanud H.P kohta teise erakorralise ettekande (tl 29-31), milles taotletakse H.P karistuse, s.o 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistuse täitmisele pööramist, asendades selle
Erakorralise ettekande esitamise aluseks on asjaolu, et H.P ilmus 07.09.2021 kriminaalhooldusosakonda joobeseisundis, mistõttu ei olnud võimalik registreerimist läbi viia. Kriminaalhooldusametnik kohtuistungil kinnitas, et loobub karistuse täitmisele pööramise taotlusest, kuid palub määrata süüdimõistetule täiendavad kohustused - mitte tarvitada alkoholi ja osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning vajadusel alluda ravile. Süüdimõistetu H.P palub vangistust mitte täitmisele pöörata, vaid määrata kriminaalhooldusametniku taotletud lisakohustused.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2
§-s 75 lg 1 p 2 sätestatud kohustust. H.P kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ( tl 33-34) tõendavad, et H.P ilmus 22.02.2021 ja 08.03.2021 registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Nimetatud rikkumiste eest (mida ametnik on lugenud registreerimiskohustuse rikkumiseks) on kriminaalhooldusametnik H.P-d kahel korral kirjalikult hoiatanud ( tl 37, 38). Tartu Maakohtu 16.08.2021 määrusega pikendati süüdimõistetu katseaega 3 kuu võrra seoses sotsiaalprogrammi individuaaltundi mitteilmumisega. Kuna viidatud rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut juba hoiatanud ja kohus katseaega pikendanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et H.P on varem korduvalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Seega pole käesolevas asjas etteheidetava rikkumise puhul tegemist esmakordse eksimusega. Kohus ei ole keelanud H.P-l alkoholi tarvitamist, kuid vaatamata sellele ei tohi alkoholijoobes olles kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Eespoolviidatud rikkumised osutavad asjaolule, et H.P ei ole suutnud katseaja jooksul kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita just alkoholi tarvitamise tõttu. Karistatus mootorsõiduki korduvalt 3
Kuna esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja katseaja lõpuni on veel pikk aeg, peab kohus võimalikuks süüdimõistetule anda veel võimaluse oma elu vabaduses jätkata, määrates talle
Mõne uue rikkumise toimepanemise korral saab kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel kaaluda karistuse täitmisele pööramist edaspidigi. Sealjuures võib karistuse täitmisele pööramise tingida mistahes (eraldi võttes isegi vähese raskusastmega) rikkumine. Nagu kohus eespool tuvastas, on H.P käitumiskontrolli nõuete rikkumised seotud alkoholi tarvitamisega. Maandamaks sellest tulenevaid riske, on põhjendatud määrata H.P-le edaspidi kohustus, mis survestaks teda alkoholi tarvitamisest hoiduma ja kriminaalhooldusnõudeid täitma. Selleks on eelkõige
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus alkoholi mitte tarvitada. Kohtule on teada praktikast ja seda on tunnustanud ka Riigikohus, et
lg-le 4 tuginedes rakendatakse isiku kohustamist muuhulgas osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.03.2019 määrus asjas 1-09-14104, p 25). Käesoleval juhul on süüdimõistetu kohtule avaldanud, et on nõus võtma endale sellise kohustuse, sealhulgas alluma ka vajaduse korral ravile. Süüdimõistetu nõusolekul ja 4
lg 4 alusel määrab kohus H.P-le kohustuseks registreerida ennast alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele ning programmi läbiviija määratud tähtaja jooksul läbida esmase hindamise teenuse. Programmi läbiviijate poolt tuvastatud programmis edasise osalemise vajaduse korral peab H.P osalema programmis selle läbiviijate määratud ajal ja mahus ning vajaduse korral alluma ka määratud ravile.
lg 4 alusel määratava kohustuse paneku süüdimõistetule teeb problemaatiliseks asjaolu, et
lg 4 viitab üksnes
§-le 75 lg 2. Kohus leiab, et olukorras, kus isiku karistamisel on tema käitumiskontrollile allutamise korral võimalik määrata ka vabatahtlikult võetavaid kohustusi, on seda võimalik teha ka kohtuotsuse täitmise staadiumis. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks menetluse erinevates staadiumites täiendavate kohustuste määramine toimuma erinevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.