lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KOKS § 663 järgi. Kristina Bulgakova-ile määrati KOKS § 663 järgi alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut s.o 40 eurot. Kristina Bulgakova vaidlustas 27.08.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 410125017058 paludes tühistada otsus. Kaebust põhjendab ta sellega, et ei ole otsuses kirjeldatud rikkumist toime pannud. Kristina Bulgakova jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik Kristina Bulgakova ja tunnistajad W.M, M.F ning A D. Kohus uuris järgmisi dokumente: fotod viga saanud koerast koos veterinaarkliiniku poolt väljastatud tõenditega (lk 1-9); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll kiirmenetluses (lk 10-11); maksekorraldus (lk 12); kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 410125017058 (lk 13); Kristina Bulgakova-i kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-15). Kaebuse esitaja K. W.M-i on seisukohal, et kui kohus leiab, et avaliku korra rikkumine toimus, siis palub otsuses parandada faktiliste asjaolude kirjeldust, et koerad olid kaksikrihma otsas, kuid vaatamata sellele ründasid teist koera. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et süü on tõendatud kirjalike materjalidega ja M.F-i ütlustega, et ühel hetkel olid koerad rihmata ja ründasid tema koera, millega tekitasid koerale kehavigastused ja koeral tekkisid ravikulud. Koeral on pärast seda tõsised ravikulud ja jääb lonkama. Kaebaja ei teinud taotlust tunnistajad üle kuulata ja nõustus kiirmenetlusega. Otsus kiirmenetluses on õiguspärane ja 1 määratud karistus proportsionaalne toime pandud süüteoga. K. W.M-i on kahju hüvitanud. Palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse jõusse. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (RKKKo nr 3-1-1-75-03, p 7). Seega ei saa kohus ise tuvastada väärteoprotokollis/kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid. VTMS § 55 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ettenähtud VTMS §-s 19 (p 1); selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata (p 2) ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega (p 3). Kohtule esitatud väärteomaterjalidest selgub, et kiirmenetluse kohaldamise eeldused on täidetud. K. W.M-i on allkirjaga kinnitanud, et talle on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning talle on võimaldatud anda ütlusi ja ta on ka kinnitanud enda allkirjaga, et nõustub kiirmenetlusega. Ka 22.09.2025 toimunud kohtuistungil selgitas K. W.M-i, et nõustus kiirmenetlusega. Seega ei ole kohtuväline menetleja kiirmenetluse kohaldamisel rikkunud menetlusnorme. Kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt 11.08.2025 Pirita tee 26b/4 juures, ei taganud K. W.M-i looma pidajana avalikus kohas teiste inimeste ja loomade ohutust ning tema koerad pääsesid omaniku sõidukist välja, viibisid avalikus kohas ilma jalutusrihmata ning ründasid M.F-i koera, tekitades viimasele füüsilisi vigastusi. Sellega rikkus ta Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja nõudeid. Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määrusega nr 24 on KOKS § 22 lg 1 p 36 2 alusel kehtestatud Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri, mille § 2 lg 2 kohaselt ei või koera või kassi pidamisega rikkuda avalikus kohas käitumise üldnõudeid või heakorra nõudeid. Koera või kassi pidamine ei tohi häirida ega ohustada teisi loomi või inimesi ega neile kahju tekitada. Sama eeskirja § 3 lg 2 kohaselt tohib koera viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas koeraga liikudes tuleb tagada inimeste ja loomade ohutus. Koera võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta vaid koerte jalutusväljakul. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et 11.08.2025 Pirita tee 26b/4 juures pääsesid kaebajale K. W.M-ile kuuluvad koerad tagumise ukse avamisel tema sõidukist Audi (reg.nr xxx) välja ning ründasid seejärel M.F-i koera, tekitades M.F-i koerale füüsilisi vigastusi. Need asjaolud on tõendamist leidnud nii kaebaja kui tunnistajate kohtus antud ütlustega kui ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Küll aga ei nõustu kaebaja K. W.M-i kiirmenetluse otsuses toodud teokirjelduses selles, et tema koerad ei olnud jalutusrihma otsas. Tunnistaja M.F-i ütluste kohaselt ta täpset kuupäeva ei mäleta, aga tuli koeraga jalutamast koju ning kui ta lähenes Kristina rohelist värvi autole, tuli Kristina autost välja ning avas sõiduki tagaukse ja sõidukist hüppasid välja kaks koera, kellel ei olnud jalutusrihmasid. Talle tundus, et Kristina rääkis 2 telefoniga ja ei mõelnud sellele, kas tagumisel istmel olevad koerad võivad autost välja saada. Kristina koerad olid umbes pool meetrit kõrged. Ta tõmbas oma koera automaatselt rihmast üles ja koer nö hüppas sellest välja. Kristina koerad ründasid tema koera ja üks nendest hammustas tugevasti tema koera. Ta tõmbas Kristina koerasid eemale ja ka Kristina püüdis selles osaleda. Mingil hetkel lasid Kristina koerad tema koerast lahti ning tema koer jooksis maja sissekäigu juurde. Kristina koerad jooksid tema koerale järgi ja jätkasid seal tema hammustamist. Seal ta hakkas jälle koerasid lahutama ja siis ta koer jäi tema kätte ning seejärel läks ta koju. Helistas oma abikaasale ja sõitis kiirabisse. Koeral olid rebitud haavad, mis õmmeldi kinni. Koera ravikulud olid umbes 850 eurot, millest umbes pool hüvitas Kristina. Praegu nad jätkavad koera ravimist ja kulud suurenevad. Raviarvete osas võttis ta Kristinaga ühendust, leidis internetist kontakti ja said kokku. Tunnistaja ütluste kohaselt pakkus pärast sündmust Kristina oma telefoninumbrit, kuid tal oli stress ja ei kirjutanud seda üles. K. W.M-i ütluste kohaselt olid koerad kaksikrihma otsas, ta tegi ukse lahti ja ütles, et koerad tuleks välja, kuid ta ei jõudnud rihmast kinni võtta. Koerad hüppasid autost välja ja kui ta tahtis neid kinni võtta, siis ta kukkus ja vigastas põlve. Kui koerad välja hüppasid, siis tema valge koer ründas M.F koera ja nad proovisid koerasid lahti saada. M.F võttis oma koera rihmaga, aga pärast oli tema koer tagasi maas ja siis tema valge koer sai kuidagi kaelarihmast välja ja jooksis M.F koerale järgi ja hammustas M.F koera veel. Kui tema valge koer teist korda hammustas, ei olnud koer rihma otsas. Ta on nõus, et ta peab koera jalutusrihmaga kontrollima, on nõus hüvitama kõik kulud, mis on seotud selle juhtumiga, sh ka 40 eurot. Ta tahab, et kõikides dokumentides oleks faktilised asjaolud kajastatud õigesti. Asjaolu, et koer oli ilma rihmata ei vasta tõele, kuna nad olid rihmaga, tahab, et oleks kajastatud, et algul olid koerad rihma otsas. Praeguseks on ta M.F-ile hüvitanud 424,13 eurot operatsiooni eest ja lisaks 38 eurot süsti eest, kuna anamneesis oli need kõik protseduurid kirjutatud ja selle järgi hüvitas kulud. Alaealise tunnistaja W.M-i ütluste kohaselt tulid nad koju ja parkisid auto parkimisplatsile. Tema istus koos koertega sõiduki tagaistmel. Tema ema väljus autost esimesena ja avas tagumise vasaku ukse. Seejärel hüppasid koerad uksest välja ja tema nende järel. Koertel olid kaelas kaelarihmad ja jalutusrihm. Jalutusrihm on selline, mille otsas on kaks koera, see on ühendatud. Kui koerad autost välja said, ründasid nad M.F koera. Nad proovisid emaga koos koeri M.F koera juurest ära tõmmata. Üks koer rabeles rihmast välja ning teine koer, kes pead kaelarihmast välja ei tõmmanud, ei teinud midagi. Hiljem said koerad kätte ja M.F võttis oma koera sülle. Tunnistaja A. D ei näinud pealt, kuidas kaebaja koerad ründasid teist koera, kuid tema ütluste kohaselt tuli ta sel päeval Kristina juurde külla ning seisis tema trepikoja juures, kui kuulis, kuidas üks loom kisas. Ta läks selle kisa suunas ja nägi, kuidas Kristina seisab ja käes oli jalutusrihm, kus otsas oli kinnitatud tema kaks koera. Kristina vastas seisis pikka kasvu mees, kes hoidis kätel väikest valget koera, ta püüdis koera üle vaadata, aga koer niuksus. Kristina palus, et mees tema telefoninumbri üles kirjutaks ja ütles, et ta hüvitab koera ravi. M.F-i koerale kaebaja K. W.M-i koerte ründamise tagajärjel tekkinud füüsilised vigastused ning seeläbi ka varalise kahju tekkimine on lisaks kaebaja ja tunnistajate ütlustele tõendatud ka väärteoasja materjalide juures oleva Loomade Kiirabikliiniku ravidokumendi, arvete ning fotodega, millest nähtub, et väikesel spitsil esineb mitmeid suuremaid ja väiksemaid õmmeldud haavu kõhul ja küljel. Loomade Kiirabikliiniku väljastatud raviarved kogusummas 501,78 eurot tõendavad veterinaariakliiniku poolt M.F-i koerale osutatud ravi ja selle ravi eest tasumist. Swedbank AS maksekorraldus kinnitab kohtule, et kaebaja K. W.M-i on M.F-ile hüvitanud 12.08.2025 tema koera ravi eest 424,13 eurot. K. W.M-i kohtule esitatud kaebusest ja selle juurde lisatud materjalidest selgub, et kaebaja poolt hüvitatud summa hõlmab Loomade Kiirabikliiniku arveid nr 11082510057 ja 11082510072 ning lisaks Urr & Nurr loomapoest ostetud operatsioonijärgset vesti summas 36,50 eurot, mida ei ole lisatud kohtuvälise menetleja esitatud väärteotoimiku juurde. 3 Kohus märgib, et varalise kahju tekkimiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 66 3 mõttes piisab sellest, kui koerale on tekkinud vigastused ehk M.F-i koer sai kahjustada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele asja suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et koerale tekkinud vigastusi saab kvalifitseerida kui varalist kahju, kuna varaline kahju saab looma omanikule tekkida ka siis kui tema loom saab kahjustada ehk viga. Kokkuvõtvalt võib varaline kahju olla tekkinud ka siis, kui selle kohta pole väljastatud loomaarsti tõendit või raviarvet. Praegusel juhul on varalise kahjuna tõendatud nii M.F-i koerale tekkinud vigastused kui ka nende vigastuste ravimiseks tehtud kulutused. Seega tekkis M.F-ile varaline kahju. Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p 36 2 sätetele kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse muude küsimuste otsustamise kõrval ka koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine. Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määrusega nr 24 on KOKS § 22 lg 1 p 36 2 alusel kehtestatud Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri. Nimetatud eeskirja § 1 lg-te 1 ja 2 sätete kohaselt on eeskiri täitmiseks kohustuslik kõigile loomapidajatele Tallinna haldusterritooriumil. Kuna kaks vaidlusalust koera kuuluvad kaebuse esitajale, on see eeskiri kohustuslik täitmiseks ka kaebuse esitajale. Praegusel juhul tuleb tõdeda, et eelnevate kohtuotsuses kajastatud tõenditega on leidnud kinnitust, et kaebuse esitaja ei täitnud 11.08.2025 temal lasuvat loomapidaja kohustust ja rikkus 11.08.2025 Tallinnas Pirita 26b/4 juures koerte ja kasside pidamise eeskirja §
lg 2 nõudeid sellega, et tema kaks koera pääsesid sõidukiukse avamisel sõidukist välja ning viibides oma koertega avalikus kohas ei taganud teiste inimeste ja loomade ohutust, mistõttu tema jalutusrihmata koerad ründasid M.F-i jalutusrihma otsas olevat väikest koera, saades rünnaku tagajärjel füüsilisi vigastusi, mis vajasid loomakliinikus ravi. Kaebaja väited, et koerad olid rihmaga, ei ole käesoleva kaebuse kontekstis asjakohased. Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 2 ei ole võimalik mõista nii, et selle järgi piisab, kui koer viibib avalikus kohas jalutusrihmaga, kuid jalutusrihmaga koera ei hoia inimene teiselt poolt oma kontrolli all. Ilmselgelt muudab inimese kontrolli alt väljas olev ja jalutusrihmaga vabalt ringi liikuv koer jalutusrihma mõtte suuresti mõttetuks, kuna koer võib vabalt minema pääseda ja kahju tekitada või ise kahju saada. Jalutusrihma eesmärk on hoida koera inimese kontrolli all, teda juhtida ja piirata seeläbi ka tema tegevust, tagades nii koera enda kui ka teiste koerte ja inimeste ohutust. Sellist järeldust jagas kaebaja ka kohtus antud ütlustes, et koera tuleb jalutusrihmaga kontrollida. Kohus möönab, et koertel võis kaebaja K. W.M-i kui ka tunnistaja W.M-i ütluste kohaselt olla kaelas multifunktsionaalne jalutusrihm, kuid vaatamata sellele, ei täitnud see rihm oma eesmärki, kuna rihma teisest otsast koeri ei kontrollitud, mistõttu ei olnud koerad avalikus kohas kaebaja kontrolli all. Seda kinnitas kaebaja K. W.M-i ka kohtus antud ütlustes, et koerad pääsesid sõidukist välja ja ta ei jõudnud rihmast kinni võtta ja ründasid M.F-i koera. Seejuures kinnitas kaebaja sedagi, et ühel hetkel sai üks koertest ka kaelarihmast välja ning jooksis M.F-i koerale järgi ning hammustas uuesti viimase koera. Sellised kaebaja ütlused haakuvad ka M.F-i ja W.M-i ütlustega ning kinnitavad üheselt kohtule, et ühel hetkel oli üks koertest täielikult ilma rihmata. Sellest järeldub, et kaebajale kuuluv koer viibis avalikus kohas ilma jalutusrihmata. Asjaolu, et kiirmenetluse otsuses ei ole kajastatud seda, et koertel oli jalutusrihm, kuid vaatamata sellele ründasid nad teist koera, ei too kaasa väärteomenetluse lõpetamise alust. Väärteomenetluse lõpetamise aluseks ei ole see, kui teokirjelduses ei ole kõik asjaolud välja toodud sekundilise täpsusega. Samuti puudub kohtul seadusest tulenev võimalus iseseisvalt teokirjeldust täiendada ja lisada sinna kandmata jäänud asjaolusid. Praegusel juhul on kiirmenetluse otsuses faktilised asjaolud esitatud korrektselt ning nende pinnalt on kohtul võimalik tuvastada väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebuse esitaja ei täitnud 11.08.2025 temal lasuvat loomapidaja kohustust ega taganud avalikus kohas teiste inimeste ja loomade ohutust, kuna kaebaja koerad pääsesid 11.08.2025 Tallinnas Pirita tee 26b/4 juures kaebaja sõidukist välja, viibisid ilma jalutusrihmata (s.t omanik ei kontrollinud rihma teisest otsast koerte tegevust) avalikus kohas, 4 mille tulemusena ründasid M.F-i koera, tekitades varalise kahjuna M.F-i koerale füüsilisi vigastusi, mis vajasid ka ravi. Taolise käitumisega rikkus kaebuse esitaja Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja §
lg 2 nõudeid ning täitis sellega KOKS § 66 3 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Kohtu hinnangul pani K. W.M-i KOKS §-s 663 märgitud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumised toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaebaja pidi võimalikuks pidama, et lastes avalikus kohas koerad sõidukist välja, hoidmata neid jalutusrihmast kontrolli all, rikub ta loomapidajana koerte ja kasside pidamise eeskirja ning võib sellega ohustada või häirida teisi loomi või inimesi, sh tekitada neile varalist kahju ning möönas seda. KOKS § 663 koosseisus nõutav tagajärg on saabunud kohtu hinnangul kaebajapoolsest ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaebaja oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et juhul kui ta ei hoia oma koeri jalutusrihmast kontrolli all, võivad nad sõidukist välja joosta, rihmast lahti pääseda ja teist koera pureda, tekitades sellega varalist kahju. Hooletust ei välista ka see, et kaebaja koerad ei ole varasemalt kedagi hammustanud, kuna koerte käitumine ei ole lõpuni ette prognoositav, mistõttu on võimalik, et teatud asjaolude kokku sattumisel võib ka varasemalt mitte agressiivne koer kedagi hammustada. Väärteoasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et K. W.M-i käitumises esinesid temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud KOKS § 663 ettenähtud väärteona. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. K. W.M-i on süüvõimeline ning KarS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.