KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 31.10.2025 Harju Maakoht

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. T.Y-l tuleb kanda igakuine elatis iga kuu viiendaks kuupäevaks X.Z kontole nr XXX.
2. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja ja hagejate seadusliku esindaja lapsed, kes elavad koos hagejate seadusliku esindajaga. Kostja hagejatele elatist ei tasu. Hagejad suhtlevad kostjaga alla seitsme ööpäeva kuus. Hageja I palub mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 250.22 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) ja laste rikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja/või laste rikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II palub mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 212.69 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), millest on maha arvutatud 15% mastaabisäästu, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) ja laste rikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja/või laste rikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2 Hageja III palub mõista kostjalt hageja III kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 240.22 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) ja laste rikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja/või laste rikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad paluvad määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu viiendaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole nr XXX. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Hageja III on sageli kostjaga. Kostja majanduslik seisund ei võimalda elatist nõutavas mahus tasuda. Kostja on võimeline tasuma igale hagejale 170.00 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused I

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot, 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 14-aastane tütar, ühine 11-aastane poeg ja ühine 7-aastane poeg. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik, kes teenib igakuist sissetulekut keskmiselt 884.36 eurot (vt dtl 126, dtl 132, dtl 134, dtl 142, vt ka dtl 163). Kostjale kuulub sõiduk (dtl 82) ning kostjale ja hagejate seaduslikule esindajale ühisvarana korteriomand (dtl 7879). Ainuüksi asjaolu, et kostja igakuine sissetulek on keskmisest väiksem ja hagejate vanemate ühisvara on jagamata, ei ole aluseks miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. 3 Kostja ei ole esile toonud, et tema ülalpidamisel oleks täiendavalt alaealisi lapsi. Pooltel on erimeelsusi lapse suhtluse mahu osas vanematega. Sellest tulenevalt vaidlevad pooled miinimumelatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). II Hagejate ja kostja vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb miinimumelatise nõude puhul võtta arvesse hageja viibimist kostjaga.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on seisukohal, et hageja III viibib sageli temaga (dtl 37). Hagejad sellega ei nõustu ning leiavad, et igal juhul ei ole hagejad kostjaga enam kui kuus päeva kuus (dtl 89). Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada

§ 101lg-s 6 sätestatud erisust, tuleb kostjal seda tõendada.

Kohus on seda kostjale selgitanud (dtl 259). Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hagejad on kostjaga veetnud vähemalt seitse päeva kuus aasta lõikes keskmiselt. Eelnenut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud

§ 101lg-s 6 sätestatud erandi olemasolu.

III Elatis ei või olla alla

§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summa (

§ 101lg 1).

Asjaolu, et kostja on hagejatega veetnud koos aega ja andnud hagejatele taskuraha (vt nt dtl 67, dtl 68), ei ole aluseks

§ 101lg-tes 5-7 asuvate erandite kohaldamiseks.

Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuiselt 250.22 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest). Põhjendatud mõista kostjalt hageja II välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuiselt 212.69 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest), millest on maha arvutatud 15% mastaabisäästu. Põhjendatud on mõista kostjalt hageja III kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja III täisealiseks saamiseni igakuiselt 240.22 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest). Kuna kostja on tõendanud elatise tasumist märtsis 2025 500.00 eurot, aprillis 2025 330.00 eurot, mais 2025 350.00 eurot, juunis 2025 337.00 eurot ja juulis 2025 350.00 eurot, s.o kogusummas 1867.00 eurot (dtl 127, dtl 134, dtl 143, dtl 253, dtl 254, vt ka dtl 88), s.o 622.33 eurot igale hagejale, siis nimetatuga tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A.L, H.P ja P.U hagi T.Y vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. 4 Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes.

Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuiselt 250.22 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest), millest on maha arvestatud märtsis-juulis 2025 tasutud 622.33 eurot elatist. Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuiselt 212.69 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest), millest on maha arvutatud 15% mastaabisäästu ning millest on maha arvestatud märtsis-juulis 2025 tasutud 622.33 eurot elatist. Kohus mõistab kostjalt välja hageja III kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2025, kuni hageja III täisealiseks saamiseni igakuiselt 240.22 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot ning 1/3 poolest lasterikka pere toetusest) ning millest on maha arvestatud märtsis-juulis 2025 tasutud 622.33 eurot elatist. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kuu viiendaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole nr XXX. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis jäävad väljaspoole vaidlusalust ajavahemikku. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5