S § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.09-20.09.
lg 1, 3,
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.H-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha vähendatult summas 629 eurot.
lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada G.H-lt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades G.H-d tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 15. kuupäevaks sundraha katteks esimesel üheteistkümnel kuul 55 eurot ning viimasel kuul 24 eurot kuni nõude tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank ASis või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700028863.Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 2.2.
S § 175 lg 1 p 4 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 148,80 eurot. 2.3.
3. Kohtuotsuse ärakiri saata Rahandusministeeriumile teadmiseks. kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK G.H-d süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis 19.09.2024 kella 13:47 paiku X vallas X mnt X kilomeetril suunaga X poole mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 350 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. G.H joobeseisund väljendus selles, et tema poolt väljahingatavas õhus oli Lk 2 / 3 1-25-4845 alkoholi sisaldus vähemalt 1,64 mg/l. Seega juhtis G.H mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani G.H oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 7 kuud vangistust, milline jäetakse tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui G.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja
lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Kokkuleppe kohaselt tuleb G.H-lt riigituludesse välja mõista
lg 3, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha vähendatult summas 629 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Arvestades süüdimõistetu osalist töövõimetust, tuleb kaitsjatasu jätta Eest Vabariigi kanda. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Rahandusministeeriumile teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.