3-25-4428/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4428 Määruse kuupäev

1. detsember 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses voodivarustuse ja vanglariietuse lõhkumises süüdistamisega RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
3. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja inimväärikuse alandamise ning au ja hea nime teotamisega ning õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja viitas, et esitas
4. septembril 2025 läbi vangiportaali kahju hüvitamise nõude nr 2-25/2-2/12440 ja
5. oktoobril 2025 kahju hüvitamise nõude nr 2-25/2-2/13341 seoses sellega, et Tartu Vangla süüdistab kaebajat vanglavormi ja voodivarustuse lõhkumises. Kaebajat süüdistati vastuskirjas nr 2-2/225/5136-2 ja 2-2/2-25/5642-2 vanglavormi ja voodivarustuse lõhkumistes. Voodivarustuse, vanglavormi riietuse jpm üksikvangistuse tingimused perioodil
6. –
7. august 2025 on hetkel Tartu Halduskohtus menetlusse võtmise otsustamisel haldusasjas nr 3-25-
8. Praegune kaebus kuulub eraldi lahendamisele, kuna kaebuse ese on seotud väärikuse alandamise ja au teotamisega tähtsas dokumendis, kuna selle dokumendiga saavad tutvuda väga paljud ametnikud.
9. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla
10. detsembril 2025 kaebuses viidatud kahju hüvitamise taotlused ja nende kohta koostatud otsuse ning kaebaja poolt välja toodud vastuskirjad.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et vangiregistrisse tehtud kannetes ning Tartu Vangla
13. oktoobri
14. a vastuskirjades nr 2-2/2-25/5136-2 ja 2-2/2-25/5642-2 on kaebajat süüdistatud selles, et kaebaja lõhkus ajavahemikul
15. –
16. august 2025 voodivarustuse ja vangla riietuse. Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust ning teotati kaebaja au ja head nime. Vaatamata sellele, et kaebaja on taotlenud ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust.
17. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ning au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
18. juuni
19. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
20. Tartu Vangla
21. novembri
22. a otsuse nr 1-9/2-25/497-2, 1-9/2-25/517-2 kohaselt on vangiregistrist nähtuvalt perioodil
23. –
24. august 2025 voodivarustuse ja vormielementide lõhkumistega seonduvalt koostatud kaebaja suhtes kolm ettekannet, milles kõigis on kajastatud, et kaebaja kambrikaaslane lõhkus kaebaja voodivarustuse ja vormiriided. Ka Tartu Vangla
25. oktoobri
26. a vastuskirjas nr 2-2/2-25/5642-2 on rõhutatud, et vormiriietuse osas on vanglale teada, et vormielemente lõhkus kaaskinnipeetav. Seega ei pea paika kaebaja väide, et vangiregistrisse kantu ja Tartu Vangla
27. oktoobri
28. a vastuskirja nr 2-2/225/5642-2 kohaselt süüdistati kaebajat oma voodivarustuse ja vanglariietuse lõhkumises. Pigem nähtub neist selgelt, et voodivarustuse ja vormielementide lõhkujaks oli X kambrikaaslane.
29. Tartu Vangla
30. oktoobri
31. a vastuses nr 2-2/2-25/5136-2 oli küll esile toodud, et
32. a augustikuus 2025 viibis kaebaja kambris nr 302 koos teise kinnipeetavaga, kus nad mõlemad lõhkusid, kuid vangla on oma
33. oktoobri
34. a otsuses selgitanud, et kuivõrd selliseid tõendeid, mis selgelt viitaksid kambrikaaslasega koos kambris nr 302 lõhkumisele, ilmnenud ei ole, siis ei saa vastuskirjas nr 2-2/2-25/5136-2 toodud faktiväidet kambris nr 302 lõhkumise kohta õigeks pidada. Tartu Vangla on vabandanud
35. oktoobri
36. a vastuskirjas nr 2-2/2-25/5136-2 toodud ebaõige faktiväite ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast.
37. Vangistusseaduse § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku 2 juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. väiksesse kambrisse ilma Au või hea nime teotamisega saab tegu olla siis, kui vaidlustatud tegevus on suunatud avalikkusele. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 17, p 4). Ka kohtupraktikas on sedastatud, et isiku au või hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust (vt nt Harju Maakohtu
38. märtsi
39. a kohtuotsus asjas nr 2-17-12877, p 20). Käesoleva kaebuse puhul eelnimetatud asjaolusid ei nähtu.
40. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õigusi ei ole riivatud intensiivselt. Kohus tõdeb, et Tartu Vangla
41. oktoobri
42. a vastuses nr 2-2/2-25/5136-2 vale väite kajastamine võis kaebajale põhjustada ebameeldivusi, kuid arvestades, et vangla on oma viga tunnistanud ja kaebaja ees ka vabandanud ning mainitud vastus oli adresseeritud üksnes kaebajale, siis ei ole tegemist sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
43. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
44. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3