Obsah (13)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 175§ 177§ 178§ 445§ 442§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-4464 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (hageja) esitas
2. märtsil 2025 Viru Maakohtule hagi T.S (kostja I) ja K.A (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palub lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand korteriomandile XXX (registriosa nr XXX) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades.
3. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Pärnu Maakohtu
4. novembri 2024 määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-24-126239, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja võlg 684,51 eurot, viivis põhivõlalt (366,39 eurot) määraga 0,065750% päevas alates
5. novembrist
6. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. Hageja pöördus
7. novembril 2024 täitmisavaldusega kohtutäitur Andrei Kreki poole. Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna kostjal I puudub vara ja piisav sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. Kohtutäitur tuvastas, et kostjad on abielus ning abielu ajal on kostjatel tekkinud ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Muud andmed kostjate ühisvara kohta puuduvad. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa (kostja II) nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole. Täitedokument kohustab vaid kostjat I, mitte kostjat II.
8. Kostjad ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale I kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete kaudu
2. oktoobril
3. Kostjale II on dokumendid kätte toimetatud kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel
4. aprillil
5. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostjad ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjaid on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. 2
6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

8. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

10.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ning esindajakulu 360 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks esindajakulud asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks esindatavaga, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse esitamiseks, kokku 3 töötundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi (s.o 360 eurot) hagiavalduse koostamise ja sellega seotud toimingute tegemiseks on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 780 eurot (420+360).
2. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

12.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 13. Välja mõistetud menetluskulud ja viivise palub hageja kanda tema arvelduskontole nr XXX (AS LHV Pank). Makse selgitusse palub hageja märkida võlgniku nime, isikukood ja tsiviilasja numbri. Hageja ei ole täpsustanud, kas tegemist on kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega (

§ 445lg 1).

Kohus ei loe seda taotlust kohtuotsuse kindlaksmääramise korraks ega märgi hageja taotletud andmeid kohtulahendi resolutsiooni, sest selliselt ei pruugi lahendi resolutsioon olla igal ajahetkel täidetav ning võib täitmisel tekitada täiendavaid probleeme (nt võib muutuda hageja pangakonto number või isik, kellele kanne teha tuleb, ülekandele võidakse märkida teistsugused selgitused jmt). Kohtulahendi resolutsioon peab olema täidetav (

§ 442lg 5).

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale I kätte toimetada muul viisil, kui avalikult 3 (vt
2. septembri 2025 määrus). Kuna kostja I elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale I kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 4