← Eesti

2-24-13761/113

KOHTUMÄÄRUS 2434 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-13761 Kohtuasi K.D

) § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine

§ 137

alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud. Maakohtu hinnangul võiks praegusel juhul kohaldamisele kuuluda ka

§ 119

, mille kohaselt saaks kohus anda vanemale otsustusõiguse koolivaliku küsimuses, kuid antud juhul ühele vanemale otsustusõiguse andmine laste hariduse (s.o koolivaliku) osas lapsevanemate konflikti ei lahenda. Kohus ei olnud veendunud, et lapsevanemate suhted lähiajal paranevad ja et mitte anda alust uueks kohtuvaidluseks olukorras, kus kumbki lapsevanem paneb lapsed (uuesti) enda soovitud kooli, on põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine tütre ja poja hariduse (s.o koolivaliku) osas.

  1. Maakohus tuvastas, et 13.06.2024 saatis laste isa laste emale sõnumi, millest nähtuvalt andis laste isa laste emale nõusoleku tütrele uus kool valida. Hoolimata laste emale antud nõusolekust koolivaliku osas, ei olnud laste isa hiljem enam sellega nõus, et tütar käib CCC-s, mistõttu registreeris laste isa lapse TES-i.
  2. klassi alustas laps
  3. aasta sügisel paralleelselt kahes koolis (TES ja CCC) käimisega. Eeltoodu on põhjustanud lapses ärevust ja stressi ning ka võimalikku koolitõrget. Lapse huvides ei ole olukorra jätkumine, kus laps peab paralleelselt käima kahes erinevas koolis põhjusel, et vanemad ei suuda omavahel koolivaliku osas kokkuleppele jõuda.
  4. Kohus ei saa otsustada, millises koolis peaks laps käima, vaid peab hindama, kumb vanem on sobivam lapse koolivaliku küsimust otsustama.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel ning lapse tulevasi elamistingimusi. Lapsed suhtlevad isaga inglise keeles ja emaga eesti keeles. Lapsed on Eesti kodanikud (ja ka Hiina kodanikud) ning elavad Eestis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 21 lg 1 kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Lapsevanemad valisid lastele elukohaks Eesti. Ka laste isa otsustas pärast ülikooli lõpetamist oma elu siduda Eestiga. Lisaks selgitas laste isa 27.01.2025 toimunud ärakuulamisel, et tal ei ole plaanis Eestist ära minna. Eeltoodu tähendab, et lastel on koolikohustus, põhikoolis on hariduse 8 2-24-13761 omandamise keeleks eesti keel ja vanem on kohustatud võimaldama lastel koolikohustuse täitmist. Kohus nõustus laste esindajaga, et lapsed elavad käesoleval ajal Eestis, mistõttu on oluline, et lapsed tunneks ennast enda elukoha riigi kultuuriruumi osana, mille eeltingimuseks on kohaliku keele oskus. Seega on oluline, et lapsed, elades Eesti Vabariigis, valdaks riigikeelt, s.o eesti keelt heal tasemel. See omakorda tagab lastele kvaliteetse hariduse ning hiljem sissetuleku ja sotsiaalse ning majandusliku toimetuleku. Arvestades inglisekeelse kultuuriruumi levikut ja kättesaadavust, ei ole laste isa mure inglise keele oskuse pärast põhjendatud, eriti kui vähemalt üks vanematest suhtleb lastega inglise keeles ning puudub tegelik vajadus õppida inglisekeelses koolis, et lastel tekiks inglise keele oskus. Inglise keelt õpitakse koolis ka esimese võõrkeelena. Lisaks õpib tütar CCC-s inglisekeelse kallakuga rühmas. Küll aga on vajalik eesti keele piisaval tasemel oskuse tekkimiseks õppida eestikeelses koolis. Arusaamatuks jääb, miks laste isa peab oluliseks lastel inglise keele oskust, kuid mitte hiina keele oskust, mis peaks eelduslikult olema laste isapoolse identiteediga seotud. Laste ema ei ole vastu olnud sellele, et lapsed hiina keelt õpiks, sh tütar osaleks muudes huvialaringides. Laste ema on selgitanud, et

  1. aasta kooliaasta algas neile raskelt ja eelmisest koolist üle tulles oli väga raske järje peale tagasi saada, mistõttu otsustati üksnes koolile keskenduda.
  2. Käesolev vaidlus on alguse saanud põhjusel, et laste isa ei ole suutnud aktsepteerida laste ema, kellele laste isa andis eelnevalt nõusoleku, poolt valitud kooli, mistõttu pidi nende tütar
  3. a sügisel käima paralleelselt kahes koolis, mis on lapses ärevust ja stressi tekitanud. Eeltooduga on laste isa kahjustanud lapse heaolu. Laste isa nõusolekuga tutvudes ei tuvastanud kohus, et see oleks saadetud emotsiooni pealt või laste isa ei oleks saadetud sõnumit läbi mõelnud. Laste isa on andnud laste emale sõnaselge nõusoleku tütre uude kooli registreerimiseks. Lisaks on laste isa kinnitanud valmisolekut lapsi abistada ka siis, kui lapsed käivad eestikeelses koolis. Laste isal ei ole tegelikult vastuväiteid sellele, et tütar käib eestikeelses koolis. Laste isa vastuväide laste ema poolt valitud kooli osas seisneb selles, et kui tütar õpib ema elukoha lähedal asuvas koolis, võib see olla argumendiks sellele, et lapsed elaksid edaspidi peamiselt emaga.
  4. Ärakuulamisel selgitas tütar, et ta käib praegu CCC
  5. klassis. Koolis läheb lapsel hästi. Laps tunneb, et ta on nüüd rutiini ja koolielusse sisse harjunud. Laps avaldas, et Mustamäel on õpetaja natuke kuri ja hirmus. Õpetaja on kuri, kui laps hiljaks jääb või on kodutöö tegemata. Samas selgitas laps, et enam ei ole ta kooli hiljaks jäänud. Kodutööd on vahel jäänud tegemata, sest lapsel on need ära ununenud. Kodutööde tegemine on rohkem ära ununenud isa juures olles. Klassikaaslastega saab laps hästi läbi. Kui laps saaks valida, läheks ta Tallinna Rahusvahelisse Kooli, kuna seal on head toidud ja õpetajad ei ole kurjad.
  6. Kohus leidis, et laste ema on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kohtu hinnangul on laste huvides saada parim haridus, mis on võimalik ja parima hariduse saamine ei sõltu mitte niivõrd konkreetsest koolist, vaid hoopis kõrvalisest toetusest, innustusest ja huvist, mida laste ema varasem käitumine lubab ka tema puhul eeldada. Laste ema on käesolevalt taganud tütre koolikohustuse täitmise ja lapsel koolis edasijõudmisega probleeme ei ole. Lapse mõnetine vastumeelsus praeguse kooli suhtes on kohtu hinnangul tingitud sellest, et lapsel oli alguses segadus, millises koolis laps käima hakkab, soov mõlemale vanemale meele järgi olla ja asjaolud, et vahel on jäänud kodutööd tegemata. Lapse huvides on kindla, lapse jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine, mistõttu ei ole lapse huvides uuesti kooli vahetamine. Kui laps vanemaks ja küpsemaks saab, on lapsel võimalik edasi õppimisega seonduvaid küsimusi arutada juba mõlema vanemaga. Kui tütar kasvab, siis kasvõi pärast põhikooli on tal võimalik juba endal valida, kas õppida edasi IB programmiga koolis või õppida n-ö tavaprogrammi raames. 9 2-24-13761
  7. Kuigi poeg käib käesoleval ajal lasteaias ja lasteaiavaliku osas lapsevanemate vahel erimeelsused puuduvad, on lapsevanemad kohtumenetluses avaldanud, et nende vahel on juba erimeelsused, millisesse kooli poeg
  8. aastal
  9. klassi läheb.
  10. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtul lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga. Laste ema ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, miks peaks temal olema edaspidi õigus ainuisikuliselt otsustada selle üle, kus peaks olema laste elukoht. Hiina reisi puhul oli tegemist minevikus aset leidnud ühekordse juhtumiga. Lapsed soovivad jätkuvalt võrdselt mõlema vanemaga aega veeta. Mõlemal vanemal on lastele loodud turvalised ning eakohased kasvu- ning arengutingimused. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et osa aega isa juures viibides oleks laste heaolu ja tervis ohus. Määruskaebus
  11. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas laste ema avalduse ning palub teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada laste isa avaldus.
  12. Alates
  13. aasta sügisest viibivad lapsed vanemate juures n-ö 50/50 põhimõttel kaks nädalat ühe vanema juures ja kaks nädalat teise vanema juures. Ainuhooldusõigus laste hariduse küsimustes tuleb anda laste isale, sest isa on sobivam lapsevanem lapse koolivaliku küsimust otsustama ning laste eest emaga võrreldes oluliselt pikema aja jooksul üksi hoolitsenud.
  14. Tütar on enam-vähem võrdse aja saanud õppida inglise keeles rahvusvahelises keskkonnas (
  15. klassis) ja eestikeelses keskkonnas (
  16. klassis). Tütar ütles kohtule, et tema soovib õppida rahvusvahelises koolis. Kohus jättis lapse soovi õppida rahvusvahelises keskkonnas tähelepanuta ja leidis, et rahvusvahelisest perest pärit laste parimates huvides on õppida eestikeelses keskkonnas (s.o anda hariduse ainuhooldusõigus emale), sest lapsed elavad Eestis. Laste isa hinnangul on päritolu põhjal ühele vanemale hooldusõiguse andmine selgelt diskrimineeriv. Üht kultuuri ei peaks eelistama teisele, vaid mõlemad kultuurid peaksid olema toetatud, kuna mõlemad on oluline osa laste identiteedist. Õppides Eestis rahvusvahelises keskkonnas, kus ka tütar on avaldanud soovi õppida, on toetatud nii laste Eesti päritolu kui ka laste Hiina päritolu ning mõlemad vanemad saavad lastele koolitöödes maksimaalselt toeks olla. Laste isa ei nõustu, et elamine Eestis oleks argument emale ainuhooldusõiguse andmiseks. Lisaks oskavad lapsed juba praegu eesti keelt ning saavad oma ema ja eestikeelsete sõprade kaudu igakülgselt osa siinsest kultuuriruumist, mistõttu ei jääks nad TES-is õppimise korral millestki olulisest ilma. Kooli osas on kuldne kesktee rahvusvaheline kool, kus laps omandab lisaks inglise keelele ka eesti keele ja hiina keele. Praegusel juhul on kohus faktiliselt laste Hiina tausta täielikult maha salanud.
  17. Laste isa meelest on kohtu viide PGS § 21 lg-le 1 kohatu, sest vastasel juhul tuleks kõik muukeelse õppekeelega koolid Eesti Vabariigis sulgeda. Hea riigikeele oskus on oluline, kuid laste isa hinnangul tagab just võõrkeelte oskus lisaks kvaliteetsele haridusele hiljem sissetuleku ja sotsiaalse ning majandusliku toimetuleku, seda ka väljaspool Eesti Vabariiki.
  18. Väär on kohtu järeldus, et laste isa ei pea oluliseks laste hiina keele oskust. Vastupidi, laste isa peab laste hiina keele oskust väga oluliseks ja selle toetamiseks käiski laps
  19. klassis hiina keele ringis ja tal olid hiinlastest koolikaaslased ja sõbrad. Laste isa ei nõustu kohtu 10 2-24-13761 järeldusega, et kuna isa abistab tütart koolitöödes, siis tegelikult ei ole isa vastu sellele, et laps käib eestikeelses koolis. Kohus on laste isa ennastsalgavat lastele pühendumist ja nende igakülgset toetamist tõlgendanud ebaõiglasel viisil laste isa kahjuks. Kohus on ülekohtune, leides, et ainult laste ema on taganud lapse koolikohustuse täitmise ja lapse edasijõudmise koolis.
  20. klassis käies elas tütar 3 nädalat kuus isa juures ja lapsel läks koolis väga hästi. Mõlemad vanemad tundsid lapse õppimise vastu huvi ja olid lapsele toeks.
  21. klassis käies, mil laps on valdava osa ajast elanud vanemate juures 50-50 põhimõttel, on samuti mõlemad vanemad olnud lapsele toeks. Ainult et isal on toeksolemine olnud keerulisem, sest ta ei valda eesti keelt. Isa usub, et ka emal oleks toeks olemine keeruline, kui tütar õpiks hiinakeelses koolis, sest ema ei valda hiina keelt. Rahvusvahelises koolis õppides oleks mõlemal vanemal võrdväärne võimalus rahvusvahelise taustaga last aidata ning see ei nõuaks ühelt vanemalt õppimise toetamiseks märkimisväärseid täiendavaid pingutusi.
  22. Viimasel ajal on tütrel tekkinud CCC-s konflikt klassikaaslasega, kes kutsub tütart ,,paksuks tüdrukuks“. Tütre kehakaal on märkimisväärselt tõusnud käesoleva õppeaasta jooksul. Isa käis tütrega arsti juures ja arst kinnitas, et tütar on ülekaaluline. Arst selgitas, et tuleb jälgida tütre toitumist ja tütar vajab rohkem füüsilist tegevust. Kui tütar õppis IST-is, oli tütrel kolmest huviringist kaks seotud füüsilise tegevusega (tantsimine ja ujumine) ja tütar oli väga heas vormis. Kogu õppeaasta jooksul CCC-s õppides (päevases vahetuses) ei käi tütar üheski huviringis. Laste ema on keeldunud tütrele huviringide otsimisest. Iga kord kui tütar kahe nädala tagant ema juurest tagasi tuleb, on ta võtnud juurde enam kui 1 kg. Viimasel korral võttis tütar kahe nädala jooksul ema juures elades juurde 2,6 kg. Laste isa juures elades pöörab isa tütre toitumisele ja liikumisele suurt tähelepanu ja kaal püsib stabiilne või langeb. Hariduse hooldusõigus hõlmab hooldusõigust ka huvihariduse küsimustes. Olukorras, kus laste ema ei ole soovinud alates septembrist leida võimalust, et laps saaks käia trennis ja see on lapse tervisele väga kahjulikult mõjunud, ei ole laste isa hinnangul ema näidanud, et suudaks hooldusõigust teostada lapse parimates huvides.
  23. Laste isa selgitab, et 13.06.2024 sõnum on saadetud emotsiooni pealt ja ajal, mil isa ja ema tülitsesid ning seda ei saa mingil juhul käsitleda isa ametliku nõusolekuna lapse koolivalikuks. Isegi kui teoreetiliselt saab 13.06.2024 saadetud sõnumit käsitleda nõusolekuna (millega laste isa ei nõustu), siis ei tähendaks see seda, et laps peaks tingimata ühiselt valitud koolis käima. Kui lapsele kool ei sobi ja ka pärast mitmekuulist prooviperioodi soovib laps õppida rahvusvahelises keskkonnas, tuleb lapse huvid ja eelistused seada esiplaanile ja võimaldada lapsel õppimine rahvusvahelises koolis.
  24. Olukorras, kus laps alustas
  25. klassi TES-is ja ema nädalal keeldus ema lapse viimisest TES-i, oli kõigil osapooltel segadus, mis koolis laps käib. Peale seda, kui lapse heaolu spetsialistid lapse käe kõrval ilma mõlema vanema nõusolekuta keset koolipäeva ühest koolist teise kooli tirisid, leidis laste isa, et ebastabiilsus ei ole mitte kuidagi lapse huvides. Laste isa pakkus välja kohtuvälise kokkuleppe, et ainult menetluse ajal käib laps CCC-s. Laste ema ei tulnud omalt poolt kuidagi vastu ega näidanud valmisolekut kooli osas läbirääkimisteks. Laste isa leiab, et selleks, et ühe õppeaasta jooksul laps rohkem kahe kooli vahel pendeldama ei peaks, õpiks laps
  26. klassi lõpuni CCC-s. Seejärel on lapsel kolm pikka kuud suvepuhkust ja alates kolmandast klassist oleks lapse huvides parim õppida taas endale tuttavas rahvusvahelises keskkonnas, nagu laps õppis kogu
  27. klassi ja ka
  28. klassi alguses.
  29. Kuivõrd laste ema on oma lapse huve kahjustava käitumisega põhjustanud avalduse esitamise vajaduse, tuleb menetluskulud jätta laste ema kanda. 11 2-24-13761 Menetlusosaliste seisukohad
  30. Laste ema vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja vastab laste huvidele. 35.
  31. Maakohtu määrusest ei leia vähimaidki viiteid selle kohta, justkui oleks oluline, millistest riikidest vanemad pärinevad. Vastupidi, maakohus leidis, et asja lahendamisel on oluline see, millise riigi ja keelekeskkonna on vanemad valinud oma lastele elukohaks. Kahtlematult oleks väär panna Eesti-Hiina topeltkodakondsusega laste puhul eesti kultuur ja hiina kultuur omavahel võistlema, nagu laste isa oma määruskaebuses õigesti märgib. Kuid seda ei olegi maakohus teinud. Väär on laste isa väide, justkui toetaks “rahvusvahelises keskkonnas” õppimine nii laste Eesti kui ka Hiina päritolu. TES-i kodulehelt nähtuvalt on selles koolis võimalik küll õppida 11 erinevat keelt, kuid hiina keel nende hulka ei kuulu. Ka on vastuoluline laste isa põhjendus hiina keele oskuse olulisuse kohta. Maakohtus väitis isa, et tema räägib lastega inglise keeles ja hiina keeles ei räägi. Määruskaebuses väidab isa, et hiina keele toetamiseks käis tütar
  32. klassis (st õppimise ajal IST-s) hiina keele ringis ja tal olid hiinlastest koolikaaslased ja sõbrad. Samas leidub määruskaebuses väide, et tegelikult tahtis laste isa algusest peale tütart panna õppima TES-i, kus hiina keelega mingit puutumust ei ole. Sellest järeldub, et laste isa etteheide diskrimineerimisele on tegelikult ennast õigustav. Kuna laste ema pole kunagi vaielnud vastu sellele, et lapsed õpiksid hiina keelt, saab laste isa luua lastele võimalused hiina keele õppimiseks, selleks ei pea tal olema hooldusõigust haridusküsimustes vaid kokkulepe laste emaga selles, kus ja millal lapsed hiina keelt ja kultuuri omandama saaksid hakata, CCC väliselt. 35.
  33. Laste isal on jäänud tähelepanuta, et tütar ei ole avaldanud soovi õppida TES-is, vaid avaldas soovi õppida IST-s. Sellist võimalust ei pakkunud lapsele kumbki vanem, st kumbki vanem ei pidanud lapse huvides olevaks lähtuda üksnes sellest, kus on head toidud ja õpetajad pole kurjad, kui kodutööd on tegemata või laps hilineb kooli. 35.
  34. Kindlasti peavad mõlemad vanemad jälgima laste toitumist. Kui lapsed viibivad arvestatava aja kummagi vanema juures, saab kumbki vanem ajal, mil lapsed on temaga, tagada lapsele kohase ratsiooni, laste ema on seda teinud ja teeb koguaeg. Väide, justkui saaks 8-aastane laps võtta juurde 2,6 kg kahe nädala jooksul, ei ole tõsiseltvõetav. 8-aastane on kindlasti aktiivses kasvufaasis ja tema kehakaalu tõus on normaalne, kuid kehakaalu tuleb jälgida. 08.04.2025 epikriisist nähtub, et laste isa ei tea, mida laps ema juures sööb. Praeguseks on tütar seisundis, kus ta läheb kooli ja tuleb koolist hea tujuga, jääb tihti koolikaaslastega pärast koolipäevagi veel õue koos mängima, koolikaaslastega konflikte ei ole. Ekslik on kaebuse väide, justkui ei oleks laste ema õppeaasta jooksul tegelenud lapse terviseprobleemidega ja on keeldunud lapse panemisest trennidesse. Laste emale oli esmatähtis saavutada stabiilsus seoses kooliga. Poole aasta pealt sellistesse rühmadesse, kus tütrel meeldiks käia, lapsi teadupärast ei võeta. Alates järgmisest õppeaastast on tütre õppekavas ujumine ning tal on võimalik osaleda koolisiseselt rahvatantsutrennis.
  35. Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Koolivalikut ei saa teha lapse soovide järgi. Lapsele valivad kooli lapsevanemad, kuna lapsel puudub selles vanuses oskus ja teadmised adekvaatset valikut erinevate õppeasutuste vahel teha, rääkimata sellest, et sellises vanuses laps ei ole võimeline aduma sellise otsuse sisu ega tagajärgi. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks laste isasse suhtunud diskrimineerivalt. Määruskaebusest jääb selgusetuks, miks Hiinaga sideme hoidmiseks on laste jaoks oluline inglisekeelne õpe. Kohus on õigesti lähtunud vanemate kokkuleppest Eesti kodakondsusega 12 2-24-13761 lastega elada Eestis ning sellest tulenevalt on lastel ka PGS-ist tulenev koolikohustus ning põhikoolis ja gümnaasiumis on õppekeeleks eesti keel.
  36. Harku vald ei toeta laste isa avalduse rahuldamist. Käesolevaks ajaks on mõlemad vanemad esitanud pereteraapia sooviavalduse. Pereteraapia läbimine on eelduseks aidata kaasa vanemate omavahelise hea koostöö ja viisaka suhtlemise soodustamiseks, mis omakorda looks lastele nii öelda tugeva vundamendi edaspidi igapäevaelu toimingute, õppetöö ja vaba aja tegevustega hästi hakkama saamiseks.
  37. Tallinna linn ei toeta laste isa määruskaebust. Laste isale hariduse küsimuse otsustusõiguse andmine ei ole põhjendatud laste isa ulatusliku omavoli, laste emotsionaalse tervise kahjustamise ja laste huvidega mittearvestamise tõttu. Menetluse edasine käik
  38. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
  39. 03.11.2025 teatas laste isa, et tema elukohaks on nüüd Saue vald, XXX küla ja laste isa taotles Saue valla arvamuse küsimist.
  40. Tallinna linna 10.11.2025 seisukoha kohaselt kulgeb tütre koolitee rahulikult CCC-s. Laps õpib
  41. klassis. Lapsel läheb koolis üldjoontes hästi ja ta on kohanenud õppekeskkonnaga ning sellega rahul. Poeg alustas sellel sügisel CCC eelkoolis. Laste isa avaldas, et otsustamisvõimalus laste haridusküsimustes peab olema vanematel võrdselt. Kuigi laste isa on täna leppinud lapse kooliga, tuleb siiski arvestada asjaolu, et lapsevanemad omavahel ei suhtle ja kuna laste isa on varasemalt tegutsenud laste ema teadmata ja temaga kokku leppimata, ei ole välistatud sarnase olukorra kordumine.
  42. Laste ema 10.11.2025 selgituse kohaselt on tütar kooliga kenasti ära harjunud. Ema juures olles läheb ja tuleb ta koolist ise. T.J on muutunud palju iseseisvamaks. Tal on kujunenud välja mitmeid sõpru ja nendega veedab ta aega koos ka kooliväliselt. Pärast kooli nad mängivad ja ka õpivad koos. Tütrel ühtki huviringi hetkel pole, ta ise ütleb selle kohta, et ei jaksakski käia. Puutuvalt pereteraapiasse selgitab laste ema, et seal käisid vanemad kokku kolm korda (kevad – suve alguses). Teraapia käigus püüdsid vanemad keskenduda ennekõike sellele, et nende omavaheline suhtlus oleks võimalikult lugupidav ning mõistev. Ja seetõttu toimubki vanemate omavaheline suhtlus – vajalik info laste kohta – e-mailide teel. See on konstruktiivne ja mõlemale poolele sobiv. Maakohtu tehtud lahend on hästi toiminud. Tänu maakohtu lahendile on lõppenud pinged selle üle, kus ja kuidas lapsed haridust omandavad, ja see on mõjunud rahustavalt ka lastele.
  43. Harku valla 13.11.2025 seisukoha kohaselt sai kolme kohtumise järel saavutatud teraapias siiski hea tulemus. Mõlemad lapsevanemad olid valmis teraapiaruumis koos viibima ja olulisi teemasid arutama.
  44. Laste isa selgitas 13.11.2025, et tütar on küll õppinud CCC-s ühe kooliaasta, kuid tütar on avaldanud, et: talle ei sobi koolitoit; tualettruumid on ebamugavad; tal on ebakindlustunne seoses klassijuhatajale lähenemisega; teda kiusas üks poiss. Laste isa esitas taotluse lapse uueks ärakuulamiseks, kuna eelmisest ärakuulamisest (14.02.2025) on möödunud aega. Samuti palub laste isa kehtestada vanemate vahel selged koostöömehhanismid (koolivahetus üksnes vanemate kirjalikul kokkuleppel või kohtu loal; haridusega seotud otsustused; 13 2-24-13761 regulaarne huvitegevus; transport; suhtluskanal). Laste isa taotleb endiselt maakohtu määruse tühistamist, kuid erinevalt määruskaebusest ei taotle laste isa enam laste hariduse osas ainuhooldusõigust endale, vaid soovib, et taastataks vanemate ühine hooldusõigus.
  45. Saue vald ei ole ringkonnakohtule oma seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  46. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi.
  47. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus lahendamata taotlused. 47.
  48. Laste ema esitas 28.04.2025 taotluse täiendava tõendi vastu võtmiseks. Laste ema esitas tütre 08.04.2025 epikriisi, millega soovib ümber lükata laste isa määruskaebuse väidet huviringides mitteosalemisega tekkinud tütre ülekaalulisuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma lapse huviringides mitteosalemine käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Maakohus lõpetas laste vanemate ühise hooldusõiguse koolivaliku osas ja andis selles osas ainuhooldusõiguse laste emale. Seega ei ole maakohus muus haridusküsimusi puudutavas osas (sealhulgas huviringide valiku osas) vanemate ühist hooldusõigust lõpetanud. Lisaks ei saa lapse huviringides mittekäimisest teha järeldust selle kohta, kummale vanemale peaks hooldusõigus koolivaliku osas kuuluma. Kuna laste isa väide huviringides mitteosalemisega tekkinud tütre ülekaalulisuse kohta ei ole asjakohane, ei ole TsMS § 238 lg 1 alusel asjakohane ka laste ema poolt selle väite ümber lükkamiseks esitatud tõend ning ringkonnakohus jätab selle vastu võtmata. 47.
  49. Laste isa esitas 13.11.2025 taotluse tütre ärakuulamiseks. Laste isa väitel on pärast viimast ärakuulamist 14.02.2025 toimunud sisulised muudatused (laste isa uus elukoht on Saue vallas; pereelu stabiilsust mõjutavad asjaolud; käimasolev uus õppeaasta). TsMS § 552 1 näeb ette kohtu kohustuse hagita perekonnaasjas laps, kes on suuteline seisukohti omama, ära kuulata. Maakohus kuulas lapse ära. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetluse staadiumis puudub vajadus lapse täiendavaks ärakuulamiseks ja jätab laste isa sellekohase taotluse rahuldamata. Üksnes selle tõttu, et laste isal on uus elukoht ja tütar on käinud mõnda aega CCC-s, ei pea ringkonnakohus lapse täiendavat ärakuulamist vajalikuks. Sellest, kas olemasolev kool lapsele meeldib või mitte, ei saa ringkonnakohus teha järeldust, kas vanemate ühine hooldusõigus on hariduse osas õigesti lõpetatud. Kohus peab selleks hindama, kumb vanem suudab lapse koolivalikut tehes lähtuda paremini lapse huvidest. 47.
  50. Laste isa esitas 13.11.2025 taotluse koostöökorra kehtestamiseks (koolivahetus üksnes vanemate kirjalikul kokkuleppel või kohtu loal; haridusega seotud otsustuste osas vanemale vastamise tähtaja määramine; regulaarse huvitegevuse osas otsustuste vastuvõtmise korra kehtestamine; transpordi korraldamine; vanemate vahelise suhtluskanali määramine). Laste isa taotlus põhineb sellel, et vanematele jääb laste koolivaliku osas ühine hooldusõigus. Ringkonnakohus selgitab, et kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja laste emale jääb koolivaliku osas laste hooldusõigus, on laste isa taotlus asjakohatu. Samuti ei oma tähtsust laste isa taotlus laste huvitegevuse korraldamiseks, kuna käesoleva vaidluse esemeks on üksnes koolivalik. Seetõttu jääb laste isa taotlus tähelepanuta. 14 2-24-13761 47.
  51. Laste isa esitas 17.12.2025 seisukoha, milles toob esile puudused kooli WC-s ja kooli toidu osas. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimalusel oma seisukohad esitada. Ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Ringkonnakohus andis tähtaja üksnes menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Menetlusosalised on saanud oma seisukohad piisavalt väljendada ja ringkonnakohtul puudub vajadus anda tähtaegu täiendavate seisukohtade esitamiseks.
  52. Laste vanemad esitasid maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste hariduse osas. Kumbki vanem soovis laste hariduse osas ainuhooldusõigust endale. Lisaks palus laste ema lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus laste emale. Maakohus rahuldas laste ema avalduse laste hariduse (koolivaliku) osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja andis selles osas ainuhooldusõiguse laste emale. Laste ema avalduse laste viibimiskoha osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks jättis maakohus rahuldamata. Laste ema ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud, mistõttu on maakohtu määrus laste ema avalduse osalise rahuldamata jätmise osas jõustunud.
  53. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et laste koolivaliku osas tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ja anda selles osas ainuhooldusõigus laste emale. Maakohtu määruse põhjendusi on vajalik muuta osas, milles maakohus pidas laste koolivaliku osas ainuhooldusõiguse laste emale andmist vajalikuks muuhulgas põhjusel, et laste ema tagab erinevalt laste isast lastele eestikeelse hariduse saamise ja sellekohase kõrvalise abi. Muus osas nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
  54. Maakohus leidis põhjendatult, et laste vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise tingivad vanemate vahelised erimeelsused tütre koolivaliku osas, milliseid on eeldada ka poja osas. Riigikohus selgitas, et vanemale ainuhooldusõiguse andmise eelduseks on eelkõige vanemate erimeelsused ja/või koostöö puudumine ning sellest tulenev ühiste otsuste tegemise ja ühise hooldusõiguse teostamise suutmatus (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14). Määruskaebuses ei ole laste isa vaidlustanud maakohtu järeldust, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb laste koolivaliku osas lõpetada. 51.

§ 137

lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Seega tuli kohtul küsimuse lahendamisel, kummale vanemale laste koolivaliku osas ainuhooldusõigus jätta, lähtuda eelkõige laste huvidest, kuid arvestada tuleb ka teisi

§ 137lg-s 3 toodud asjaolusid.

51.

  1. Lähtudes asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest on ringkonnakohtu hinnangul mõlemad vanemad vaimselt ja majanduslikult valmis ning võimelised lapsi kasvatama, 15 2-24-13761 mõlemad on hingeliselt lastega väga seotud ja on laste kasvatamisele pühendunud. Seejuures on vanemad pühendunud lastele parima kooli leidmisele. Maakohus leidis õigesti, et laste huvides on Eesti Vabariigis elades riigikeele, s.o eesti keele valdamine heal tasemel ning laste huvides on kindla, lapse jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine, mistõttu ei ole lapse huvides uuesti kooli vahetamine. Maakohus pidas oluliseks laste emale koolivaliku osas ainuhooldusõiguse andmist tulenevalt sellest, et laste ema tagab eestikeelse hariduse saamise lastele kõige paremini ning lisaks suudab laste ema tagada kõrvalise toetuse, innustuse ja huvi lastele parima hariduse saamiseks. See kõik on ringkonnakohtu hinnangul oluline, kuid maakohus jättis tähelepanuta selle, et ka laste isa on soovinud olla tütrele rohkem toeks, kuid see on olnud keerulisem, kuna laste isa ei valda eesti keelt. Laste isa leiab, et kohus on ülekohtune, leides, et ainult laste ema on taganud lapse koolikohustuse täitmise ja lapse edasijõudmise koolis.
  2. klassis käies elas tütar 3 nädalat kuus isa juures ja lapsel läks koolis väga hästi. Laste isa väitel abistab ta tütart koolitöödes, on lastele pühendunud ja toetab neid igakülgselt. Ka laste ema on kinnitanud, et laste isa toetab tütart õppimisel, kuid keelebarjääri tõttu on see oluliselt raskem kui laste emal. Ringkonnakohus leiab, et see, et laste isa ei suuda keelebarjääri tõttu piisavalt last abistada, ei tee laste isast emast vähem pühendunud vanemat. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vanema pühendumuse hindamisel lähtuda sellest, mis keelse hariduse suudab vanem lapsele tagada. Põhjendatud on maakohtu käsitlus, et Eestis elades on eesti keele oskus väga vajalik. Samaväärselt on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka inglise keele oskus, kuna see tagab lapsele sotsiaalse ja majandusliku toimetuleku väljaspool Eesti Vabariiki. Seega ei saa kindlalt eesti keele omandamist inglise keelele eelistada ja selle põhjal asuda seisukohale kumb vanem käitub laste koolivaliku osas laste huvides ja on rohkem pühendunud. 51.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on, lähtudes laste isa rahvusest ja laste Hiina kodakondsusest, oluline laste jaoks ka hiina keele oskus. Samas ei ole hiina keele oskuse omandamine ja sellele laste isa pühendumine praegusel juhul vanemate hooldusõiguse küsimuses määrav. Vaidlust ei ole, et tütar CCC-s õppides hiina keelt ei õpi ja selles koolis sellist õppainet ka ei ole. Laste isa tõi esile, et tütar õppis hiina keelt IST-s. Samas ei ole laste isa soovinud, et tütar pärast IST-s
  4. klassi lõpetamist jätkaks selles koolis, vaid soovis tütre panna TES-i. Laste ema väitel ei õpetata TES-is hiina keelt. Sellele väitele ei ole laste isa vastuväiteid esitanud. Seega ei saa hiina keele oskuse omandamise vajalikkust praegusel juhul hooldusõiguse jaotamisel arvestada, kuna kumbki vanem tegelikult selles osas lapse huvidest lähtuvalt ei ole käitunud. 51.
  5. Maakohus leidis õigesti, et kohus ei saa otsustada, millises koolis peaks laps käima, vaid peab hindama, kumb vanem on sobivam lapse koolivaliku küsimust otsustama. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et üks või teine vanemate valitud kool oleks lapse jaoks parem või halvem. Vanemad on sellise valiku teinud enda parimast äranägemisest lähtudes pidades silmas eelkõige lapse huve. Laste isa peab oluliseks koolis antavat rahvusvahelist haridust, inglisekeelset õpet ja sellega seoses isa paremat võimalust last abistada ning laste ema peab oluliseks eelkõige eestikeelset haridust ja kooli lähedust kodule. Mõlemal juhul on tegemist lapse huve arvestava valikuga ja ühte valikut teisele eelistada ei saa. Seda et vanemad on sellised valikud teinud, ei saa neile ette heita. 51.
  6. Samuti ei saa praegusel juhul lähtuda üksnes lapse arvamusest, millises koolis talle rohkem meeldib. Ringkonnakohus nõustub lastele määratud esindajaga, et lapsel puudub selles vanuses oskus ja teadmised adekvaatset valikut erinevate õppeasutuste vahel teha, samuti ei ole sellises vanuses laps võimeline aduma sellise otsuse sisu ega tagajärgi. Samas ei saa lapse arvamust kõrvale jätta. Maakohus kuulas tütre ära 14.02.2025 ja tuvastas lapse 16 2-24-13761 ärakuulamise pinnalt, et laps on üldiselt oma praeguse elukorraldusega (sh kooliga) rahul. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu tuvastatus kahelda. Laps on avaldanud, et kui ta saaks valida, läheks ta Tallinna Rahusvahelisse Kooli, kuna seal on paremad toidud ja õpetajad ei ole kurjad, kui ta jääb natukene hiljaks. Samas ütles laps, et tal läheb praeguses koolis hästi, sealhulgas klassikaaslastega ja õpetaja ka enam kuri ei ole, kuna ta jõuab nüüd õigel ajal kooli (dtl 347). Seega on laps pigem praeguse kooliga rahul ja tema ärakuulamisest ei nähtu asjaolusid, mille tõttu oleks CCC-s õppimine lapse huvidega vastuolus.
  7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste isa käitumise tõttu
  8. a kooli aasta alguses tuleb laste hooldusõigus koolivaliku osas anda laste emale. Maakohus tuvastas, et 13.06.2024 saatis laste isa laste emale sõnumi, millest nähtub, et laste isa annab laste emale nõusoleku tütrele uus kool valida. Ringkonnakohus ei nõustu laste isaga, et 13.06.2024 sõnum on saadetud emotsiooni pealt ja ajal, mil isa ja ema tülitsesid ning seda ei saa mingil juhul käsitleda isa ametliku nõusolekuna lapse koolivalikuks. Nii nagu maakohus õigesti leidis, et andis laste isa selles sõnumis laste emale sõnaselge nõusoleku tütre uude kooli registreerimiseks. Samuti ei saa sõnumi tekstist teha järeldust, et laste isa oleks sellise nõusoleku andnud konflikti olukorras või emotsiooni pinnalt (dtl 81; tõlge dtl 79). Hoolimata laste emale antud nõusolekust koolivaliku osas, ei olnud laste isa sellega nõus, et tütar käib CCC-s, mistõttu registreeris laste isa lapse TES-i. Seega alustas laps
  9. aasta sügisel kooliaastat laste isa käitumise tõttu paralleelselt kahes koolis (TES ja CCC) käimisega. Tegemist on lapse huvisid kahjustava käitumisega, kuna see põhjustas lapses ärevust ja stressi. Ringkonnakohtu hinnangul annab selline laste isa käitumine aluse laste koolivaliku osas hooldusõiguse jätmiseks laste emale. Laste isa on enda käitumisega näidanud, et ta ei pea kinni kokkulepetest ja on valmis enda arvates lapse jaoks parima kooli valikul tegema last kahjustavaid otsuseid. Sellises olukorras ei saanud maakohus põhjendatult jätta laste isale ainuhooldusõigust laste koolivaliku osas.
  10. Samuti ei ole alust laste koolivaliku osas jätta vanematele ühist hooldusõigust, nii nagu laste isa 13.11.2025 seisukohas leiab. Ehkki laste isa on leppinud olukorraga, kus tütar käib CCC-s, ei nähtu laste vanemate seisukohtadest, et vanemad suudaksid edaspidi erimeelsusteta laste koolivaliku küsimusi lahendada. Seetõttu ei ole ka välistatud, et
  11. a sügisel aset leidnud olukord korduks tulevikus, sealhulgas poja osas. Tallinna linna 10.11.2025 seisukoha kohaselt alustas poeg sellel sügisel CCC-s eelkoolis ning laste ema teavitas ka laste isa sellest valikust, kuid tema ei olnud selle valikuga rahul. Laste isa 13.11.2025 seisukohast nähtub, et laste isa registreeris poja Tallinna Inglise Kolledži eelkooli. Seega on vanematel ka poja eelkoolivaliku osas tekkinud erimeelsused ning järeldada ei saa, et poja kooli mineku ajaks vanematel erimeelsused puuduksid.
  12. Laste isa vaidleb ka menetluskulude jaotusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis menetluskulud õigesti menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita asjaga), käesolev kohtulahend tehakse laste huvides, menetluse sai algatada vanemate avalduste alusel, käesoleva määrusega jäetakse laste isa avaldus rahuldamata ja laste ema avaldus rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). 17 2-24-13761
  13. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidluse olemust ja asjaolusid arvestades TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi jaotada ka määruskaebuse menetlemise kulud selliselt, et need menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.