2-25-115592/6

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2025, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-115592 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi T.A vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 1732,99 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA Elisa Eesti AS, rk 10069659, asukoht: Sõpruse pst. 145, Tallinn, lepinguline esindaja Brittany Tuul KOSTJA T.A, ik XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt T.A hageja Elisa Eesti AS kasuks 06.02.2024 sõlmitud liitumislepingust nr xxxx, sellele järgnevatest osamaksetega vara müügilepingutest ja 01.04.2024 – 01.07.2024 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 1104,87 eurot, 10.12.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 366,26 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3.Välja mõista kostjalt T.A hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis määraga 0,065% päevas põhivõlgnevuse (1104,87 euro) tasumata jäägilt alates 11.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 1104,87 euro tasumiseni.

4.Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS võla sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.

5.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt T.A hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 435 eurot.

6.Välja mõista kostjalt T.A hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (435 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7.Jätta kostja T.A menetluskulud tema enda kanda.

1 8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded 1. 12.06.2025 esitas Elisa Eesti AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 01.10.2025 Viru Maakohtule hagi T.A vastu võlgnevuse nõudes.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja T.A Elisa Eesti AS-ga 06.02.2024 liitumislepingu nr xxxx telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale.

2.1. Lisaks sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga järgmised lepingud:

2.1.1. 29.02.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Xiaomi Redmi 13C 128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 129 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 3,583 eurot.

2.1.2. 29.02.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Xiaomi Redmi 13C 128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 129 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 3,583 eurot.

2.1.3. 03.03.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Xiaomi Redmi 13C 128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 129 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 3,583 eurot.

2 2.1.4. 03.03.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Huawei Watch GT3 42mm Elegant Edition, valge nahkrihm, ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 199 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 5,528 eurot.

2.1.5. 03.03.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Huawei Watch GT3 46mm Active Edition ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 199 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 5,528 eurot.

2.1.6. 04.03.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Huawei Band 8 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 59 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 1,639 eurot.

2.1.7. 07.04.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Huawei FreeBuds SE2 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 49 eurot, tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamakse suurus 2,042 eurot.

2.2. Hageja selgitab, et järelmaksu lepingute näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõistes. Igasugune järelmaksuleping ei ole tarbijakrediidileping. Seadus eristab nn tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub laenu vormis ning tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub muul viisil (vt VÕS § 401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2). VÕS § 405 lg 1 kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga müügilepingu vormis sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse osutamise või muu soorituse saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal võimaldatakse omandatava teenuse või muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või muu soorituse tegemist tasutavate osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm (2019) § 405, p 3.1). Seega kuna järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ega muid tasusid, ei ole tegemist krediidilepinguga.

Ka EL direktiiv 2008/48/EÜ artikli 2 punkt f näeb ette, et direktiivi ei kohaldata krediidilepingutele, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist, ja krediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid.

2.3. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.

Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjale edastanud 19.06.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed 01.04.2024, 01.05.2024 ja 01.06.2024. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges Elisa sõlmitud lepingud üles öelduks 26.06.2024 /kohtu märkus: õige kuupäev on 27.06.2024/ (dtl 92).

2.4. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Kuupäev 01.04.2024 01.05.2024 01.06.2024 01.07.2024 Kokku Arve nr 2042198461 2042575101 2042909932 2043268731 Tasumata põhiosa 111,20 87,02 74,25 832,40 1104,87 Maksetähtaeg 18.04.2024 18.05.2024 18.06.2024 18.07.2024 Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 1104,87 eurot.

2.5. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

3 Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10 maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa Eesti AS poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid sissenõutavaks muutunud põhiosalt 1104,87 eurolt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 19.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.10.2025 (s.o. 440 päeva eest) määraga 0,065% päevas, summas 315,99 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis alates 02.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas.

2.6. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 113 2 lõikes 2 sätestatust ja üldtingimuste punktist 4.2.3. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 07.08.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 27.08.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 05.09.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega seotud muud kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.7. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited 3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 22.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Menetlusse võtmise määrusega andis kohus kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 22.10.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.11.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4 6. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus nõustub hagejaga, et sõlmitud osamaksetega vara müügilepingutes puudub intressi tasumise kohustus, mistõttu ei ole tegemist VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepingutega.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja T.A vahel 06.02.2024 liitumislepingust nr xxxx, osamaksetega vara müügilepingutest (29.02.2024 leping nr xxxx, 29.02.2024 leping nr xxxx, 03.03.2024 leping nr xxxx, 03.03.2024 leping nr xxxx, 03.03.2024 leping nr xxxx , 04.03.2024 leping nr xxxx, 07.04.2024 leping nr xxxx) ning kostjale perioodil 01.04.2024 – 01.07.2024 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 1104,87 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

8.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised lepingujärgse määraga 0,065% päevas alates 19.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.10.2025 kokku summas 315,99 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud viivise üldtingimuste punkti 6.10 kohaselt määraga 0,065% päevas põhinõudelt 1104,87 eurolt alates 02.10.2025 – 10.12.2025 (k.a) 70 päeva eest, mis moodustab 50,27 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 10.12.2025 seisuga kokku summas 366,26 eurot (315,99 + 50,27).

9.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 11.12.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 1104,87 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 738,61 eurot (1104,87 – 366,26).

10.VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 50 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 07.08.2024, 27.08.2024 ning 05.09.2024 5 (25 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 35 eurot.

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud võlgnikule kõnesid, teinud päringud kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks jne, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.

11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

13.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1470,86 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk veidi üle 1%.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

14.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

15.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskuluna kostjalt välja mõista esindajale tasutud 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

16.Hageja ei selgita menetluskulude nimekirjas, milles seisneb esindajale makstud tasu 20 eurot.

Hagi resolutsioonis nimetatud summa väljamõistmist ei soovita. Seega puudub alus nimetatud summa väljamõistmiseks kostjalt.

17.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga 6 ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

18.Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus selle esitamist TsMS § 176 lg 6 alusel nõudis) on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole.

19.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses, s.h täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).

20.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 435 eurot (riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).

21.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.