2-25-16155/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-16155 Tsiviilasi T. K. hagi A. S. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja O. V.-K. Kostja A. S. (isikukood XXX) 14.10.2025 ja 12.11.2025 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
2. Rahuldada T. K. hagi lahutamise nõudes. A. S. vastu abielu
3. Lahutada T. K. (isikukood XXX) ja A. S. (isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti 01.06.2023 Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta koostati samal päeval abieluakt nr 49-32-2023/
5. Menetluskulud seoses abielu lahutamise hagiga jätta poolte endi kanda.
6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte ja edastada pärast jõustumist perekonnaseisukandeid tegevale asutusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
7. Hageja esitas 28.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on sõlmitud 01.06.2023 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja hinnangul on abielusuhted lõppenud. Abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu alates juunist 2024 ja hageja soovib abielu lahutada. Abikaasad elavad küll samal aadressil kuid erinevates tubades ja neil puudub ühine majapidamine. Kooselu taastamine kostjaga ei ole võimalik, sest abikaasade vahel esineb iga päev konfliktne. Konfliktide põhjuseks on mh see, et kostja ei ole töötanud juba kaks aastat ega plaanigi tööle asuda. Kostja korraldab pidevalt skandaale hageja laste juuresolekul. Sekkunud on ka politsei. Hageja pakkus kostjale abielu lahutamist juba
8. aasta juunis, kuid kostja lubas, et leiab töö ja hakkab pere majanduslikult toetama. Midagi ei muutunud – kostja jätkas kodus olemist ega otsinud võimalust pere ülalpidamiseks.
9. aasta mais pakkus hageja kostjale teist korda abielu lahutamist, kuid olukord ei muutunud.
10. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 29.09.
12. Esimene kohtuistung toimus 14.10.
13. Istungile ilmus hageja. Hageja kinnitas, et ta soovib abielu lahutada. Kostja ei ole olnud nõus abielu lahutamisega.
14. Kostja vastas hagile 28.10.
15. Kostja ei nõustunud lahutusega, sest pooled ootavad last. Kostja soovib, et laps kasvab peres, kus on ema ja isa. Kostja otsib aktiivselt tööd ja lubas oma käitumist parandada. Kostja soovis leppimisaega.
16. Hageja jäi oma 02.11.2025 menetlusdokumendis hagi juurde ja soovis hagi lahutamist. Pooled ei ela enam koos, kostja on kolinud poolte ühisest elukohast välja 21.10.
17. Hageja ei oota enam last.
18. Kohus määras kostja ärakuulamiseks istungi 12.11.2025, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus luges kostjale kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 04.11.
19. Kohtuotsuse põhjendused
20. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi, kuid see ei tähenda, et abielu lahutamine ei oleks võimalik ka varem PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolul.
21. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja kuulanud ära hageja 14.10.2025 toimunud kohtuistungil, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooltel ei ole enam abielulist kooselu. Kohtule esitatud tõenditest (poolte e-kirjavahetus) järeldub, et pooled ei ela enam koos. Kostja lahkus poolte ühisest elukohast. Hageja on kohtumenetluses järjepidevalt avaldanud soovi abielu ja seda ka pärast kostja vastusega tutvumist. Kohus ei pea mõistlikuks menetlust peatada ega pooltele leppimiseks tähtaja määramist, kuivõrd hageja on avaldanud kindlat tahet abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel järeldub, et PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. 2