← Eesti

3-26-161/4

Obsah (4)§ 28§ 120§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-161 Haldusasi X. X’i kaebus Politsei- j

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 13.01.2026 otsustusega nr 15.3-3.1/108-1 „Tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise teatis“ X. X´i (kaebaja) esitatud tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5 ja lg 3 ning § 219 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas ja vabaneb teadaolevalt 20.07.2028, mistõttu on Eestis viibimise alus olemas ja elamisloa olemasolu ei ole vajalik. Kaebajal tekib tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alles 20.03.2026 ja selle lõpptulemus ei ole teada. 3-26-161
  2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 15.01.2026 (saabus kohtusse 20.01.2026) kaebuse, milles palub tühistada PPA 13.01.2026 otsustuse nr 15.3-3.1/108-1 ja kohustada PPA-d väljastama kaebajale elamisluba. Kaebaja palub õiguskaitset. Elamisloa andmisest keeldumise pärast ei saanud kaebaja vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ja jätkata ravi vastuvõetavates tingimustes. Kaebaja palub tagastada kohtule esitatud dokumendid. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (

§ 120lg 1 p 8).

4.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebus tuleb sel alusel kaebajale tagastada.

  1. Vaidlustatud otsuses leidis PPA, et kaebajal puudub vajadus tähtajalise elamisloa saamiseks, kuna VMS § 219 lg 1 p 6 alusel ei ole kaebajal välismaalasena nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Kaebaja on kinnipeetav, kelle karistuse kandmise aeg lõpeb Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnipeetava põhiandmete alusel 20.07.
  3. Kaebaja on esitanud kriminaalasjas nr x-xx-xxx taotluse elektroonilise valve kohaldamiseks enda tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Harju Maakohus korraldab 17.02.2026 kohtuistungi. Seega ei ole kohtule arusaadav, mida peab kaebaja silmas väite all, et elamisloa andmisest keeldumise tõttu ei saanud ta tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu hinnangul on tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmisel kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Kaebajal ei ole kinnipeetavana ei vanglas viibimise ajal ega ka mitte võimalikul karistuse kandmisel elektroonilise järelevalve all vajalik elamisloa olemasolu.
  4. Kohus selgitab, et elamisloa olemasolu ei ole ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks (karistusseadustiku § 76 lg 4). Kui kaebaja taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei kaota ta õigust elada Eestis. Elektroonilise järelevalve kohaldamisel muutub üksnes karistuse kandmise viis ja kaebajal on ka käitumiskontrolli ajal VMS § 43 lg 1 p 5 alusel Eestis viibimisõigus. Kaebajal on võimalik taotleda uuesti tähtajalist elamisluba, kui kaebaja seadusest tulenev viibimisõigus Eestis on lõppemas (karistusaeg hakkab lõppema). Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et kinnipidamisasutuses viibijal ei pea olema samal ajal elamisluba (vt Riigikohtu 06.11.2023 otsus nr 5-23-35, p-d 30-31; Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus nr 3-24-1407). Seega on kaebaja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  5. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et ka vanglast vabanemise järgselt või tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel on kaebajal aega asuda taotlema tähtajalist elamisluba, sest vangistusseaduse § 761 lg 1 kohaselt annab vanglateenistus välja vanglast vabastamise õiendi kehtivusega 6 kuud. Õiendi alusel on vanglast vabanenud isikul võimalik korraldada oma elu vahetult pärast vabanemist, nt pöörduda PPA poole isikut tõendavate dokumentide saamiseks.
  6. Kokkuvõttes on kaebaja esitatud kaebuse, tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmisest tekkiv riive vähene või puudub täielikult. Kaebajal on Eestis viibimise õigus. Kuna kaebajal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, on ka kaebuse eduväljavaated vähesed (võrdle Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus nr 3-24-1407, p-d 8-13).
  7. Kohtule ei ole üheselt mõistetav, kas kaebaja soovib taotleda ka esialgse õiguskaitse rakendamist. Kaebuse alaosas olev märge „Palun õiguskaitset“ ei ole sellise soovi 2

(3)3-26-161 väljendamiseks piisav. Kuna kohus tagastab kaebuse, ja kohus ei ole veendunud, et kaebaja soovis esialgse õiguskaitse taotlust esitada, loeb kohus, et kaebaja soovis kohtult üksnes tema kaebuses esitatud tühistamisnõude ja kohustamisnõude läbivaatamist.
  1. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu tagastamise küsimust.
  2. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.