Obsah (5)

§ 113§ 24§ 444§ 422§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-4425 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Neve Uudelt ja Leanika Tam

) § 445 lg 2 alusel lasunuks kostjal kohustus hüvitada kahju 3% ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused 17. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 720 951,20 eurot ja viivise põhinõude 510 394,50 euro tasumata osalt

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 24.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 299 837,80 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

1. Pooled ei vaidle kindlustuslepingu sõlmimise ja lepingule üldtingimuste kohaldumise üle ning selle üle, et tulekahju sai alguse Ärieksperdi OÜ laoruumidest. Kostja ei vaidle vastu, et tulekahju oli kindlustusjuhtumiks ning hagejale tekkis kahju 1 025 489 eurot. 5 2-20-4425
2. Maakohus tuvastas, et tulekahju algusaeg oli 20.05.2019 kell 22.
3. Ehkki tegemist on hinnangulise ajaga, on asjatundjate arvamus selle kohta usaldusväärne. Seega oli tulekahju avastamise ajaks 21.05.2019 kell 00.54 tulekahju väldanud vähemalt 2,5 tundi.
4. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et ajavahemikus 20.05.2019 kell 22.04 kuni 21.05.2019 kell 00.47 ei avastanud Läike tee 32/3 hoone ATS tulekahju ega saatnud teadet selle kohta. Logiga on tõendatud tulekahju avastamine ATS-i poolt 21.09.2019 kell 00.
5. Logist ei nähtu tulekahjuteate edastamist turvafirmale. Siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ (edaspidi määrus) § 5 lg 2 kohaselt peab ATS avastama kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja andma sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega. Määruse § 4 lg 1 sätestab, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemide komponentide omadused peavad tagama Euroopa harmoneeritud standardiseerias EN 54 toodud ohutuse taseme. Eesti standardi EVS-EN 541:2011 p-st 2.2 nähtuvalt peab ATS-i omaduseks olema avastada tulekahju varaseimal reaalselt võimalikul hetkel ja anda signaal või teade nii, et saaks rakendada asjakohaseid meetmeid. Kohus leidis, et ATS, mis ei tuvasta tulekahju selle varases staadiumis ega anna sellest teadet, ei vasta määruse ja Eesti standardi nõuetele ning nendele nõuetele mittevastav ATS ei ole töökorras.
6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustuslepingust tuleneb kostja kohustus tagada, et ATS on igal ajal töökorras või tuleb teha kõik mõistlikult võimalik, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal (

§ 24lg 1).

Eeldusel, et kindlustusvõtjal on kohustus tagada ATS-i töökorras olek mistahes ajahetkel, tooksid mistahes tõrked ATS-i töös kaasa kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0948.18 p 22.1.1 järgi kindlustusandja vabanemise kindlustuskohustuse täitmisest osaliselt või täielikult, sest pooled ei ole kokku leppinud kindlustusvõtja süülises vastutuses. Selline tõlgendus on vastuolus kahjukindlustuse eesmärgiga, sest isegi juhul, kui kindlustusvõtja igapäevaselt teeb vajaliku hoolsusega toiminguid ATS-i töökorras oleku tagamiseks, tooks mistahes ATS-i rike kaasa kindlustusandja osaliselt või tervikuna kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemise. Seejuures on sellise kohustuse kindlustusvõtjale panemine ebamõistlikult koormav. Kohus leidis eeltoodut arvestades, et kindlustusvõtjale tuleneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-st 8.3 kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal.

1. Tulekahju algusega samal päeval (20.05.2019) ATS-i hoolduse teostamisega on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal. Isegi kui esinesid häired ATS-i töös 20.05.2019 enne kella 13.40, siis ATS-i korralise hoolduse teostamisega on hageja täitnud kohustust hoida ära kindlustusriski suurenemine. Hageja ei rikkunud ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-s 8.3 sätestatud kohustust. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kindlustushüvitise maksmist 1 025 489 euro ulatuses. Samuti on hagejal õigus nõuda viivist.
2. Kohus jaotas menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 järgi, sest kohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldas hagi. Kohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 6 2-20-4425 Apellatsioonkaebus
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Maakohus jättis kohaldamata asjassepuutuvad materiaalõiguse normid

§ 444ja § 445 lg 2.

Maakohus tuvastas õigesti, et kindlustuskohas olev ATS ei olnud töökorras.

§ 444

ja § 445 lg 2 säteteta ei ole võimalik lahendada vaidlust kindlustusandja täitmiskohustuse olemasolu ja ulatuse üle olukorras, kus on tuvastatud ATS-i mittetöökorras olek. Maakohus viitas otsuses ka ekslikult hoopis tingimuste punktis 8.3 sisalduvale kohustusele automaatse tulekustutussüsteemi töökorras olekuks ja viitas läbivalt tulekustutussüsteemile. Kõnealuses kindlustuskohas ei olnud automaatset tulekustutussüsteemi, vaid ainult ATS.

1. Maakohus leidis kindlustuslepingut tõlgendades, et kui kindlustusvõtjal on kohustus tagada ATS-i töökorras olek mis tahes ajahetkel ja selle kohustuse rikkumine toob sõltumata süüst kaasa kindlustusandja vabanemise täitmiskohustusest osaliselt või täielikult, on see vastuolus kahjukindlustuse eesmärgiga ja kindlustusvõtjale ebamõistlikult koormav. Maakohus tegi taolise ebaõige järelduse seetõttu, et ta jättis tähelepanuta, et just sellise tagajärje näeb ette ka võlaõigusseadus. Ebamõistlikult koormav ega kahjukindlustuse eesmärgiga vastuolus ei saa olla kindlustuslepingu tingimus, mis peegeldab seaduse regulatsiooni.
2. Maakohus jättis kohaldamata TuOS § 31 p-i 1, mis näeb ette tulemusele suunatud kohustuse – tuleohutuspaigaldise omanik peab tagama tuleohutuspaigaldise katkematu toimepidevuse. Seega lähtub tuleohutuse seadusest omaniku kohustus selleks, et talle kuuluv ATS on toimiv ehk töökorras katkematult ehk alati. Kohustust, mille paneb omanikule ka seadus, ei saa lugeda ebamõistlikult koormavaks.
3. Maakohus jättis uurimata tõendid ja käsitlemata asjaolud selle kohta, et ATS-i rikked jätkusid pärast korralist hooldust, aku tühjenemisest teatati üürniku esindajatele ja ATS-i ühendus katkes mitu tundi enne tulekahju, kuid hageja ega üürnik ei võtnud midagi ette. Nendest tõenditest järeldub, et kindlustuskoha valdajad (hageja omanikuna ja üürnik Ärieksperdi OÜ kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuna) ei teinud kõike mõistlikult võimalikku, et tagada ATS-i katkematu toimepidevus ja hoida ära kindlustusriski suurenemine. Vastustaja seisukoht
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes ja täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2¹ osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Hageja esitas hagi

§ 422lg 1 alusel kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks.

Pooled ei vaidle kindlustuslepingu sõlmimise ja lepingule üldtingimuste kohaldumise üle ning selle üle, et tulekahju sai alguse Ärieksperdi OÜ laoruumidest. Samuti 7 2-20-4425 ei vaidle pooled kahju suuruse üle. Lisaks sellele, mille üle ei olnud maakohtus vaidlust, ei vaidle pooled ka selle üle, et tulekahju algusaeg oli 20.05.2019 kell 22.

1. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes enam ka selle üle, et hagejale kuuluvasse Läike tee 32/3 asuvasse hoonesse paigaldatud ATS ei olnud alates 20.05.2019 kell 22.04 kuni 21.05.2019 kell 00.47 töökorras, s.o ei edastanud teadet tulekahju kohta. Pooled vaidlevad endiselt selle üle, kas kindlustuslepingust tuleneb kostja kohustus tagada, et ATS on igal ajal töökorras või tuleb kindlustusvõtjal teha kõik mõistlikult võimalik, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal.
2. Maakohus leidis, et kindlustusvõtjale tuleneb ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-st 8.3 kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et tagada ATS-i töökorras olek igal ajal. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on otsuses läbivalt viidanud asjakohatule varakindlustuse tingimuste punktile. Varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p 8.3 näeb kindlustusvõtjale ette kohustuse hoida töökorras automaatset tulekustutussüsteemi (I kd tl 123–124). Sellele, et hageja või temaga kindlustuslepingu järgi võrdsustatud isik oleks suurendanud kindlustusriski automaatse tulekustutussüsteemi töökorras mittehoidmisega, ei ole kostja tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul viitas maakohus p-le 8.3 ekslikult, kuna maakohtu põhjendustest nähtuvalt pidas maakohus silmas ATS-i. Varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p 8.2 näeb ette kindlustusvõtja kohustuse hoida töökorras ja ööpäev läbi sisselülitatuna ATS-i. Ringkonnakohus parandab maakohtu ebatäpsuse ja asendab maakohtu otsuse p-des 12 ja 13 viite varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-le 8.3 p-ga 8.
4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TuOS § 31 p-i 1, kuid ei nõustu kostjaga, et selle sätte kohaldamisest muutuks asja lahendus. Ringkonnakohus leiab, et TuOS § 31 p 1 ei näe tuleohutuspaigaldise omanikule ette kohustust hoida see töökorras selliselt, et igal ajahetkel peab omanik veenduma selle tuleohutuspaigaldise korrasolekus. Ringkonnakohus täiendab seoses sellega maakohtu otsuse põhjendusi. TuOS § 31 p-s 1 on ette nähtud, et tuleohutuspaigaldise omanik peab tagama tuleohutuspaigaldise katkematu toimepidevuse. TuOS § 30 lg 1 p 3 kohaselt on tuleohutuspaigaldiseks ka ATS. Ringkonnakohtu hinnangul on TuOS § 31 järgne korrashoiu ja katkematu toimepidevuse nõue täidetud siis, kui tuleohutuspaigaldise omanik järgib kõiki paigaldistele õigusaktidega ette nähtud hooldus- ja kontrollinõudeid. ATS-i omaniku kohustused tulenevad Siseministri 07.01.2013 määrusest nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ lõikest
5. ATS-i hooldus- ja kontrollinõuded on sätestatud määruse § 25 lg 2 p-des 8, 9 ja 11, mille kohaselt peab ATS-i omanik tagama süsteemi regulaarse hoolduse ja hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamise ning teostama igapäevase vaatluse selleks, et kontrollida keskseadme normaalolukorda. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist tuleohutuspaigaldise omaniku kohustuslike toimingutega selleks, et tagada tuleohutuspaigaldise katkematu toimepidevus. Selliselt sisustab TuOS § 31 p-s 1 sätestatud kohustust ka TuOS eelnõu seletuskiri, mille kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik korraldama tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust (TuOS eelnõu seletuskiri, kättesaadav aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/ eelnoud).
6. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et kindlustuslepingu varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-s 8.2 sätestatud tingimus peegeldab seaduse regulatsiooni. Nimetatud p 8.2 näeb ette kindlustusvõtja kohustuse hoida ATS töökorras. Selliselt on tuleohutuspaigaldise omaniku kohustus sätestatud ka TuOS § 31 p-s
7. Ülalviidatud TuOS eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab seadme toimepidevus seadme töökorras olekut. Maakohtu hinnangul on mistahes ATS-i rikke korral kindlustusandja osaliselt või tervikuna 8 2-20-4425 kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemise puhul tegemist kindlustusvõtja jaoks ebamõistlikult koormava kohustusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid täiendab põhjendusi järgnevaga.

§ 445

lg 2 kohaselt, kui kindlustusvõtja rikub

§-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist.

§ 444sätestab kindlustusvõtjale keelu suurendada kindlustusriski võimalikkust.

Seega sätestab

§ 444kindlustusvõtjale hoolsuskohustuse (RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 14).

Kindlustusvõtja hoolsuskohustusteks võivad olla ohutuse tagamise kohustused, nt kindlustatud objekti suhtes teatavate valve- või hoiumeetmete rakendamise kohustus (

III komm, § 444, p 3.1). Kindlustuslepingu varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-s 8.2 sätestatud kindlustusvõtja hoolsuskohustuseks on seega, arvestades TuOS § 31 p 1 tõlgendust, tagada ATS-i katkematu toimepidevus ehk töökorras olek. Selleks peab ka varakindlustuse tingimuste p 8.2 kohaselt ATS-i omanik tagama süsteemi regulaarse hoolduse ja hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamise ning teostama igapäevase vaatluse selleks, et kontrollida keskseadme normaalolukorda. Tõlgendus, et mistahes ATS-i rikke korral vabaneks kindlustusandja osaliselt või tervikuna kindlustuslepingu täitmise kohustusest, oleks kindlustusvõtja jaoks ebamõistlikult koormav ja reaalsuses praktiliselt teostamatu ning vastuolus kahjukindlustuse eesmärgiga.

1. OÜ Nõrkvoolu Paigalduse teostas 20.05.2019 ajavahemikul kell 12.40–13.40 Läike tee 32/3 objekti ATS-i hoolduse, mille käigus süsteemis puudusi ei tuvastatud (II kd tl 37). Hageja leiab, et sellise hoolduse teostamisega tegi tema kõik mõistlikult võimaliku ja vajaliku, et tagada ATS-i töökorras olek. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis käsitlemata tõendid, millest nähtuvalt ei olnud ATS pärast hooldust töökorras. Kostja viitas seejuures Ärieksperdi OÜ 17.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõttele (I kd tl 124 pöördel–126 pöördel) ja kindlustuslepingu üldtingimuste p-le 10.14 (I kd tl 17–19). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei hinnanud otsuses Ärieksperdi OÜ 17.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõtet. Kostja soovis selle tõendiga tõendada asjaolu, et ATS ei olnud töökorras ja hageja ega Ärieksperdi OÜ ei võtnud midagi ette, et riket kõrvaldada, korraldada mehitatud valve või muul viisil tagada, et enne öö saabumist oleks tagatud turvalisus, sh tulekahju varajane avastamine. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktliste väidetega, samuti peab kohus analüüsima kõiki tõendeid ja tõendi mittearvestamisel peab kohus seda põhjendama. Maakohus jättis selle tegemata, rikkudes sellega menetlusnormi. Samas ei too selline rikkumine ringkonnakohtu hinnangul kaasa maakohtu otsuse tühistamise, sest maakohus on lõppjäreldusena õigesti leidnud, et hageja ei rikkunud ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 p-s 8.3 sätestatud kohustust ning et hagi kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja puuduolevad põhjendused lisada. 1.
2. Ärieksperdi OÜ 17.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõttest nähtub, et 20.05.2019 kell 18.19 laekus G4S-ile Ärieksperdi OÜ seadmest rikketeade aku tühjenemise kohta ning 20.05.2019 kell 20.23 edastas seade veateate „MO#800 Objektiga ühenduse katkemine 0:RIKE“. Kõigepealt on oluline tuvastada, mis seadme signaalidega oli Ärieksperdi OÜ 17.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõtte puhul tegemist. Kostja arvates oli tegemist nii ATS-i kui ka valvesüsteemi riketega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ärieksperdi OÜ signaalide väljavõttes ei ole teateid ATS-i toimimise kohta. Osaühingu ABC Kliima 14.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõttest nähtuvalt edastas seade 20.05.2019 kell 12.56 tulekahju häire (I kd tl 70–79). Seda häiret ega ühtegi muud häiret, mis viitaks ATS-le, Ärieksperdi OÜ signaalide väljavõttest ei nähtu. Kui Ärieksperdi OÜ seade (saatja nr 13311924) oleks edastanud ka ATS-i signaale, nähtuks see ka Osaühingu ABC Kliima 9 2-20-4425 signaalide väljavõttest. Seega ei olnud Ärieksperdi OÜ seadme (saatja nr 13311924) puhul ringkonnakohtu hinnangul tegemist ATS-i signaale edastatava seadmega. 1.
3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et Läike tee 32/3 hoone ruumides oli 3 eraldi üksteisest sõltumatult (autonoomselt) toimivat süsteemi – Ärieksperdi OÜ valvesüsteem, Osaühingu ABC Kliima valvesüsteem ning kogu hoonet hõlmav ATS. Seda kinnitab OÜ Nõrkvoolu Paigalduse selgitus, milles on märgitud, et tegemist oli eraldi süsteemidega ja hoone tulekahju häire edastus läbi Osaühingu ABC Kliima valvesüsteemi (I kd tl 80). Selliselt Läike tee 32/3 hoone ruumides ülesehitatud ja toimivat süsteemi kinnitas ka ehitustehnilises ekspertiisis tuleohutusekspert PP (II kd tl 15–38). Samuti kinnitab Läike tee 32/3 hoone valvesüsteemi ja ATS-i eraldi toimimist Osaühingu ABC Kliima 14.05.2019–21.05.2019 signaalide väljavõte, millest nähtuvalt oli tegemist ATS-i signaalidega, kuid Ärieksperdi OÜ signaale (sealhulgas 20.05.2019 kell 18.19 ja 20.23 edastatud signaale) selles ei nähtu (I kd tl 70–79). 1.
4. Seega ei saa Ärieksperdi OÜ signaalide väljavõttest ega teistest tõenditest teha järeldust, et 20.05.2019 kell 18.19 ja 20.23 rikketeadete puhul oli tegemist ATS-i rikkega. Ärieksperdi OÜ signaalide väljavõte kinnitab üksnes seda, et 20.05.2019 kell 20.23 katkes valvesüsteemi ühendus Ärieksperdi OÜ ruumide ja G4S keskseadme vahel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et valvesüsteemi rikked ei ole põhjuslikus seoses tulekahju kujunemise ja tekkinud kahjuga. 1.
5. Sellest, et hagejale kuuluvasse Läike tee 32/3 asuvasse hoonesse paigaldatud ATS ei olnud alates 20.05.2019 kell 22.04 kuni 21.05.2019 kell 00.47 töökorras, ei saa järeldada, et hageja rikkus enda kohustusi. Hageja tegi tuleohutuspaigaldise omanikuna kõik mõistlikult võimalikku, et tagada ATS-i katkematu toimepidevus ja hoida ära kindlustusriski suurenemine. Hageja korraldas 20.05.2019 ATS-ile hoolduse tegemise ning kuna selle käigus tuvastati, et ATS toimib ja süsteem on korras (II kd tl 37) ning ATS-i rikkeid süsteem enam ei edastanud, ei saanud ega pidanud hageja rohkem midagi ette võtma, et tagada ATS-i katkematu toimepidevus. Puudub alus järelduseks, et hageja oleks jätnud täitmata määruse § 25 lg 2 p-des 8, 9 ja 11 sätestatud ATS-i hooldus- ja kontrollinõudeid. Samuti ei saa järeldada, et kindlustuslepingu üldtingimuste p 10.1.4 järgi kindlustusvõtjaga võrdustatud isik (Ärieksperdi OÜ) oleks suurendanud kindlustusriski. Ärieksperdi OÜ kasutuses olevates ruumides andis tulekahju eelselt veateateid valvesüsteem, mitte ATS.
6. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järelduste ja põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.
7. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10