4-08-7467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7467 (2317,08,005793) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 741lg 2 alusel rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses, so 9900 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: V.Q, IK: XXX , elukoht: XXX Kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, Brett ja Soop AB RESOLUTSIOON 1. Rahuldada V.Q kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 03.07.2008 otsusele nr 2317,08,005793 V.

§ 741lg 2 alusel rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses, so 9900 krooni.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 03.07.2008 otsus nr 2317,08,005793 V.

§ 741

lg 2 alusel rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses, so 9900 krooni täies ulatuses.

1. Lõpetada väärteomenetlus V.Q suhtes LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 04.11.
2. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 03.07.2008 otsusega karistati V.Q-d LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses, so 9900 krooni selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 741 lg 2 järgi. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotletakse vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Väärteoprotokolli kohaselt heideti menetlusalusele isikule ette mootorsõiduki juhtimist ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ajal, mil juhtimisõigus oli karistusena ära võetud ja selline käitumine kvalifitseeriti LS § 701 lg 2 järgi. 25.07.2008 väljastati menetlusalusele isikule otsus, mille kohaselt karistati menetlusalust isikut LS § 741 lg 2 järgi. Kaebuses asutakse seisukohale, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega menetlusaluse isiku VTMS § 19 sätestatud õigusi. Vastavalt VTMS § 70 lg 1 sätetele antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu. Sellega tagatakse menetlusalusele isikule VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. VTMS § 68 lg 2 sätestab, et kui tõendusteavet tuleb täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, siis täiendatakse protokolli. Ka selliselt täiendatud protokolli tuleb tutvustada menetlusalusele isikule, kuna väärteo kvalifikatsioon määratleb väärteoprotokolli materiaalõigusliku piiri. Selline tutvustamine peab toimuma vastavalt VTMS § 70 lg 1 sätestatule, so allkirja vastu kätteandmisega. Väärteotoimikus on 12.06.2008 kuupäeva kandev määrus väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta, millest nähtub, et kohtuvälise menetleja ametnik on läbi vaadanud hoopis teise numbriga väärteoasja materjalid. Kuigi määruse ja toimikus oleva kirja kohaselt on määrus saadetud ka menetlusalusele isikule, ei ole menetlusalune isik seda kunagi kätte saanud. Määruses on viidatud VTMS § 31 lg 1 ja 64 sätetele, mis sätestavad üldnormina tõendite kogumise nõuded. Määruses peaks olema märgitud ka edasikaebamise kord, kuid seda määruses ei ole. VTMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus tutvuda väärteotoimikuga ja esitada vastulause. Edasikaebe korra tutvustamata jätmine rikub menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 7 sätestatud õigust vaidlustada menetlustoiming. VTMS § 87 sätestatud väärteoprotokollide piires asja arutamine laieneb ka kohtuvälisele menetlejale. Muudetud või täiendatud väärteoprotokolli tutvustamise kohustust on rõhutatud riigikohtu praktikas. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, so teada süüdistuse sisu. Väärteoasja arutamise piirid on siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale, st et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Menetlusõiguslikud normid on kehtestatud menetlusaluse isiku õiguste tagamiseks. Suhtes isikuga on riiki tugevam pool ja seetõttu kohustatud piinlikult järgima kehtestatud menetluskorda. Lubamatu on olukord kus riik inimese eksimusele reageerides ise eirab seaduses sätestatud kohustusi ja nõudeid. Kaitsja asub seisukohale, et väärteoasjas on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 6 mõttes, so asjas puudub väärteoprotokoll. Väärteoasjas tehtud lahend ei ole tehtud väärteoprotokolli piirides, seega puudub antud asjas väärteoprotokoll. Samuti palub kaitsja tunnistada väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist väärteo kvalifikatsiooni muutmisel väärteoprotokolli täiendamata jätmise ja väärteoprotokolli koopia kätte andmata jätmise. Kaebuse esitanud V.Q jäi esitatud kaebuse juurde. 2 Kaebuse esitanud isiku kaitsja jäi kaebuse juurde ning selgitas, et ei ole vaidlust väärteokirjelduse osas. Kaebuse esitamise põhjuseks on asjaolu, et väärteoprotokollis ja otsuses märgitud kvalifikatsioon ei ole vastavuses. VTMS näeb ette kuidas toimub protokolli täiendamine. 12.06.2008 koostatud määruses viidatakse sätetele, mille alusel toimub tõendite kogumine. Samas ei ole menetlusalune isik seda kunagi kätte saanud. VTMS ei võimalda saata tagasi uueks arutamiseks. Kui viga on pöördumatu, tuleb menetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et ei nõustu kaebuse esitanud isiku seisukohaga. Määruse koostamine on praktikas tavapärane. Protokollis on eksitus kvalifikatsioonis, hiljem on see ära parandatud ja karistus on määratud õige sätte kohaselt. Kohus peab andma hinnangu kas tegemist on olulise rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise väärteotunnuste puudumise tõttu või ei ole rikkumine selline, mis muudaks rikkumise olematuks. Rikkumine on toime pandud, parandus tehtud, karistus määratud õige sätte kohaselt. Otsus on tehtud isiku olukorda raskendamata. Väärteoprotokolli piiridest väljutud ei ole. Kui väärteoprotokolli muudetakse, siis seda tutvustatakse, käesoleval juhul on saadetud määrus. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja kaitsja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 11.06.2008 koostatud väärteoprotokollis nr AB 1030350 kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ajal, millal juhtimisõigus on karistuse ära võetud Põhja PP poolt kuni 14.08.
3. Samas protokollis on kohtuvälise menetleja ametnik leidnud, et sellega rikkus menetlusalune isik LE § 70 p 1 sätteid, parandades seejuures juba seda sätet. Samas on kohtuvälise menetleja ametnik märkinud väärteoprotokolli väärteo kvalifikatsiooniks LS § 701 lg 2, millist Liiklusseaduses ei ole. Samale väärteoprotokollile on menetlusalune isik andnud allkirja selle kohta, et on selle väärteoprotokolliga tutvunud ja ta on saanud kätte protokolli ärakirja. Väärteo kohta on koostatud karistamisotsus ja otsuse kohaselt on väärteokvalifikatsiooniks LS § 74 1 lg 2, millist käitumist ei ole väärteoprotokollis menetlusalusele isikule inkrimineeritud. Samas aga leidub väärteotoimikus 12.06.2008 koostatud määrus väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta ning kohtuvälise menetleja ametnik on juhindunud VTMS §dest 31 lg 1 ja 64 ning lugenud väärteoprotokollis õigeks kvalifikatsiooniks LS § 741 lg
4. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui Väärteomenetluse seadustikus on erisäte § 68 lg 2 näol, mille kohaselt kui protokolli koostades tuleb muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli, siis tuleb sellest ka juhinduda. Menetlusalusel isikul peavad olema tagatud VTMS § 19 lg 1 sätestatud õigused ning VTMS § 68 lg 2 korras protokolli täiendamisel on menetlusalusel isikul taas võimalus oma õigusi kasutada, sealjuures väga olulist õigust, so esitada vastulauset. Käesolevas väärteoasjas on aga koostatud määrus ebaselguste lahendamise kohta, kusjuures on lähtutud sätetest, millele ei oleks saanud tugineda ning kuigi koostatud määrus on väga lühike, on selle koostanud ametnik suutnud eksida ka väärteoasja numbris. Kohus leiab, et sellise määruse koostamine olukorras, kus on olemas erisäte, ei tulene väärteomenetluse seadustikust ja on ebaseaduslik. Sellise määruse koostamisel ei ole tagatud, et menetlusalune isik saab määruse allkirja vastu kätte ja saab aru üldse sellest, mis määrusega on tegemist. Isegi juhul, kui menetlusalune isik tutvuks põhjalikult väärteomenetluse seadustikuga, ei suudaks ta aru saada mis määrusega on tegemist. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei näe taolise määruse koostamist sellises olukorras ette, siis ei ole menetlusalusel isikul võimalik ka oma õigusi realiseerida, sest puudub sellise määruse vaidlustamise võimalus. Kohus asub seisukohale, et selles väärteomenetluses on oluliselt rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Väärteomenetluse seadustikust mittetuleneva määruse abil ja kohaldamisele mittekuuluvatele sätetele viidates ebaõige kvalifikatsiooniga väärteoprotokolli parandamine menetlusaluse isiku teadmata tekitab olukorra, kus menetluses osaleva menetlusaluse isiku õigused ei ole enam tagatud ning tegemist on riigivõimu omavoliga, mis muudab küsitavaks õiguskaitseasutuse tegevuse usaldusväärsuse ja rikub igaühe põhjendatud ootust riigipoolsele ühesugusele ja seadusest tulenevale kohtlemisele. 3 Kohus leiab, et kuivõrd vastavalt VTMS § 69 lg 2 sätetele on väärteoprotokolli põhiosa võrdseteks elementideks nii väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon, siis kohtuväline menetleja saanuks karistamisotsust teha väärteoprotokolli piiridest väljumata vaid juhul, kui kohtuväline menetleja oleks järginud VTMS § 68 lg 2 ja 70 lg 1 sätteid. Kuivõrd seda tehtud ei ole, siis on kohtuväline menetleja menetlusest mittetulenevale määrusele tuginedes karistusotsuse tegemisel väljunud väärteoasja arutamise piiridest. Seega on kaebuse kohtuliku arutamisega tuvastatud VTMS § 133 p 6 asjaolu, st kohtuvälise menetleja poolt väärteo menetlemisel väärteomenetlusõiguse järgimata jätmine. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd väärteoasja menetlemisel on rikutud oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust ja menetluses tehtud minetusi ei ole enam võimalik kõrvaldada, siis tuleb väärteomenetlus väärteoasjas lõpetada. Käesoleval juhul on väärteoprotokollis kohaldatud sellist sätet, millist ei ole Liiklusseaduses ja jäeti kohaldamata säte, mida oleks pidanud kohaldama ning kohtu arvates on tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega VTMS § 149 mõttes. Peale selle rikuti menetlusaluse isiku kaitseõigust sellisel viisil, mis välistas menetlusaluse isiku õiguste rikkumise kõrvaldamise ja ainsaks võimaluseks menetlusaluse isiku õigusi tagada oli kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja otsusele. Menetlusaluse isiku õiguste rikkumine sai aga alguse seadusest mittetuleneva määruse koostamise ja väärteomenetluse seadustikust tulenevate sätete kohaldamata jätmisega väärteoprotokollis avastatud vea parandamisel. Sellele järgnevalt aga karistusotsuse tegemine ei tulenenud kohtu arvates enam väärteomenetlusest, kuivõrd kõik seadusest tulenevad eeldused selle otsuse tegemiseks puudusid. Märt Toming kohtunik 4