Obsah (9)

§ 2612§ 2171§ 16§ 217§ 261§ 131§ 130§ 88§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1576 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Henn Mägi kaebus Polits

§ 2612lg 1 järgi.

3. Lõpetada väärteoasjas nr 2780,25,005850 väärteomenetlus Henn Mägi suhtes

§ 2612lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. aprilli
3. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,005850 Henn Mäele

§ 2171lg 1 ja § 217 lg 1 järgi määratud karistuse osas ning teha vastavas osas uus otsus. 5. Mõista Henn Mäele Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 2171lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 360 eurot.

1. Rahatrahv summas 360 eurot tuleb Henn Mäel tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. aprilli
3. a otsuses märgitud arvelduskontodele 45 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, viitenumbriks tuleb märkida
5. Edastada kohtuotsus Henn Mäele ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik
7. aprillil 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Riho Petersell kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Henn Mägi juhtis
8. aprillil 2025 kella 10.15 ajal Kambja vallas Kambja-Rebase
9. kilomeetril C-kategooria mootorsõidukit registrimassiga 26 000 kg, teel, millel liiklemine üle 8-tonnise registrimassiga C-kategooria mootorsõidukiga on keelatud liiklusmärgiga nr 313a „veoauto sõidu keeld“. Lisaks oli H. Mägi kohustatud nimetatud mootorsõidukit juhtides kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud H. Mägi salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid
10. märtsi 2025 kl 00.00 kuni
11. aprilli 2025 kl 10.15 perioodi kohta, rikkudes sellega salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Samuti juhtis H. Mägi mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid ta ei kasutanud kontrollimise hetkel
12. aprillil 2025 kl 10.15 sõidumeerikus salvestuslehte, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed lehele. Sellega jättis H. Mägi tagamata analoogsõidumeeriku ja salvestuslehe korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Sellega rikkus H. Mägi salvestuslehe lugemise võimalust ja andmete salvestamist ning säilitamisele kehtestatud nõudeid.
13. Eelnevaga rikkus H. Mägi

§ 16

lg 2, § 131 lg 3 nõudeid ning teod on kvalifitseeritavad

§ 2612lg 1, § 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras karistuse Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades

§ 2171lg 1 järgi ning määras H.

Mäele karistuseks rahatrahvi summas 720 eurot.

2. aprillil 2025 esitas H. Mägi Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Ta märkis, et soovib vaidlustada kiirmenetluse otsust. Ta lisas kaebusele kaardi ja fotod selgitamaks liiklussituatsiooni tema liikumistrajektooril (maanteedel nr 135, 138 ja 136) suunal Kambja-Rebase, mille ta sõidukiga läbis. Teekonnal puuduvad kaebaja selgitusel märgid, mis keelavad veokil täismassiga üle 8 tonni liigelda.
3. Tartu Maakohtu
4. aprilli 2025 määrusega jäeti H. Mägi kaebus käiguta ning määrati talle täiendav tähtaeg kuni
5. maini 2025 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. H. Mägi ei olnud kaebuses sõnaselgelt märkinud taotluse sisu ning seda, kas ta soovib asja lahendamist istungil või nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kas ta soovib kaitsjat.
7. mail 2025 esitas H. Mägi täiendava kaebuse, milles märkis, et tema hinnangul puuduvad asjas väärteo tunnused, kuna tema poolt juhitud sõiduki marsruudile ei jäänud täismassiga üle 8 tonnise sõiduki liikumist piiravaid liiklusmärke. Arusaamatuse põhjuseks on kaebaja hinnangul maanteeameti ja valla poolt paigutatud massipiirangu märkide vasturääkivus, mille tõttu pääsesid veoautodega liiklejad valla teedelt maanteeameti teele ilma piiravaid liiklusmärke nägemata. Ta soovib kiirmenetluse otsuse täielikku tühistamist, ei soovi kaitsjat ning nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha
9. augustil 2025, milles märkis, et ei nõustu osaliselt kaebaja esitatud kaebusega. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi 2/8 vähendamisega ja asja osalise lõpetamisega

§ 2612lg 1 osas, muus osas tühistamiseks alus puudub.

7. Kohtuväline menetleja märkis, et väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid, et antud teelõigul olid liiklusmärgid, mis keelasid üle 8 tonnise mootorsõiduki liiklemist, mistõttu tuleb kahtlused tõlgendada

§ 2612

lg 1 osas menetlusaluse isiku kasuks ning menetlus selle osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Kohtuväline menetleja ei ole nõus, et menetlusalune isik ei rikkunud sõidumeeriku kasutamisele esitatavaid nõudeid. Isikul ei olnud esitada andmeid oma tegevuste kohta
2. märtsist 2025 kella 00.00 kuni
3. aprillini 2025 kella 10.
4. Lisaks ei kasutanud juht sõidumeerikut ka kontrollimise hetkel. Menetlusalusel isikul on kohustus esitada nõudmisel igal ajal ametnikule salvestuslehed, kuid ta ei esitanud lehti ning see on üks rikkumistest, mida talle ette heidetakse. Menetlusaluse isiku väitel teostas ta omavedu ja ta ei pidanud kasutama sõidumeerikut, kuid ta ei ole esitanud selle väite kinnitamiseks ühtegi tõendit.
5. Kaebuses puuduvad asjaolud, mis lükkaksid ümber tavapärase praktika ja tingiksid karistuse tühistamise

§ 217lg 1 ja § 217 1 lg 1 järgi määratud karistuse osas.

Kohtuväline menetleja palub seonduvalt

§ 2612

lg 1 osas menetluse lõpetada ning määrata karistuseks uus proportsionaalne rahatrahv. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Tartu Maakohus palus
2. augusti
3. a kirjaga H. Mägi seisukohta, kas ta on jätkuvalt nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. H. Mägi märkis
5. septembri 2025 vastuskirjas, et nõustub jätkuvalt asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning märkis, et läbis pärast rikkumist ametikoolituse ja on edaspidi olnud targem ja hoolikam sõidumeeriku ketaste täitmisel. Ta lisas seisukohale foto ametikoolituse tunnistusest (veoauto- ja bussijuhi 35h täienduskoolitus, eksam 11.05.2025). Kohtuotsuse põhjendused
6. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
7. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu peab kohus võimalikuks asja lahendamise VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata.
8. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. 3/8 Etteheide

§ 2612lg 1 järgi 16.

Kiirmenetluse otsuses heidetakse H. Mäele ette seda, et ta juhtis 16. aprillil 2025 mootorsõidukit registrimassiga 26 000 kg, teel, millel liiklemine on üle 8 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud liiklusmärgiga nr 313a „veoauto sõidukeeld“. 17.

§ 16

lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. 18.

§ 2612

lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. veebruari
3. a määruses „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p-s 4 on toodud märk 313a „veoauto sõidu keeld“, mis keelab C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina, CEkategooria autorongi ja masinrongi liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille registrimass või mille koosseisus oleva sõiduki registrimass ületab selle arvu.
4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et H. Mägi juhtis
5. aprillil 2025 Tartu maakonnas Kambja-Rebase
6. kilomeetril (suunaga Rebase) C-kategooria mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX registrimassiga 26000 kg.
7. Menetlusalune isik on kaebuses nimetatud rikkumise osas leidnud, et väärteo koosseisu tema käitumises ei esinenud, kuna tema liikumistrajektooril ei olnud veoauto sõidukeelu liiklusmärke. Ta on kaebusele esitanud fotod väidetavast liikumistrajektoorist ja teekaardist. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse esitajaga selles, et väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid, mis tõendaksid asjaolu, et menetlusalune isik liikus teelõigul, millel olid liiklusmärgid, mis keelasid üle 8 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud teelõigul liigelda.
8. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatuga, et väärteomaterjalide hulgas ei nähtu tõendeid, mis kinnitaksid H. Mäele esitatud etteheidet selles, et ta juhtis mootorsõidukit teelõigul, millel oli keelatud üle 8 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga liikuda. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas H. Mägi juhtis mootorsõidukit kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas teelõigul, kus on keelatud veoautoga sõitmine.
9. VTMS § 108 p 1 kohaselt selgitatakse kohtuotsuse tegemisel muu hulgas välja, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu.
10. Kuivõrd puuduvad väärteo tunnustele vastava teo osas seda kinnitavad tõendid, tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus H. Mägi suhtes etteheites

§ 2612 lg 1 järgi lõpetada.

4/8 Etteheide

§ 217lg 1 järgi 25.

Kiirmenetluse otsuses heidetakse H. Mäele ette sedagi, et ta juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid

1. märtsist 2025 kell 00.00 kuni
2. aprill kell 10.15 perioodi kohta, rikkudes sellega salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. 26.

§ 217

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. 27. Kohus on varasemalt tuvastanud, et H. Mägi juhtis kiirmenetluse ajal ja kohas Ckategooria mootorsõidukit Scania (veoauto) registreerimismärgiga XXX. Kaebuses ei ole H. Mägi sõnaselgelt vaidlustanud

§ 217lg-s 1 loetletud väärteo toimepanemist.

Nähtuvalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist tunnistas H. Mägi, et pani toime õigusrikkumise, kasutades sõidumeerikus ketast (puna-rohelist), mis oli vale. Ta selgitas, et ehitas enda tarbeks, vedas 50 kilomeetri raadiuses, mistõttu pole tema teada ketta kasutamine kohustuslik, aga järgmine kord püüab targemini käituda. 28. Kuivõrd kohtul tuleb vaadata väärteoasi läbi täies ulatuses, annab kohus järgnevalt hinnangu, kas

§ 217

lg-s 1 etteheidetud rikkumine on toime pandud menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuses märgitud asjaoludel. 29. Sõidumeeriku kasutamist reguleerib

§ 131

, mille lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. Nimetatud määruse artikli 3 lg 1 kohaselt paigaldatakse sõidumeerikud liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust EÜ nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites.

§ 131

lg 3 kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõidu- ja puhkeaja andmed määruse nr 165/2014 artiklite 32-37 kohaselt.

1. Käesolevalt ei ole vaidlust ka selles, et H. Mägi teostas
2. aprillil 2025 veosevedu. Nähtuvalt sõiduki tehnilistest detailandmetest on mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX esmalt registreeritud
3. aastal Rootsis, tegemist on kalluriga (veoauto), mille registrimassiks on 26 000 kg. Mootorsõiduk kuulub ettevõttele XXX. Menetlusalune isik on veose osas aga viidanud ülekuulamise protokollis, et ta teostas omal otstarbel vedu ehitamise eesmärgil, mis oli alla 50 kilomeetri raadiuses, mistõttu ta arvas, et sõidumeerikut kasutama ei pea. 31.

§ 131

lg 4 selgitab, millistel juhtudel ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik – sõidukil, mis on valmistatud enne

1. aasta
2. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel (p 1); kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja

130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel (p 2); linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses (p 3). 32.

§ 130

lg-s 12 on märgitud erandid, millistel juhtudel ei rakendata määruses nr 561/2006 sätestatud nõudeid (sõidumeeriku kohustuslikkuse osas).

§ 130

lg 12 p 1 kohaselt ei rakendata mh nimetatud nõudeid riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad 5/8 põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast. Juhul, kui tegemist on mitteärilise veoga, võib kohalduda määruses nr 561/2006 toodud erand (mil sõidumeerik pole kohustuslik). Määruse artikli 3 punkti h kohaselt ei kohaldata määrust vedude korral kaupade mitteäriliseks veoks sõidukitega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni. H. Mägi juhitud mootorsõiduki täismass on registriandmete kohaselt 28 000 kg, seega antud erand ei kohaldu. 33. Käesolevalt ei ole H. Mägi esitanud kohtuvälisele menetlejale ega kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud kohustust sõidumeerikut kasutada. Riigikohus on märkinud, et sõidumeerikuga seonduvate tõendite esitamisel on tegemist pööratud tõendamiskoormisega, st

§ 88

lg 10 kohaselt peab sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seonduvaid asjaolusid seaduses nimetatud juhtudel ja ulatuses tõendama sõiduki juht (RKKKo 3-1-1-11-14, p 7.3). 34.

§ 88

lg 10 kohaselt peab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht liiklusjärelevalve teostajale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi või muu dokumendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklis 36 nimetatud ulatuses ja tingimustel.

1. Väärteomaterjalide hulgas on koopia neljast käsikirjalisest salvestuslehest, millest esimesel (punane) pole ühtegi märget, teisel (rohelisel) on märgitud „Henn Mägi, Kambja“ selle järel selgelt loetamatu kuupäev „xx.04.25“ ja „XXX“ ning „784 439“, kolmandale (punane) on käsikirjaliselt märgitud, et „äi pole sõitnud suure veoautoga kuni 12.03.2025“ ning neljandale (must) nimi Henn Mägi, Kambja, kuupäevadeks 12.03.2025 ja 17.03.2025 number XXX ning „780 948“ ja kellaajaks 07.
2. Salvestuslehtedele ei ole märgitud sõidu ja puhkeaja andmeid. 36.

§ 137

lg 1 kohaselt peab veoettevõtja veo korraldamisel mootorsõidukiga, millel on analoogsõidumeerik, koguma analoogsõidumeeriku kasutamise korral 28 päeva järel salvestuslehed. H. Mägi ei ole kohtuvälisele menetlejale kontrolli käigus esitanud salvestuslehti perioodi

1. märts 2025 kuni
2. aprill 2025 osas.
3. Seega loeb kohus tõendatuks, et H. Mägi rikkus salvestuslehtede lugemise võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid, kui tal ei olnud
4. aprillil 2025 kontrolli hetkel esitada perioodi
5. märts 2025 kl 00.00 kuni
6. aprill 2025 kell 10.15 salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud vahemiku kohta. Sellega pani H. Mägi toime

§ 217lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

38. Kohtu hinnangul pani H. Mägi

§ 217lg-s 1 nimetatud rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (Kar

S § 18 lg 3). Tema väitel ta ei teadnud, et ta pidi kasutama mootorsõidukil sõidumeerikuid, mistõttu leiab kohus, et ta pani teo toime ettevaatamatusest. Nimetatud paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Etteheide

§ 2171lg 1 järgi 39.

Kiirmenetluse otsuses heidetakse H. Mäele ette ka seda, et ta juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimise hetkel 16. aprillil 2025 ei 6/8 kasutanud sõidumeerikus salvestuslehte, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed lehele. Sellega jättis H. Mägi tagamata analoogsõidumeeriku ja salvestuslehe korrakohase toimimise ja nõuetekohase kasutamise, rikkudes salvestuslehe lugemise võimalusele ja andmete salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid. 40.

§ 2171

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

1. Määruse nr 165/2014 artikli 32 lg 1 kohaselt tagavad veoettevõtjad ja juhid digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise. Artikli 34 lg 1 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud.
2. Kohus on käesoleva otsuse

§ 217lg 1 rikkumise tuvastamisel lugenud tõendatuks, et H.

Mägi juhtis

1. aprillil 2025 kl 10.15 ajal kiirmenetluse otsuses toodud kohas mootorsõidukit, millel oli sõidumeeriku kasutamise kohustus. Ka H. Mägi on selgitanud, et ta teostas rikkumise hetkel veosevedu. Väärteomaterjalidest nähtuvalt ei ole H. Mägi kasutanud
2. aprillil 2025 sõidumeerikus salvestuslehte. Seega pani H. Mägi toime

§ 2171lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

43. Kohtu hinnangul pani H. Mägi

§ 2171lg-s 1 nimetatud rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (Kar

S § 18 lg 3). Tema väitel ta ei teadnud, et pidi sellise veose tegemisel kasutama mootorsõidukis sõidumeerikuid. Nimetatud paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

1. Kohus ei tuvasta õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu vastutab H. Mägi toimepandud süütegude eest. Kohtu seisukoht karistuse osas
2. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamisel välja muu hulgas ka selle, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtuväline menetleja karistas H. Mägi

§ 2612 lg 1, § 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 alusel, märkides, et kuna väärteod on pannud toime ühe teona, tuleb kohaldada Kar

S § 63 lg-t 1, mõistes karistuse

§ 2171järgi rahatrahviga summas 720 eurot.

Kirjalikus seisukohas nõustus kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

§ 2612

lg 1 tunnustel ning palus kohtul määrata

§ 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 rikkumiste eest kohane rahatrahv.

7/8 47.

§ 217

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 2171lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

1. Kohtu hinnangul on H. Mäe süü suurus alla keskmise. Väärteo toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et H. Mägi oleks pidanud teadma, millistel juhtudel on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest on ta XXX töötaja ning teostas enda selgitusel ka rikkumise hetkel veosevedu. Samas võtab kohus arvesse, et ta on kohtuvälisele menetlejale sõidumeeriku kasutamise rikkumist tunnistanud ning pole selles osas kiirmenetluse otsust vaidlustanud.
2. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on H. Mäel üks varasem kehtiv väärteokaristus

§ 217lg 1, § 2618 (väärteo toimepanemise kuupäev 17.

märts 2025), mille eest on talle mõistetud karistuseks rahatrahv summas 330 eurot (karistus on karistusregistri andmetel täidetud 18. aprillil 2025). Seega nähtub, et H. Mägi on ligikaudu kuu enne käesolevat väärteo toimepanemist karistatud samuti

§ 217lg 1 alusel.

Varasem karistus H. Mäele eripreventiivselt ei mõjunud, kuna ta pani toime käesolevad süüteod. Samas nähtub väärteoasjale lisatud materjalidest, et H. Mägi on pärast

1. aprilli 2025 väärtegu läinud 35 tunnisele täiendkoolitusele, kus mh on käsitletud veoautojuhi kohustusi ja nõudeid. Ta on sooritanud vastava eksami ning on lubanud edaspidi olla sõidumeeriku kasutamisel hoolikas.
2. Käesolev menetlus on H. Mäele mõjunud eripreventiivsena positiivselt ja ta on väljendanud soovi edaspidi samalaadse rikkumise toimepanemist vältida. Ta on läbinud täiendava koolituse ja sooritanud eksami, et edaspidi oleksid olemas oskused sõidumeeriku korrektseks kasutuseks. Seega peab H. Mäele mõistetav karistus olema miinimummäära lähedane. Kohus leiab, et H. Mäele määratud karistus KarS § 63 lg-t 1 kohaldades

§ 2171lg 1 järgi summas 720 eurot ei ole proportsionaalne karistus.

Arvestades H. Mäe süü suurust ja seda, et ta pärast teistkordset rikkumist läks täiendkoolitusele, on talle mõistetavaks kohaseks karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. 51. Kuna kohus ei tuvastanud väärteomaterjalide põhjal

§ 2612

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, lõpetab kohus väärteomenetluse nimetatud osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ka

§ 217lg 1 ja § 217 1 lg 1 järgi mõistetava karistuse suuruse osas ning mõistab H. Mäele Kar

S § 63 lg-t 1 ja § 217 1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi summas 360 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 8/8