KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Laura Jõgisoo (kirjali

§ 76lg 5 alusel määrata U.T-le katseaeg kestusega kuni kuus kuud.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76lg 5 alusel allutada U.T käitumiskontrollile kuueks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; ajavahemike järel  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata U.T-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:   mitte tarvitama alkoholi; asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) nädala jooksul vabanemisest arvates;  alluma sõltuvusvastasele ravile eelnevalt antud nõusoleku alusel ja läbima selle.

1. Määrus U.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu U.T karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
3. Määrus edastada kinnipeetavale, kaitsjale, prokuratuurile ja Tartu Vanglale.
4. Välja mõista U.T-lt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu advokaadi Otto Preem poolt õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 24.
6. a otsusega tunnistati U.T süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati U.T eelvangistuses 24.05.2019 – 26.05.2019 viibitud 3 päeva karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati 9 kuu 27 päeva pikkust vangistust U.T-le 14.11.2018.

a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8840 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 22 päeva vangistuse võrra ja mõisteti U.T-le liitkaristuseks kohtutotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud 19 päeva vangistust. 16.12.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks U.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Tegemist on esimese vangistusega ja kannab seda joobes juhtimise eest. Tunnistab, et on olnud probleeme alkoholiga. Praegu on sellega hästi. Andis nõusoleku alluda alkoholivastasele ravile. Saab aru, mis juhtub, kui ei läbi ravi või katkestab selle, siis tuleb vanglasse tagasi tulla. Lubab edaspidi seaduskuulekalt elada. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.T tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab U.T tingimisi enne tähtaega vabastamist, leides et nii formaalsed kui materiaalsed alused selleks on täidetud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ning vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et U.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. U.T kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. U.T on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks 1 aasta 4 kuud, s.o enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx, mille omanik isik kinnistusraamatu andmetel on. Nimetatud aadressil elavad kinnipeetava isa V. K. ja isa elukaaslane S. S.. Tegemist on neljatoalise ahiküttega keskmises seisukorras oleva majaga, kus on kinnipeetaval oma tuba. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on U.T vabastamine. puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ja kaaskinnipeetavatega ei ole probleeme esinenud, käitumine on korrektne. Süüdlane on osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes:     isik on osalenud vangla majandusabitöödel nii vangla kinnises eluosakonnas kui avavanglas. Vangla hinnangul on säilinud tema tööharjumus; 27.11.2019 – 12.01.2020 läbis sõltuvuskäitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening; 12.08.2020 läbis sotsiaaltöötajaga sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkuvestluse. alates 13.05.2020 paigutati kinnipeetav ümber avavanglasse. Avavanglas viibimise ajal on soodustuse korras töötanud OÜ X heaks, tehes vangla välisterritooriumil korrashoiuja hooldustoiminguid. Avavanglas on läbinud ka tõstukijuhi ja troppija koolitused, osalenud xxx, käinud poes ja Töötukassa juhtumikorraldaja vastuvõtul. Vangla hinnangul on isikul säilinud tööharjumus, ta on täiendanud ennast tööalaselt, püsima on jäänud sotsiaalsed oskused ühiskonnas liikumiseks ja asjaajamiseks ning suhted lähedastega on hoitud. Kohus nõustub vangla seisukohaga. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul kinnitab tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Vangla iseloomustuses on märgitud, et lähedastest saavad isikule tuge pakkuda tema isa ja isa elukaaslane. Suhteid nendega kirjeldab isik väga headena, sama kinnitavad lähedased ise. Esimese elukaaslase K. K.iga kasvatasid nad koos last K.. Ehkki laps on nüüdseks täisealiseks saanud, on suhted säilinud ja kinnipeetav peab last siiani lähedaseks. Isiku suhtlusringkonnas on valdavalt seadusekuulekad inimesed, kellel meelemürkidega probleeme pole. Vangistuse jooksul on isikul kahel korral külas käinud sugulased, samuti on isik ise käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel, eesmärgiga hoida suhteid lähedastega. Toetavad suhted lähedastega aitavad samuti kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida. Samuti võib loota, et kinnipeetav saab vabaduses majanduslikult hakkama. Ehkki isikul puudub garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul tal võimalik sellegipoolest töökoht Töötukassa abiga leida. Kinnipeetav on materjalidest nähtuvalt varasemalt olnud tööga hõivaud ning ka vangistuses suhtunud töökohustusse positiivselt. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, tasuda temal lasuvaid nõudeid ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on alkohol. Isikut on kahel korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtumise eest, vangla hinnangul on intsidente olnud rohkemgi. Alkoholi proovis kinnipeetav esmakordselt 15-16 aastaselt, kangemat alkoholi hakkas tarvitama hiljem. Enne vangistust tarbis isik sageli ja suurtes kogustes kanget alkoholi. Alkoholi on tarvitanud peamiselt üksinda. Murettekitavad on vangla materjalidest nähtuvad isiku õigustused alkoholitarbimisele, mis leiavad vabandusi ja pisendavad olukorda. Ka kohtuistungil avaldatud arvamus, et 6 väikest purki õlut ei mõjuta inimese käitumist ega tervist, st inimene jääb veel normaalseks, illustreerib isiku võrdlemisi kergemeelset suhtumist alkoholi. Sellegipoolest väärib tunnustust ja võimalust isiku valmisolek asuda alkoholivastasele sõltuvusravile. Seega tuleb isikule määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda sõltuvusvastasele ravile tema antud nõusoleku alusel. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et U.T katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19.01.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 19.01.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 115,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 115,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb U.T-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik