lg 2 p.p 7, 8, 9 ja § 4231 järgi ja Heiki Rohtla süüdistuses
lg 2 p.p 7, 9 ja Rene Uduste süüdistuses
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav G.H , isikukood: XXX, xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht: T OY xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 01.11.2019.a kell 17:42 kuni 02.11.2019.a. kell 17:40, 20.12.2019.a kell 14:14 kuni 21.12.2019.a kell 12:55, alates 02.11.2019.a kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 02.11.2020.a; Varasem karistatus 09.11.2018.a Harju Maakohtu poolt
järgi karistatud vangistusega 8 kuud,
lg 2 p 2 järgi karistatud vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel karistatud vangistusega 8 kuud.
lg 1, 3 ja
lg 1 tulenevalt määrati katseajaks 1 aasta ja 6 kuud; Kaitsja Vandeadvokaat Kristina Suvalova Süüdistatav Heikki Rohtla, isikukood: 38605060016, xxxx, emakeel xxxx, xxxx, xxxx, kannab karistust xxxx, aadressil: xxxx, varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalasja tõkendit kohaldatud ei ole; 1 Varasem karistatus 11.09.2019.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi karistatud 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega,
lg 2 alusel suurendatud mõistetud karistust eelmise Tartu Maakohtu 03.10.2017.a otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse 1 aasta 7 kuu ja 27 päeva võrra, liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 02.05.2019.a; Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming Süüdistatav Rene Uduste, isikukood: 38908050262, xxxx, emakeel xxxx, xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, varasemalt väärteo – ja kriminaalkorras karistatud tõkendit kohaldatud ei ole; Varasem karistatus 11.09.2019.a
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi karistatud vangistusega 2 aastat ja 8 kuud;
lg 2 järgi karistatud vangistusega 2 aastat ja 3 kuud.
lg 1 alusel suurendatud mõistetud üksikkaristusest raskemat ning liitkaristuseks mõistetud 4 aastat vangistust.
lg 1, 3 tulenevalt kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust, 3 aastat ja 7 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata, kohutusega täita
Rene Uduste kohesele kuuluva karistuse 5 kuu vangistuse karistusaja algust hakati lugema alates 26.04.2019.a, koheselt ärakandmisele kuuluv karistus on kantud 26.09.2019.a; Kaitsja Asenduskaitsja advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1, 2, 4; § 173 lg 1 – 4; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;
§ - dest 56 lg 1; § 64 lg 1;§ 65 lg 1, 2; § 68 lg 1; § 74 lg 1, 3, 5; § 75 lg 1 p.p 1-6 lg 2 p.p 21, 5, 8; § 69 lg 1, 3, 4; VÕS §-dest 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G.H
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 1 järgi kvalifitseeritud 2. Süüdi tunnistada G.H
kuritegude toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 3. Juhindudes
lg 1 moodustada liitkaristus, lugedes G.H-le mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskeima karistusega, mõistes talle liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 2 4. Juhindudes
§-dest 74 lg 5 ja § 65 lg 2 suurendada G.H-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.11.2018.a kriminaalasjas nr 1-188030 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse võrra. Lugeda G.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 5.
lg 1 alusel arvestada G.H karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 01.11.2019.a kuni 02.11.2019.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust ning 20.11.2019.a kuni 21.11.2019.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust, s.t kokku 4 (neli) päeva vangistust, seega lõplikuks ärakandmata karistuseks G.H-le mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 6. Juhindudes
lg 1, 3, 4 alusel asendada G.H-le mõistetud karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega 716 (seitsesada kuusteist) tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise ajaks määrata 2 (kaks) aastat. 7. Vastavalt
lg -le 4 allutada G.H üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p.p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist ärakandmata vangistust täitmisele. 8. Kohustada G.H-d täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 9. Määrata G.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 10. G.H käitumiskontrolli algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. 11. G.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 12. Süüdi tunnistada Heikki Rohtla
lg 2 p.p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 5 (viie) kuu pikkuse vangistusega. 13. Juhindudes
§-dest 65 lg 1 ja § 64 lg 1 lugeda Heikki Rohtlale mõistetud karistus 5 (viis) kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 11.09.2019.a otsusega nr 1-19-5907 mõistetud raskema karistusega ja lugedes Heikki Rohtlale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 3 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, millise kandmise aja algust arvestada alates 02.05.2019.a. 14. Süüdi tunnistada Rene Uduste
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 7 (seitsme) kuu pikkuse vangistusega. 15. Juhindudes
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda Rene Udustele karistuseks mõistetud 7 (seitse) kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 11.09.2019.a otsusega nr 1-19-5907 mõistetud raskema karistusega lugedes Rene Udustele liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi Rene Uduste poolt ärakantud karistus 5 (viis) kuud vangistust ja Rene Uduste ärakandmata karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust. 16. Juhindudes
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rene Uduste ei pane temale määratud 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ja lg 2 p-des 21, 5 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elab kohtu poolt määratud elukohas xxxx; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti Vabariigi territooriumi piires kauemaks, kui 15-ks päevaks; saab kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibimiseks; ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; läbib narkootikumidevastase ravikuuri ja esitab sellekohase kinnituse kriminaalhooldajale;
G.H-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 09.11.2018 otsuse alusel
järgi (viimane tegu 23.08.2018), juhtis tahtlikult uuesti mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, järgmiselt: - 01.11.2019 kella 17.42 paiku xxxx asuva maja juures ning - 20.12.2019 kella 14.14 ajal xxxx mnt 13. kilomeetril. Seega juhtis G.H süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. G.H rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ tulenevat nõuet. Seega G.H pani toime mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Heikki Rohtla on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, olles Harju Maakohtu 11.09.2019 otsusega nr 1-19-5907 karistatud
§
lg 2 p 7, 8, 9 järgi, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis G.H-ga , taas 15.02.2019 ajavahemikul kell 23.01–23.25 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva ja T Lle (L) kuuluva garaaži lukustamata territooriumilt xxxx summuti väärtusega 200 eurot, xxxx summuti väärtusega 150 eurot ja xxxx summuti väärtusega 250 eurot. Varguse toimepanemisel oli lõhutud valvekaamera väärtusega 100 eurot. Vargusega tekitasid G.H ja Heikki Rohtla T Lle varalist kahju kogusummas 600 eurot ja lõhkumisega 100 eurot. Seega Heikki Rohtla pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o
Rene Uduste on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, olles Harju Maakohtu 11.09.2019 otsusega nr 1-19-5907 karistatud
§
lg 2 p 7, 8, 9 järgi, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis G.H-ga , tungis ajavahemikul 13.04.2019 kuni 14.04.2019 xxxx asuvale aiaga piiratud B OÜ territooriumile, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaheksalt veoautolt kokku 16 akut kogumaksumusega 1600 eurot (1 aku maksumusega 100 eurot). Vargusega tekitasid G.H ja Rene Uduste B OÜ-le varalist kahju summas 7 1600 eurot. Seega Rene Uduste pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o
18. veebruaril 2020.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnprokurör Natalja Vester, süüdistatav G.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et ringkonnaprokurör taotleb kohtus G.H süüdi tunnistamist
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritu d kuritegude toimepanemise eest ning tema karistamist toimepandu eest 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, samuti taotletakse G.H süüdi tunnistamist
-1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja viimase karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel liitkaristuse moodustamist, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõistes G.H-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel G.H-le mõistetud karistuse suurendamist Harju Maakohtu otsusega 09.11.2018.a mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu võõra, lugedes G.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust, millisest
lg 1 alusel arvata viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg s.o 01.1102.11.2019.a ja 20.12-21.12.2019.a s.o 4 päeva vangistust tema karistusaja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistust 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva s.o 716 päeva vangistust üldkasuliku tööga, s.t 716 tunni üldkasuliku tööga.
lg 4 alusel kohustada G.H-d üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ja nimelt: elama alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtule on teada antud, et kannatanule T Lle tekitasid G.H ja Heikki Rohtla varguse ja lõhkumisega varalist kahju summas 700 eurot. Samas summas esitas kannatanu tsiviilhagi, mille palub viimane kanda T L arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). Kannatanu B OÜ-le tekitasid G.H ja Rene Uduste 13.04.2019 kuni 14.04.2019 vargusega varalist kahju summas 1600 eurot. Samas summas esitas kannatanu seaduslik esindaja K R tsiviilhagi, mille palub kanda B OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx) Kannatanu B OÜ-e tekitasid G.H ja Rene Uduste 12.03.2019 vargusega varalist kahju summas 450 eurot (Rene Udustelt on 11.09.2019 kohtuotsusega nr 1-19-5907 välja mõistetud ). Samas summas esitas kannatanu seaduslik esindaja K R tsiviilhagi, mille palub kanda B OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx) Samuti antakse kohtule teada, et xxxx kinnistul asuva kuuri juurest leitud ja kaasa võetud sõiduki väljalaskesüsteemide detailid neljas pakendis – 3 pakendis detailid on tagastatud omanikule T L,
lg 2 p.p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist toimepandu eest 5 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus 5 kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 11.09.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega (3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust), lugedes Heikki Rohtlale liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust, millise kandmise aja alguseks lugeda 02.05.2019.a. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et kannatanule T Lle tekitasid G.H ja Heikki Rohtla varguse ja lõhkumisega varalist kahju summas 700 eurot. Samas summas esitas kannatanu tsiviilhagi, mille palub kanda T L arveldusarvele nr xxxx. Kokkuleppele on jõutud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide osas, nimelt: xxxx kinnistul asuva kuuri juurest leitud ja kaasa võetud sõiduki väljalaskesüsteemide detailid neljas pakendis – 3 pakendis detailid on tagastatud omanikule T L,
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist toimepandu eest 7 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus 7 kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 11.09.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega (4 aastat vangistust) lugedes Rene Udustele liitkaristuseks 4 aastat vangistust, millisest liitkaristusest maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 5 kuud vangistust ja kandmata karistuseks lugeda 3 aastat 7 kuud vangistust. Juhindudes
lg 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, Rene Uduste ei pane temale määratud 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ja lg 2 p-des 2 1, 5 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elab kohtu poolt määratud elukohas xxxx, ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti Vabariigi territooriumi piires kauemaks, kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibimiseks, ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid, osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, läbib narkootikumidevastase ravikuuri ja esitab sellekohase kinnituse kriminaalhooldajale. Kohtule antakse teada, et kannatanu B OÜ-le tekitasid G.H ja Rene Uduste 13.04.2019 kuni 14.04.2019 vargusega varalist kahju summas 1600 eurot. Samas summas esitas kannatanu seaduslik esindaja K R tsiviilhagi, mille palub kanda B OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx) Kannatanu B OÜ-e tekitasid G.H ja Rene Uduste 12.03.2019 vargusega varalist kahju summas 450 eurot (Rene Udustelt on 11.09.2019 kohtuotsusega nr 1-19-5907 välja mõistetud). Samas summas esitas kannatanu seaduslik esindaja K R tsiviilhagi, mille palub kanda B OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). Kokkuleppele on jõutud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide osas, nimelt: xxxx kinnistul asuva kuuri juurest leitud ja kaasa võetud sõiduki väljalaskesüsteemide detailid neljas pakendis – 3 pakendis detailid on tagastatud omanikule T L, 4. pakend xxxx väljalaskesüsteemide detailidega on antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi ning need tuleks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. DVD xxxx asuva xxxx parklale suunatud turvakaamera 18.03.2019 videosalvestisega ja DVD xxxx asuva kaupluse xxxx turvakaamerate 18.03.2019 videosalvestistega – asuvad kriminaalasja materjalide juures ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleks need jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kokkuleppele on saadud selles, et Rene Udustelt kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral riigi tuludesse välja mõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.eurot, samuti kuuluvad väljamõistmisele temale kohtueelses – ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud seda seoses talle õigusabi teenuse osutamisega, kohtueelses menetluse temale tekkinud kaitsjakulud on summas 194,40.- eurot. Kokku on lepitud selles, et Rene Udustel on temalt välja mõistetud menetluskulusid võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtotsuse jõustumisest. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Rene Uduste on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude ning sundraha tasumisega riigituludesse ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 10 Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatavad G.H , Heikki Rohtla ja Rene Uduste tunnistasid end nendele esitatud süüdistustes süüdi, nõustusid sõlmitud kokkulepetega, selgitasid, et kokkuleppe sõlmimine on olnud nende vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Vester ja süüdistatavate kaitsjad Kristina Suvalova, Arri Tooming ning Leelo Viil jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult nende kinnitamist. Kohtus süüdistatavad G.H , Rene Uduste ja Heikki võtsid nende vastu käesolevas kriminaalasjas, eelpool nimetatud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid omaks ja nõustusid oma kuritegeliku käitumisega tekitatud kahjud kannatanutele hüvitama, hagides märgitud summade ulatuses. Kohtule anti teada, et G.H on juba asunud kannatantele tekitatud varalist kahju hüvitama, tasudes vabatahtlikult kannatanu B OÜ ja T L arveldusarvetele mõlemale 50 eurot ning Rene Udustelt on B OÜ kasuks juba 11.09.2019.a kohtuotsusega 1-19-5907 450.- eurot välja mõistetud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning kaitsjate ja ringkonnaprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad G.H , Heikki Rohtla ja Rene Uduste kõik on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et G.H tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, samuti tuleb tema süüdi tunnistada
-1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda 9 kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes
lg 1 tuleb moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja G.H-le tuleb mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Arvestades
lg 5 ja § 65 lg 2 sätestatut, tuleb G.H-le mõistetud 1 aasta ja 4 kuu pikkust aasta pikkust vangistust suurendada temale Harju Maakohtu 09.11.209.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu pikkuse vangistuse võrra, lugedes G.H-le lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust, millisest maha arvata tema poolt eelvangistuses viibitud aeg s.o 4 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust, milline
lg 1, 3, 4 alusel asendada üldkasuliku tööga 716 tundi, millise tegemise ajaks määrata 2 aastat, samuti kohustada G.H-d üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, millised kohus toob välja kohtotsuse resolutsioonis. Kohus asub seisukohale, et Heikki Rohtla tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p.p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning karistada tuleb teda vastavalt kokkulepitule 5 kuu pikkuse vangistusega, arvestades
§ -des 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätestatut lugeda Heikki Rohtlale karistuseks mõistetav 5 kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 11.09.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega, milliseks on 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. karistuse kandmise aja alguseks lugeda 02.05.2019.a. Kohus asub seiskohale, et Rene Uduste tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p.p 7, 8, 9, järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule 7 kuu pikkuse vangistusega, võttes arvesse
§ -des 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätestatut s.t lugeda temale karistuseks mõistetav 7 kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 11.09.2019.a otsusega 11 mõistetud raskema karistusega, milliseks on 4 aastat vangistust, arvates liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud karistus 5 kuud vangistust, kandmata karistuseks lugeda 3 aastat 7 kuud vangistust, milline jätta
lg 1, 3 tulenevalt täielikult täitmisele pööramata, määrates Rene Udustele katseajaks 5 aastat ning allutades viimane käitumiskontrollile ja kohustades viimast järgima
lg 1, lg 2 p.p 2 -1, 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, millised tuuakse detailselt välja kohtuotsuse resolutsiooni osas. Tsiviilhagid: Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et G.H , Heikki Rohtla ja Rene Uduste oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud käesolevas kriminaalasjas olevatele kannatanutele otsest varalist kahju ning seda kohtueelse –ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanute poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses tsiviilhagides märgitud kahjude ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtule on teada, et käesoleva menetluse käigus on kannatanu T L G.H ja Heikki Rohtla vastu esitanud kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi summas 700.- eurot. Kannatanu B OÜ seaduslik esindaja on G.H ja Rene Uduste vastu esitanud tsiviilhagi 1600.euro nõudes ja 450.- euro nõudes. Kohtule on teada, et Rene Udustelt on varasemalt s.o Harju Maakohtu 11.09.2019.a kohtotsusega nr 1-19-5907 juba kannatanu B OÜ kasuks tsiviilhagi summas 450.- eurot välja mõistetud, kohus võtab seda käesoleval hetkel kannatanud nõude rahuldamisel arvesse. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et G.H on asunud vabatahtlikult hüvitama kannatanutele tekitatud kahju, tasudes 17.02.2010.a mõlema kannatanu pangakontole 50.- eurot, ka märgitut võtab kohus kannatanute nõuete rahuldamisel arvesse. Kohtule on teada, et G.H , Heikki Rohtla ja Rene Uduste on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t nende suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud nende hüvitamistega kannatanutele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool loetletud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavatelt G.H-lt , Heikki Rohtlalt ja Rene Udustel tsiviilhagide väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning samuti võtab kohus arvesse teadmist, et Rene Udustelt on juba B OÜ esitatud hagi summas 450.- eurot välja mõistetud ning G.H on asunud kannatanutele juba kahju hüvitama ning seetõttu kuuluvad kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldamisele üksnes osas, mida kahju tekitajate poolt hüvitatud ei ole. 12 Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Märgitust tulenevalt asub kohus seiskohale, et kõikidelt süüdistatavatelt kuuluvad riigi tuludesse väljamõistmisele sundrahad teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.eurot ning menetluskulud: nimelt G.H-l kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 1182,60.- eurot, Rene Udustel kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 988,20.- eurot ning Heikki Rohtlal kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 1404,72.- eurot. Käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiisiga kaasnenud ekspertiisikulu summas 342.- eurot jäetakse riigi kanda. Samuti peab kohus asjakohaseks võimaldada G.H-l , Heikki Rohtlal ja Rene Udustel tasuda nendelt välja mõistetud menetluskulusid ositi, kohustades tasuma menetluskulud ära võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus toob igakuiste tasumisele kuuluvate menetluskulude osade suuruse välja kohtotsuse resolutiivosas ning kohtuotsuse maksegraafikus. Asitõendid: Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Nii kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kohtule kokkulepetes välja toodud meetmed asitõendite, salvestiste ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide osas on asjakohased ja kuuluvad rahuldamisele taotletud kujul ning, millised kajastatakse käesoleva kohtotsuse resolutsiooni osas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.