S § 423 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.B ei pane 1 (ühe) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS § 78 lg 1 arvata katseaja algust alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.02.2022.a. Kohaldada E.B suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
lg 3 alusel jätta määratud kaitsja tasu summas 66.- eurot jätta riigi kanda.
lg 1 ja
lg 1 p 9 alusel välja mõista E.B-lt riigituludesse sundraha 981.- eurot,
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 92,40.- eurot ja
lg 1 p 3 alusel ekspertiisi nr 20E-AOI0124 teostamise kulu summas 84 eurot.
lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 1157,40.- eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena s.o 96,45.- eurot kuus. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700004026. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU E.B-d süüdistatakse selles, et tema 13.05.2020 kella 14.00 paiku juhtis Tallinnas, Kotermaa tn 4 juures jalgratta- ja jalgteel sisse lülitatud kollaste vilkuritega mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx ning tagurdas mööda jalakäijate- ja jalgteed Astangu tänava poolt Tagala tänava suunas Kotermaa 4 maja juures otsa jalakäijale A P (ik xxx), kes liikus Astangu tänava poolt Tagala tänava suunas. Liiklusõnnetuse tagajärjel toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse raskes seisundis jalakäija A P (ik xxx). Ekspertiisiaktiga nr 20E-AOI0124 sedastati A P 13.05.2020 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas liiklusõnnetuse järgselt vasaku puusanapa killunenud liigesesisene murd koos vasaku puusaliigese nihestuse ja veriliigesega, vasaku häbemeluu ülemise ja alumise haru nihketa murrud, ristluuniudeluuliiduste asümmeetria, verevalum nahaaluskoes vasakul pool alakõhu piirkonnas ning nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool reie ülaosas, põlveliigese piirkonnas ja sääre eespinnal ning nahamarrastused vasaku tuhara ja parema põlveliigese piirkonnas. Tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud. Liiklusõnnetus toimus valgel ajal, pilves sademeteta ilmaga. Jalakäijate- ja jalgtee püsikattega ja kuiv. Suurim lubatud sõidukiirus antud kohas 50 km/h. Liiklusõnnetus toimus, kuna E.B rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: § 14 lg 2 Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 17 lg 5 p 6 Mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile; § 33 lg 1 Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; § 33 lg 2 p 8 Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; § 35 lg 1 Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; § 35 lg 2 p 1 Juht peab andma teed jalakäijale tagurdades; § 45 lg 11 Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid; § 49 lg 1 Tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi; § 50 lg 3 p 1, 2 Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani E.B toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. E.B, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör E.B karistamist KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, mis KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui E.B ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud kogusummas 1157,40.- eurot s.o sundraha 981.- eurot, kaitsjatasu summas 92,40.- eurot ja ekspertiisitasu 84.- eurot. Menetluskulud, mis tulevad kokkuleppe korduvsõlmimisest, summas 66. 00 eurot, jäävad riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et E.B poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.