Obsah (5)

§ 223§ 236§ 49§ 2§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-3331 (kohtueelses menetluses 2317,24,005881) Kohtukoosseis kohtu

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, s.o summas 540 eurot selle eest, et tema 27.06.2024 kella 11.40 ajal Tallinnas, Vesivärava x juures juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit BMW riikliku registreerimise märgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A. N. (varaline kahju fikseeritud fotodel). Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. O.Y-lt mõisteti välja ka 661 euro suuruses summas menetluskulud (V lk 34- 37).

1. 14.10.2024 saabus Harju Maakohtusse O.Y kaitsja Artjom Juuse kaebus (kohtutoimik, edaspidi K lk 5-7, 10-15), milles palutakse tühistada väärteootsus täies ulatuses, leides, et O.Y tegevuses ei esine väärteokoosseisu. Alternatiivselt palutakse väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.
2. 11.12.2024 toimus asjas kohtulik uurimine ja kohtuvaidlused (K lk 31-42).
3. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada täies ulatuses (K lk 38pö-39). 2
4. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata (K lk 3939pö).
5. Kohus läks nõu pidama ja teatas, et kuulutab kohtuotsuse lõpposa 20 minuti pärast.
6. 11.12.2024 kuulutas kohus kohtuotsuse resolutiivosa, märkides, et kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav hiljemalt 3.02.2025 kell 10.00 (K lk 43-44).
7. 17.12.2024 esitas O.Y kaitsja kassatsiooniteate (K lk 45). MAAKOHTU SEISUKOHT
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

1. O.Y ei tunnista enda süüd, väites, et tema käis 27.
2. Torupilli Selveris ning poest tagasi auto juurde tulles märkas enda autol Toyota Avensis riikliku registreerimisnumbriga XXX esistangel valgeid jooni. Käis infopunktis ja küsis, kas on videosalvestust, sest ta ei saanud aru, mis juhtus. Talle öeldi, et videokaameraid ei ole, misjärel helistas politseisse ja teatas enda auto kahjustustest. Tema ei mäleta, et auto parkimisel ta oleks teist autot riivanud, parkimiskohale tema tagurdas. Kaebaja tunneb ära kohtu poolt näidatud fotol iseenda auto ja enda autoroolis istumas, asukohaga Torupilli Selveri parklas (K lk 37pö-38pö, V lk 8).
3. Kohus peab kaebaja ütlusi usaldusväärseteks osaliselt, nimelt selles osas, et tema 27.06.2024 enda juhitud sõiduautoga Toyota Avensis riikliku registreerimisnumbriga XXX sõitis Tallinnas Torupilli Selveri parklasse, kus parkis auto, käis poes, infopunktis, helistas politseisse, misjärel lahkus. Ebausaldusväärseteks peab kohus kaebaja ütlusi selles, et tema juhitud sõiduk tagurdas parkimiskohale ning ei põhjustanud vigastusi sõidukile BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX ning jätab selles osas O.Y ütlused tõendikogumist välja.
4. Kohtu põhjendused O.Y ütluste ebausaldusväärsusest ja tema poolt liiklusõnnetuse põhjustamise tõendatusest langevad kokku ning on järgmised.
5. A. N. ja E. N. ütlustest nähtub, et sõiduk BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX on A. N. nimel, kuid seda kasutab E. N.. 27.06.2024 sõitis E. N. autoga, mh Selveri parklas ning märkas järgmisel päeval auto kojameeste vahel kirja sellest, et autole on otsa sõidetud, koos pealtnägija telefoninumbriga. E. N. helistas antud numbrile ja sai teada, et eelmisel päeval Selveri parklas sõideti tema autole sisse, pealtnägijal on selle kohta fotod, mis on edastatud politseile. Seejärel tuvastasid nad BMW-l kriimud, teavitasid politseid ja kindlustust. Autol eelnevalt vigastusi ei olnud. Kriimustustega seoses on tekitatud kahju. Neil on tavaline kindlustus, ei ole kaskot ning hetkel ootavad nad politsei otsuse jõustumist, et kindlustus auto korda teeks (V lk 2, 3; K lk 32-34).
6. Tunnistajate J. M. M. ja H.-L. J. ütlustest nähtub, et nemad olid just enda auto Torupilli Selveri parklasse parkinud, kui nende ees olevale tühjale parkimiskohale esiotsaga pööranud sõiduauto Toyota juht manööverdamise käigus, tagurdades riivas enda kõrval pargitud BMW-d nii, et BMW vappus kokkupõrkest. Teine auto lõpetas manöövrid, parkis auto ära ja juht läks poodi. Peale avariid autost väljudes vaatas Toyota juht enda auto nina. J. M. M. pildistas mõlemat autot ja jättis kahjustada saanud auto kojameeste vahele teate õnnetusest koos enda kontaktiga. J. M. M. tundis ära enda poolt jäetud sedeli, millise oli süüteoteatele lisanud A. N.. Kohtusaalis tunti ära O.Y kui Toyota juht, kes jäi ka Toyota roolis olles sündmuskohal tehtud fotole (K lk 34- 38pö, V lk 3).
7. Kohus jääb kaitsja etteheidetest tunnistajate omavahelise tutvuse ja ütluste ebausaldusväärsuse osas eriarvamusele. Samuti see, mitu tunnistajat peab menetleja vajalikuks tõendatuse seisukohast üle kuulata, on menetleja kaalutlusotsustus. Arvestades, et kohus kuulas üle mõlemad pealtnägijad, on taoline etteheide ka alusetu, sest ka teise tunnistaja ütlused on selgunud.
8. A. N. ja E. N. ei tunne J. M. M. ja H.-L. J. ega oma nendega väljaspool toimunud vestlust kokkupuudet. Ühtegi hüve ei ole nad pealtnägijatele andnud ega pakkunud. J. M. M. edastas info juhtunust politseisse enne, kui E. N. talle helistas. Samuti on O.Y neile kõigile võõras inimene. 3 Kõigi ütlused on kokkulangevad, järjepidevad ja sisemiste vastuoludeta. Tunnistajad kõlasid kohtusaalis ütlusi andes siiralt. Asjaolu, et tunnistaja J. M. M. vajas kohtuistungil mälu värskendust ei muuda samuti tema ütlusi ebausaldusväärseteks (K lk 34pö-35). Vastupidi, arvestades sündmusest möödunud aega on loomulik, et teatud asjaolud ununevad ning taoline juhtum veenab kohut ütluste andmise siiruses. Samuti on eluliselt usutav, et vahetult peale sündmust on juhtunu värskelt meeles, mistõttu on usutav, et politseis antud ütlused on tõesed. Kohtul puudub igasugune alus kõigi tunnistajate ütlustes kahelda, seda enam, et ei ole ka ühtegi teadaolevat motiivi miks peaksid võõrad inimesed O.Y teo suhtes valetama. Oluline on ka sündmuskohal tehtud foto, kus pealtnägijate auto esiosast vaadatuna on jäänud pildile selgelt äratuntavalt O.Y ja tema juhitud Toyota (V lk 8), mis omakorda kinnitab tunnistajate ütluste usaldusväärsust.
9. Sõiduautode kahjustused on samuti tunnistajate ütluste ja sündmuskoha ning sõidukite vaatlusel tuvastatuga (V lk 1, 6-11, 20) kokkulangevad. Sõidukil Toyota on tuvastatud parempoolsel esiosal kriimustuse jäljed ning sõidukil BMW kriimustuse jäljed parempoolsel tagumisel uksel ja tagarattakoopa juures. Politsei vaatluse käigus tehtud fotode põhjal saab kahtlusteta kinnitada, et pealtnägijad on teinud fotod samadest autodest ehk O.Y juhitud Toyotast ja BMW-st.
10. Liiklustrassoloogia ekspertiisiaktis nr 24E-LT00040, 15.08.2024 antud ekspertavamus kinnitab, et sõiduauto BMW riikliku registreerimise numbriga XXX vigastused paremal pool tagumisel uksel ja tagarattakoopa juures on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Toyota Avensis riikliku registreerimise numbriga XXX parempoolse esinurga detailidega (V lk 23-29).
11. Mis asjaoludel on kaitsja pidanud ekspertiisitulemust kohtuvälise menetleja jaoks negatiivseks jääb kohtule arusaamatuks. Kohtuväline menetleja on nii väärteoprotokollis kui -otsuses viidanud nii tunnistaja ütlustele kui ekspertiisiaktile, mis on omavahel kooskõlas ja annavad selge ülevaate toimunud sündmusest. Nii on tunnistaja J. M. Margi ütluste ja ekspertiisiaktis antud ekspertarvamusega üheselt tuvastatud, et sõiduk Toyota oli aktiivne liikleja ja kahjustuste põhjustaja. Ekspertarvamus on üks võimalik tõend, mida tuleb alati hinnata kogumis teiste tõenditega. Just seda on ka antud juhul tehtud.
12. Tõepoolest on nii J. M. M. kui ka H.-L. Jaanson väljendanud, et O.Y ei pruukinud aru saada, et tema auto manöövri käigus teist autot kriimustas.
13. Kohtu hinnangul tõendab aga ainuüksi O.Y enda teojärgne käitumine arusaamist toimunud liiklusõnnetusest. Kohtule ei ole arusaadav, mis asjaoludel O.Y toimepandut eitab, kuid temapoolne videokaamerate küsimine peale parklas manöövri sooritamist ja politseisse helistamine viitavad sellele, et otsuse juhtunut eitada on ta vastu võtnud juba sündmuskohal. Esmalt viitab kõigepealt videokaamerate tuvastamise soov teada saada, kas tema poolt toimepandu on jäänud salvestistele ning saades eitava vastuse, oli tal kindlust helistada politseisse, asudes aktiivselt eitama oma süüd. Samuti on mõlemad tunnistajad kirjeldanud, et kokkupõrkel sõiduauto BMW vappus, vaadates siia juurde kahjustuste ulatust saab nii kriminoloogilise kogemuse kui elulise usutavuse pinnalt väita, et taoline kokkupõrge pidi olema O.Y-le tajutav. Seda veendumust süvendab asjaolu, et peale teise auto kriimustamist autost väljudes vaatas O.Y enda auto esiosa (K lk 35), millises asusid ka kahjustused.
14. Taoliselt on kohus tuvastanud, et O.Y juhitud Toyota parklas manööverdamise käigus tagurdades riivas sinna eelnevalt pargitud BMW-d.
15. Edasi analüüsib kohus, kas etteheidetud süüteokoosseisud on täidetud. 25.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 49lg 1 kohaselt ei tohi tagurdamisel ohustada teist liiklejat.

26. Kohtul puudub eelnevalt tuvastatu pinnalt igasugune kahtlus selles, et just O.Y juhitud sõiduk Toyota Avensis riikliku registreerimise numbriga XXX tekitas 27.06.2024 kella 11.40 ajal Tallinnas Vesivärava tn x juures (s.o Torupilli Selveri parklas) parkimiskohal manööverdades ehk tagurdamise käigus kahjustused sõidukile BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX. Sõidukile tekitatud varalise kahju tõttu on A. N. pöördunud kindlustusse. Taoliselt, jättes veendumata tagurdamisel selle manöövri ohutuses ja riivates seetõttu enda autoga BMW-d ning põhjustades omanik A. N. varalise kahju, on O.Y täitnud

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu.

4 27. Kuivõrd O.Y manööver oli seotud tagurdamisega, siis arvestades, et üldteadaolevalt on parkimiskohtadel autod teineteisele väga lähedal, pidi ta nägema, et teine auto on kõrval, parkimiskohal tema autole väga lähedal, siis pidi ta võimalikuks pidama enda manöövri, sh tagurdamise käigus teise auto riivamist, kuid lootis seda tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu vältida. Taoliselt on O.Y liiklusõnnetuse ja varalise kahju tekitanud KarS § 18 lg 2 kohaselt ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. 28.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus mh juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169

lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ja lg 5 koosmõjust tuleneb juhi kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile, kui varalise kahju saaja ei ole teada. 29. Eelnevalt tuvastas kohus, et Natlja O.Y sai aru toimunud liiklusõnnetusest ning kuivõrd O.Y tegevuse tagajärjel tekkis A. N. varaline kahju, on tegemist liiklusõnnetusega

§ 2p 32 tähenduses.

30. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

1. Nimelt ei olnud O.Y-le peale BMW kahjustamist teada BMW juht, kuid selge oli varalise kahju tekkimine. Sellele vaatamata ei teatanud O.Y politseisse helistades, et tema tegevuse tagajärjel on põhjustatud kahjustused ja varaline kahju teisele sõidukile, ei nimetanud teist sõidukit ega jäänud just neil asjaoludel koha peale politsei korraldusi ootama. Andes enda kõnes politseile väärinformatsiooni toimunust (et ainult tema auto on kahjustatud ja pole teada mis asjaoludel), valetas O.Y politseile, mistõttu ei antud talle ka korraldusi BMW kahjustamisest tulenevalt.
2. Andes politseile teadvalt ja tahtlikult valeinformatsiooni ning kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, lahkudes sündmuskohalt on O.Y täitnud KarS § 16 lg 2 mõistes kavatsetult

§ 236lg 1 koosseisu.

1. Seega jääb kohus kaitsjast eriarvamusele selles, et O.Y teavitas politseid toimunud liiklusõnnetusest. O.Y helistas politseisse ja teavitas, et tema auto on kahjustatud. Märgitud teadet saab käsitleda valeteatena, mitte ei ole tegemist toimunud liiklusõnnetusest- ehk tema enda poolt teise auto kahjustamisest – teatamisega.
2. Järgnevalt annab kohus vastuse kaitsja etteheidetele.
3. Kaitsja etteheited väärteootsuse puudulikkusele, kaebaja versiooni arvestamata jätmise, Selverist turvasalvestiste väljanõudmata jätmise, BMW-d juhtinud isiku juhtimisõiguse jm omaduste väljaselgitamata jätmise ja nende asjaolude osas BMW omaniku ülekuulamata jätmise, kriitika puudumise osas J. M. M. ütluste suhtes, on kohtu hinnangul kogu eelnevalt tuvastatu põhjal alusetud.
4. Arvestades, et sõiduk BMW oli tunnistajate ütluste kohaselt, pargitud nõuetekohaselt, seisis liiklusõnnetuse toimumise ajal juhita paigal, ei oma E. N. juhistaaž jms asjaolud, nt miks ja kuhu ta sõitis O.Y poolt toimepandu suhtes mingisugustki tähtsust.
5. Ütluste usaldusväärusesse puutuvat kohus eelnevalt juba analüüsis, leides, et ebausaldusväärseid ütlusi liiklusõnnetuse osas annab O.Y, mitte tunnistajad.
6. Väärteomaterjalide leheküljel 18 on kohtuvälise menetleja päring koos vastusega, et turvakaamerasalvestisi antud sündmuse kohta ei ole. Seega on alusetu etteheide nende väljanõudmata jätmises.
7. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja helistas politseisse, mistõttu oleks täiesti tarbetu tema kõneeristuste lisamine väärteoasja juurde. Oluline on kõne sisu.
8. Kaitsja etteheited ekspertiisimäärusele on samuti alusetud. Määruses on kajastatud tunnistaja J. M. Margi pöördumise aeg ja edastatud info, kuid protokollis ja otsuses on kajastatud süüteo toimepanemise aeg. Ühtegi etteheidet ei ole kohtul ka püstitatud küsimustele. 5
9. Seega kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse. Kohtueelne menetlus on läbi viidud objektiivselt, järgides menetlusnorme.
10. Väärteoprotokoll ja -otsus vastavad VTMS nõuetele ja kohtupraktikale. Nii nähtuvad neist VTMS § 69 lõigetes 1, 2, 6 ja 8 ning § 74 lõigetes 1 ja 2 nõutud andmed. Kaebaja ei ole esitanud vastulauset, millega mittearvestamist otsuses peaks põhjendama. Nii väärteoprotokollist kui otsusest nähtub, et arvestatud on väärteoasjas kogutud tõenditega, sh on arvestatud sõidukite vaatlusprotokollidega, tunnistajate ütlustega ja menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimise numbriga XXX väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas (K lk 1, V lk 33-37).
11. Eelnevaga on kohus seega tuvastanud, et O.Y süü on tõendatud ning tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

1. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli pargitud, saab asuda seisukohale, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhil puudus võimalus liiklusnõudeid eirata ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale.
2. 13.10.2024 esitatud kirjalikus kaebuses on O.Y taotlenud alternatiivselt menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel (K lk 5). Antud taotlus on kajastatud vaid resolutsioonis, taotluse sisu osas põhjendusi sellele ei leia ega ole neid esitatud ka kohtumenetluse, sh kohtuvaidluste käigus. Taoliselt ei ole kohtul ei argumente mida kinnitada või ümberlükata.
3. Otstarbekusega väärteoasja lõpetamist ei pea kohus antud asjas põhjendatuks.
4. O.Y puhul ei ole võimalik rääkida süü vähesusest. Tõepoolest on

§ 223

lg 1 teosüü väike, kuid seda ei saa öelda

§ 236lg 1 tuvastatud teosüü kohta, mis on keskmäärast kõrgem.

Tähele tuleb panna, et kaks sooritatud tegu on omavahel seotud, mistõttu saab jõuda ka järelduseni, et O.Y on pannud lühikese aja vältel toime kaks väärtegu, millest kummagi sooritamist ta ei tunnista. Samuti arvestab kohus seda, et O.Y ei ole mõistnud enda teo ebaõigsust, mis tähendab, et ta ei ole juhtunust vajalikke järeldusi teinud, mistõttu on tema õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik üksnes tema vastutusele võtmise ja karistamise kaudu. Olukorras, kus isik põhjustab liiklusõnnetuse ja lahkub sündmuskohalt ei ole võimalik arvata ka avaliku menetlushuvi puudumist. Taolist käitumist tuleb taunida, tagamaks õiguskorra kaitsmise huvid ehk liiklejate turvatunne, mistõttu tuleb jaatada ka avalikku menetlushuvi. Teisi VTMS § 30 lõikes 1 nimetatud alternatiive praegusel juhul ei esine. 48. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. 49. Viimasena analüüsib kohus karistusse puutuvat. 50.

§ 223

lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 51. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 135 trahviühikut.

1. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et O.Y käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud.
2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 6
3. O.Y süü

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo puhul on alla keskmise, kuivõrd tegemist on

§ 223

lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, mis on toimepandud kergemeelsusest. Samuti on tekitatud pigem vähesel määras kriimustusi ehk kahju ulatus on väike. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd

§ 223lg 1 sätestatud väärteo puhul hinnata minimaalmäära lähedaseks.

55.

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Samas on O.Y teo toime pannud kavatsetult, eksitades sealjuures enda valeinfot sisaldava kõnega ka politseid, mis on teosüüd suurendav asjaolu. Eelneva alusel leiab kohus, et O.Y süü on keskmäärast kõrgem.

1. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus.
2. O.Y on varem karistamata isikuks, mistõttu eripreventiivseid kaalutlusi tema karistuse suurendamiseks ei esine. Tema isikust ja teo asjaoludest ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid karistuse vähendamise.
3. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Praegusel juhul on aga oluline ka kahe väärteo omavaheline seotus. Oluline on anda signaal, et teadvalt sündmuskohalt lahkunud liiklusõnnetuse põhjustaja, sh liiklusõnnetusest mitteteataja käitumisel on tagajärg ehk vastav isik saab karistada.
4. Kuivõrd kohus ei saa kaebaja olukorda raskendada, tuleb tõdeda, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud.

§ 223

lg 1 alusel on O.Y-le määratud karistus sanktsiooni alam- ja keskmäära vahel, s.o 80 trahviühikut.

§ 236lg 1 alusel on määratud karistus alla sanktsiooni keskmäära, s.o.

135 trahviühikut.

1. Arvestades, et lisaks määratud rahatrahvidele - kokku summas 860 eurot - tuleb O.Y-l tasuda ka menetluskulud summas 661 eurot ehk kulud kogusummas 1521 eurot, mis on arvestatavalt suur summa ühekorraga tasumiseks ka keskmise tööl käiva isiku jaoks, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada trahvide ja menetluskulude tasumine võimalikule maksimaalsele tähtajale, see on ühele aastale.
2. Tähele tuleb panna, et rahatrahvid ja menetluskulu tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.
3. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse tasumise tähtaja osas, kuid jätab kaitsja kaebuse rahuldamata, st ei lõpeta väärteoasja menetlust ei väärteokoosseisu puudumise ega otstarbekuse alusel.
5. Märkimata ei saa jätta ka O.Y ja tema kaitsja käitumist kohtumenetluses. Nimelt teatas kohus 11.12.2024 peale kohtuvaidlusi, et kuulutab kohtuotsuse lõpposa 20 minuti pärast. Kohtuotsuse kuulutamisel selgus, et kuulutamisele ei ilmunud (ei jäänud ootama) O.Y ja tema kaitsja Artjom Juuse. Taoliselt ei jäänud nad kuulama ka kohtu motiive otsuse selgitamisel. Olukorras, kus kohus arutas asja O.Y enda kaebuse alusel ja kõne all oli O.Y enda suhtes tehtud otsus, on taoline minemakõndimine täiesti mõistetamatu ning näitab O.Y tegelikku ükskõikset suhtumist enda poolt toimepandusse ja enda poolt algatatud kohtumenetlusse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7