KOHTUOTSUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3889 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas Ko

§ 1045

lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot ning VÕS § 130, §

§ 1045

lg 1 p 2 alusel varalise kahju hüvitisena otsese varalise kahju katteks 428,93 eurot ja saamata jäänud tulu 210 470 eurot. Ka kannatanu D.A. i tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja P.R-ilt mõisteti D.A. i kasuks välja VÕS § 134 lg 2, §

§ 1045

lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot ning VÕS § 130, §

§ 1045

lg 1 p 2 alusel varalise kahju hüvitisena otsese varalise kahju katteks 200 eurot ning saamata jäänud tulu 5089,96 eurot. 5

1. Puudub vaidlus, et 30.08.2017 kella 15.15 ajal toimus Daumani 7, Narva õnnetus, kui ripptööplatvorm, millel teostasid A.D. ja D.A. maja otsaseina soojustustöid, purunes ning kannatanud kukkusid maapinnale. See nähtub üheselt nii kannatanute kui ka tunnistajate L.I. ning K.Š. i ütlustest. Ütlustega haakub ka 30.08.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll. Nii kannatanute ja tunnistaja L.I. ütlustest kui ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanud olid teostamas kukkumise hetkel töid kuuendal korrusel. On ilmselge, et selliselt kõrguselt maapinnale kukkumisega kaasnevad tagajärjed inimese tervisele ning võimalik, et ka elule. 3.
2. A.D. eluohtliku kehavigastuse saamist tõendab esmalt patsiendikaart nr R399073, mille kohaselt toodi 30.08.2017 A.D. raskes seisundis EMO-sse ning tal diagnoositi kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad murrud. Kiirabikaardist nähtub, et 30.08.2017 sai kiirabi väljakutse sündmuskohale Daumani 7, Narva. A.D. l diagnoositi mujal klassifitseerimata trauma teatavad varajased tüsistused, traumaatiline šokk, kaasuva haigusena mitut kehapiirkonda haaravad luumurrud. Kannatanu hospitaliseeriti Narva Haiglasse. A.D. haigusloost nähtub, et 31.08.2017 toodi ta kiirabiga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivi. Põhidiagnoos ristluumurd. Kaasuvad reieluukeha murd, hulgikillustunud diafüüsi murrud bilateraalselt, muud südamevigastused, südamekontusioon, sääreluu distaalse alaotsa murd, rinnakumurd, roiete hulgimurd, näoluude hulgimurrud, traumaatiline hemopneumotooraks, maksa- või sapipõievigastus. 10.10.2017 Töötukassa otsusega hinnati A.D. töövõime puuduvaks kuni 08.10.
3. 30.11.2017 EKEI isiku ekspertiisiakt nr 17E-IDI0077 tõendab, et A.D. l tuvastati marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad näo mõlemal pool, mõlema põskkoopa esimese seina murd,
4. ja
5. hamba murd, parema kopsu põrutus ja kopsukoe rebend, parema VII-X ja vasaku VI-IX roide murd, rinnaku mõõkjätke murd, mille tüsistusena tekkis parempoolne veriõhkrind ja vasakpoolne verirind, südame põrutus, maksa parema sagara rebend, ristluu killunenud nihkega murd, mille tulemusena tekkis ulatuslik verevalum vaagnalihastesse ja ümbritsevasse rasvkoesse ning mõlema nimme-ristluu närvipõimiku kahjustus, mõlema reieluu diafüüsi killunenud nihkega murd, vasaku sääreluu killunenud murd ning luumurdude ja verejooksu tüsistusena tekkis äge hemorraagiline (verekaotuslik) šokk. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel kõrgelt kukkumisest ning mandumisest kõvale pinnale 30.08.2017 kella 15.16 paiku. Saadud kehavigastused põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. 4.
6. D.A. i tervisehäiret tõendab esmalt kiirabikaart. D.A. il diagnoositi õlapiirkonna luude ja õlavarremurd, rangluumurd, kaasuv haigus küünarvarremurd. Kannatanu hospitaliseeriti Ida-Viru Keskhaiglas. Digiloo haigusjuhtumist nr 1763027 nähtub, et 14.12.2017 kannatanu hospitaliseeriti uuringuteks ja edasise ravi planeerimiseks PERH-i seoses augustis olnud traumaga. Väljavõte haigusloost nr 1834594 kinnitab, et D.A. viibis 2018 alguses ravil PERHis küünarvarreluu defekti plastikaks. Anamneesis
7. aastal küünarvarre luude lahtine murd, teostatud osteosüntees, mis tüsistunud infektsiooniga, jaanuaris 2018 fiksatsioonivahendid eemaldatud, kolded korrastatud asetatud spacer. Nüüd plaanis spacer eemaldada ning teostada plastika. Haigusloo nr 408724955 väljavõttest nähtub, et 27.04.2018 käis D.A. PERH-is ortopeedilisel järelhooldusel, haavad paranenud, randme ning küünarliigese liikuvus paranenud, küünarliigese liikuvuse defitsiit 30 kraadi. Vajalik taastusravi, võimalusel statsionaarne. 30.11.2017 EKEI isiku ekspertiisiakt nr 17E-IDI0078 tõendab, et D.A. il tuvastati kõrgelt kukkumise tagajärjel lülisamba I-II kaelalüli osanihestus, parema küünarluu lahtine murd, parema abaluu killuline nihkega murd, parema niudeluu joonmurd ja parema kopsu põrutus. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel kõrgelt kukkumisest kõvale pinnale, võimalik, et 30.08.2017 kella 15.16 paiku. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. 6 20.02.2019 isiku täiendekspertiisiakt nr 18E-IDT0001 tõendab, et tavalise kulu korral põhjustab parema küünarluu lahtine murd pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat ning vähem kui 4 kuud (keskmiselt 60-65 päeva). Tavaline lahtise küünarluumurru paranemise aeg ei ületa 4 kuud. Antud juhul on D.A. il tekkinud parema küünarluu lahtise murru järgselt luu põletik ehk osteomüoliit ja ebaliiges, mis on küünarluumurru tüsistus. See ei teki kõikidel lahtise luumurruga patsientidel ning ei ole selle obligatoorne tagajärg. Eesti Töötukassa 29.09.2017 otsusega hinnati D.A. i töövõime puuduvaks kuni 24.08.2018 ning 03.10.2017 otsusega määrati seoses puuduva töövõimega töövõimetoetus kuni 24.09.
8. 03.10.2017 Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati D.A. il raske puue. 25.09.2018 Eesti Töötukassa otsusega hinnati D.A. i töövõime osaliseks kuni 24.09.2019 ning 20.09.2018 otsusega määrati D.A. ile seoses osalise töövõimega töövõimetoetus kuni 24.09.
9. 01.10.2019 Eesti Töötukassa otsusega hinnati D.A. i töövõime osaliseks kuni 24.09.2022 ning 02.10.2019 otsusega määrati D.A. ile seoses osalise töövõimega töövõimetoetus kuni 24.09.
11. Maakohus luges tõendatuks, et KÜ Daumani 7 sõlmis lepingu fassaaditööde teostamiseks Termopaneel OÜ-ga. 4.
12. Eeltoodu nähtub KÜ juhatuse esimehe, tunnistaja K.Š. i ütlustest. Läbirääkimised lepingu sõlmimiseks pidas ta P.R-iga , kuid kas P.R allkirjastas ka lepingu, ta ei mäleta. Enne Termopaneeliga lepingu sõlmimist sõlmis K.Š. P.R-iga lepingu paneelide ostmiseks. Termopaneeliga otsustas ta lepingu sõlmida seetõttu, et sai ühelt seminarilt voldiku ja hiljem uuris internetist. Nimetatud voldikust nähtub Plitker OÜ teenuste kirjeldus ja termopaneelide paigaldamise kirjeldus. Lisaks nähtub K.Š. i poolt politseile edastatud dokumentidest, et ta on saanud teenuste osutamiseks kalkulatsiooni OÜ-lt Baurecon, mille koostajaks on olnud P.R , sellele on järgnenud hinnapakkumine. Leping fassaaditööde teostamiseks sõlmiti aga Termopaneel OÜ-ga. Lepingu kohaselt vastutas töövõtja täielikult tööohutusnõuete järgimise eest. Samal päeval sõlmis K.Š. ka teise lepingu, müügilepingu nr 016, millega ostis termopaneele. Müüjaks nimetatud lepingus oli SIA Alat (juhatuse esimehe I.J. i isikus). Lepingu lisaks on 07.11.2016 hinnapakkumine Termopaneel OÜ-lt, kalkulatsiooni on koostanud P.R . Arvestades, et tunnistaja K.Š. on oma ütlustes kinnitanud, et lepingu sõlmimiseks suhtles ta P.R-iga ning P.R on olnud Daumani 7 KÜ-le tehtud kalkulatsioonide koostajaks, pidas maakohus tunnistaja sellekohaseid ütluseid usaldusväärseks ning luges tõendatuks, et P.R tegeles Termopaneel OÜ poolt lepingu läbirääkimistega. Seda, et KÜ-ga Daumani 7 oli sõlmitud töövõtuleping fassaaditööde teostamiseks, ei eita oma ütlustes ka P.R. 4.
13. Termopaneel OÜ juhatuse liikmeks oli I.J. , mida kinnitab äriregistri väljatrükk. 07.01.2017 volikirjaga volitas I.J. P.R-i esindama OÜ-d Termopaneel. 01.06.2017 käsunduslepingu nr 03 kohaselt OÜ Termopaneel juhatuse liige I.J. sõlmis P.R-iga lepingu, mille esemeks oli lepingu 027 23.11.2017 täitmine. 01.06.2017 lepinguga võttis P.R endale järgmised kohustused: organiseerida ehitustööd ja kogu ehitusprotsessi; tööpersonali otsing; tõstemehhanismidel ja tellingutel töötamise ohutustehnikaalaste instruktaažide läbiviimine; viia läbi tõstemehhanismide korrasoleku kontroll; kontrollida töötajate tehnilist varustust; tuleohutusalase instruktaaži läbiviimine; viia läbi keskkonnakaitsealane instruktaaž; kindlustada töötajad kõikvõimalike kaitsevahenditega; töötajate kindlustamine eririietuse ja tööriistadega; kontrollida tööprotsessi mitte vähem kui 5 tundi nädalas; pidada ohutustehnika kohta päevikuid; pidada ehituspäevikuid ja akte ja muid dokumentatsiooni; kontakteeruda korteriühistu juhatusega; protsessi täieliku kontrolli läbiviimine objektil. Kuigi 01.06.2017 käsunduslepingus on märgitud Daumani 7 KÜ-ga lepingu sõlmimise kuupäevaks 23.11.2017, siis ilmselgelt on tegemist trükiveaga aastaarvus, sisu ning ka lepingu number ühtib 23.11.2016 sõlmitud lepinguga. Maakohtu hinnangul ei mõjutanud trükiviga tõendi usaldusväärsust ning 7 luges tuvastatuks, et OÜ Termopaneel pani Daumani 7 KÜ-ga 23.11.2016 sõlmitud lepingu täitmisega seonduvad kohustused P.R-ile.
14. Maakohus leidis, et pooled teostasid objektil töid töölepingu alusel. 5.
15. 01.08.2017 töövõtulepingust nr 01 nähtub, et leping on OÜ Termopaneel direktor P.R-i (tellija) ja D.A. i (töövõtja) vahel, lepingu objektiks on eluhoone aadressil Daumani 7, Narva. Lepingus on mh märgitud töövõtja kohustus kõigi tööde teostamiseks vajalike mehhanismide ning materjalide ehitusplatsile toimetamiseks ning kohustus järgida tuleohutuse, ohutustehnika ning keskkonnakaitse nõudeid. Leping on allkirjastamata. A.D. ja Termopaneel OÜ vahel sõlmitud venekeelse töövõtulepingu jättis maakohus tõlke puudumise tõttu tähelepanuta. Nii kannatanute kui ka P.R-i ütlustest nähtub, et lepinguid ei allkirjastatud. 5.
16. P.R-i ütluste kohaselt sai ta kannatanutega tuttavaks Tallinna mnt 32, Narva objektil. P.R võttis kannatanud tööle oma töötajatena ettevõttesse Pritsimees
17. või
18. aastal. Seal töötasid kannatanud pool aastat või kuni aasta. Hiljem kutsus P.R kannatanuid muudeks töödeks objektidele Narvas, Sillamäel ja Narva-Jõesuus. Nendel objektidel olid kannatanutega sõlmitud töövõtulepingud. Materjalid tagas P.R , ülejäänu oli töövõtjatel olemas. Daumani 7 objektil oli sõlmitud KÜ-ga töövõtuleping, mille kohaselt pidi kaks otsaseina soojustama. Kannatanutega oli suuline kokkulepe nende tööde teostamiseks töövõtjatena. Kuna tööde teostamiseks peab olema ehituslitsents, siis kannatanud töötasid õnnetuse hetkel OÜ-s Migor Vesi, kellel oli see olemas. Kannatanud said töötasu oma ettevõttest, aga P.R maksis neile ruutmeetri eest. Migor Vesi OÜ-ga töövõtulepingut ei jõutud sõlmida, sest P.R soovis kannatanud vormistada Termopaneel OÜ-sse. Kui kannatanutega juhtus õnnetus, siis Migor Vesi juhataja I.M. nõudis P.R-ilt , et kannatanud vormistataks P.R-i ettevõttesse, muidu kaotavad nad ravikindlustuse. P.R käis haiglas ja kohtas vaid D.A. it, kes dokumentide allkirjastamisest keeldus. A.D. dokumendid edastas P.R tema abikaasale. Kannatanu A.D. ütluste lisadena võttis maakohus vastu järgmised dokumendid: ohutustehnika üldnõuded, ohutustehnika instruktaaži ja registreerimise žurnaal töökohal, tööasendi säilitamise vöö kasutusjuhend, universaalse turvaköie kasutusjuhend ning nimekirja kohtutäiturite kohta. Sarnaselt on P.R uurimisele esitanud ohutustehnika instruktaaži ja registreerimise žurnaali töökohal. Dokumendid on allkirjastamata. 5.
19. Seega on tõendatud, et Termopaneel OÜ ning kannatanute vahel kirjalikku lepingut tööde teostamiseks Daumani 7, Narva objektil ei olnud. Suulise kokkuleppe olemasolu kinnitavad aga nii kannatanud kui ka P.R . P.R-i poolt peale kannatanutega õnnetuse toimumist tagantjärgi lepingu sõlmimise soov (töövõtuleping oli kuupäevaga 01.08.2017) ning ka ohutusnõuete tutvustamise kohta allkirjade küsimine tagantjärgi, näitab maakohtu hinnangul P.R-i soovi vabaneda vastutusest. Seetõttu leidis maakohus, et ainuüksi asjaolu, et P.R-il oli ette valmistatud töövõtuleping, mille ta allkirjastamiseks andis alles pärast õnnetust, ei tõenda, et poolte vahel eksisteeris just töövõtulepinguline suhe. 5.
20. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu (vt RKTKo nr 3-2-1-3-05, 3-2-1-9-05 ja 3-2-1-41-11). Tuvastamaks vaidlusaluse lepingulise suhte olemust, tuleb võrrelda lepinguid iseloomustavaid tunnuseid. Väidetav tööandja peab TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Lisaks tuleb arvestada ka konkreetse juhtumi muude asjaoludega. Seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS § 29 tõlgendamisreeglitega. Lepingu olemuse kindlakstegemiseks on võimalik arvestada mh 8 sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Selliselt võib olla põhjendatud arvestada mh nt töötamise registri kannetega ja poole avaldatuga teistes menetlustes (RKTKo nr 2-18-6908). 5.
21. Kannatanute ütlused ühtivad mitte ainult selles, et nemad said aru, et neil on P.R-iga sõlmitud tööleping, vaid ka selles, et nad töötasid P.R-i juhendamisel ning tema kontrolli all. P.R oli see, kes otsis neile objektid töötamiseks, varustas neid töövahenditega, tõi kohale materjalid, käis objektil töid kontrollimas ning kannatanutel ei olnud võimalust leida enda asemel töid teostama kedagi teist või valida töö teostamiseks muud viisi kui P.R neile ütles. Neil oli ka kokkulepitud kindel tööaeg tööpäevadel kell 08.00-17.00, lõuna üks tund. Seega kinnitavad kannatanute ütlused töölepingu, mitte töövõtulepingu, olemasolu. Kannatanute ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja L.I. ütlused, millest nähtub, et tunnistaja nägi töölisi Daumani 7 ehitusel töötamas igapäevaselt, umbes kell 8.15 kuni 16/17 ning tunnistaja ei mäletanud, et nad oleksid ka nädalavahetusel töötanud. Tunnistaja K.Š. i ütlused kinnitavad, et töölised töötasid kuni kella 17-ni, nädalavahetusel ei töötanud, tema sai aru, et need olid P.R-i töölised. 5.
22. Töötamise registrikanded on vastuolus P.R-i ütlustega, et kannatanutega olid sõlmitud töövõtulepingud. Väljatrükist D.A. i kohta nähtub, et D.A. oli registreeritud 10.04.201501.12.2015 Baurecon OÜ-s töölepingu alusel, 01.04.2016-01.09.2016 Baurecon OÜ-s töölepingu alusel, 10.11.2016-30.12.2016 Baurecon OÜ-s töölepingu alusel, 01.02.2017 Migor Vesi OÜ-s töölepingu alusel. 5.
23. Kannatanute kontoväljavõttetest nähtuvad perioodilised maksed Baurecon OÜ-st ning Plitker OÜ-st, mille selgitustes on palk või töötasu. Kuigi 01.05.2015 töövõtulepingust nr 2 nähtub, et OÜ Baurecon (M.J. i isikus, tellija) ja D.A. (töövõtja) vahel on sõlmitud töövõtuleping fassaaditööde teostamiseks ajavahemikul 01.05.2015-01.10.2015, mille eest on ettenähtud ühekordne tasu 500 eurot, siis kõrvutades lepingut D.A. i konto väljavõttega, ei kinnita see, et tegemist oli just töövõtulepinguga. 5.
24. Eelnevalt on tuvastatud, et Baurecon OÜ nimelt on kalkulatsiooni koostanud P.R . Äriregistri väljatrükist nähtub, et P.R oli Plitker OÜ juhatuse liige 18.08.2015-02.11.
25. P.R-i enda poolt uurimisele esitatud vastavusdeklaratsioonis on märgitud P.R kui Plitker OÜ direktor. P.R on oma ütlustes kinnitanud, et tal on olnud volitus nii Baureconi kui Plitkeri esindamiseks. Seega on nii Baurecon OÜ kui ka Plitker OÜ seotud P.R-iga , mis kinnitab veelgi kannatanute ütluste usaldusväärsust, et alates P.R-iga tutvumisest ning objektist Tallinna mnt 32, töötasid nad P.R-i alluvuses. Kannatanu D.A. i ütluste kohaselt töötas ta P.R-i juhtimisel objektidel Tallinna mnt 32, Puškini 65, Daumani 7, eramaja NarvaJõesuus ning Sillamäel Gagarini tänaval. Kannatanu A.D. ütluste kohaselt töötas ta P.R-i alluvuses objektidel Tallinna mnt 32, Kreenholmi 44, Puškini 65 ja Daumani 7, Gagarini tn Sillamäel, Narva-Jõesuus oli eramaja, samuti oli Narva-Jõesuus 9-korruseline maja Kallavere tänaval. 5.
26. Tunnistajate G.S. (Gagarini 31 KÜ juhatuse esimees) ning N.A. (Puškini 65, Narva KÜ juhatuse esimees) ütlustega on tõendatud, et kannatanud töötasid ka Gagarini 31, Sillamäe ning Puškini 65, Narva majade soojustamistöödel. Seejuures kinnitavad tunnistajad, et töid teostati tööpäevadel ning P.R käis iganädalaselt objektil ja suhtles töötajatega. See kinnitab nii kannatanute ütluste usaldusväärsust kui ka seda, et kannatanud töötasid P.R-i alluvuses töölepingulise suhte mõttes. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et kannatanud olid tööle 9 registreeritud Migor Vesi OÜ-sse ning tasu laekus neile Migor Vesi OÜ arvelt. Kannatanute pangakonto väljavõtted kinnitavad laekumisi
27. aasta aprillis, mais ja juunis Migor Vesi OÜ-lt selgitusega palk, töötasu. 22.09.2017 tõend kinnitab, et kannatanud olid Migor Vesi OÜ-s TSD alusel kindlustatud 13.06-10.08.
28. Kannatanu D.A. i ütluste kohaselt kuulis ta Migor Vesi OÜ-st MTA inspektsioonilt. Kannatanu A.D. kinnitab oma ütluses sarnaselt, et Migor Vesi OÜ-st sai ta teada, kui maksuamet neid kontrollis. 5.
29. Nii tunnistaja I.M. i (Migor Vesi OÜ juhatuse liige) kui ka P.R-i ütlused kinnitavad, et kannatanud olid Migor Vesi OÜ-sse tööle vormistatud fiktiivselt ning tegelikkuses nad Migor Vesi OÜ heaks tööülesandeid ei täitnud. Vormistamine oli vajalik, et näidata, et olemas on nõutud ehituslitsents ning et kannatanutel oleks ravikindlustus ja nende eest tasutud maksud. Seejuures polnud sõlmitud ka Migor Vesi OÜ ning Termopaneel OÜ või Plitker OÜ vahel töövõtulepingut. Arvestades ajavahemikku, mille jooksul olid kannatanud Migor Vesi OÜ-sse tööle vormistatud, ei ole usutavad P.R-i ütlused, et vajalikku lepingut ei olnud jõudnud ta sõlmida. Juba mais 2017 teatas P.R tunnistaja N.A. le, et tööde teostajaks on Migor Vesi OÜ töötajad, mistõttu oli tal piisavalt aega soovi korral vajalike lepingute sõlmimiseks. Asjaolu, et lepingut sõlmitud ei olnud, tõendab, et selle sõlmiseks puudus P.R-il soov ja vajadus. Lisaks nähtub tunnistaja R.R. i ütlustest, kes teostas objektil Puškini 65, Narva ehitusjärelevalvet, et tema teada teostas objektil töid Plitker OÜ ning seoses töödega suhtles ta ainult P.R-iga . See kinnitab, et tegelikkuses puudus Migor Vesi OÜ-l Puškini 65, Narva objektiga seos. Samuti kuna lepingut Migor Vesi OÜ-ga sõlmitud ei olnud, siis sellega on seletatav ka P.R-i käitumine sõlmida tagantjärgi kannatanutega töövõtulepingud. 5.
30. Seega täitsid kannatanud Daumani 7, Narva objektil P.R-i esindatud Termopaneel OÜ tööülesandeid, alludes P.R-ile nagu nad olid teinud ka varasematel objektidel. Kannatanud ei pidanud hoomama kõiki juriidilisi nüansse. D.A. on oma ütlustes välja toonud, et on väga nõrk juriidilistes küsimustes. Seega ei pruukinudki ta aru saada, et ettevõtted, mida P.R esindas, muutusid. Kannatanu A.D. ütlustest nähtub, et ta küsis P.R-ilt , miks on töötasu laekumine toimunud erinevatelt ettevõtetelt, kuid sai vastuseks, et kannatanute jaoks ei muutu midagi. Olukorras, kus kannatanud järjepidevalt tegid tööd P.R-i ehitusobjektidel ning said selle eest tasu, ei pidanud kannatanud eeldama, et nende lepingulises suhetes P.R-iga peaks midagi muutuma. P.R oma ütlustes vastuseks küsimusele, mis muutus pärast Tallinna mnt 32 objekti, vastanud, et inimesed juba oskavad töötada, teavad kuidas tuleb paigaldada termopaneele ja oskavad iseseisvalt töötada. See ei ole aga aluseks, et tööleping muutuks töövõtulepinguks. Seega oli kannatanute kukkumine platvormilt 30.08.2017 tööõnnetus, mida kinnitavad ka tööõnnetuse raportid ja tööõnnetuse uurimise kokkuvõtted. 5.
31. Kuivõrd 01.06.2017 käsunduslepingu nr 03 kohaselt sõlmis OÜ Termopaneel juhatuse liige I.J. P.R-iga lepingu, mille esemeks oli lepingu 027 23.11.2017 täitmine ning sisuliselt määrati antud lepinguga P.R vastutavaks tööohutuse nõuete täitmise eest, oli P.R kohustatud täitma TTOS-st tulenevaid nõudeid, eelkõige TTOS § 4 lg 2 ja 4, § 5 lg 1 ja 2, § 13 lg 1 p 11-
33. P.R väljastas kannatanutele töö tegemiseks rippehitusplatvormi, mis kuulus temale ja mis ei vastanud nõuetele ning mille kasutamine polnud ohutu. 6.
34. 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et tegemist on rippehitusplatvormiga mudel ZPL 800, toodetud Hiinas, tootja WUXI HUAKE MACHINE EQUIPMENT CO, LDT, pikkus 7,5 meetrit, valmistamise kuupäev puudub. 20.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud platvormi ZLP 800 kasutusjuhendit. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on kasutusjuhend leitud internetist otsides tooja nime järgi. Kasutusjuhendis sisalduvad mh nii platvormi põhiparameetrid kui ka ohutustehnika nõuded platvormi kasutamiseks. Kasutusjuhendi § 5.3.15.3.3, § 5.3.5, § 5.3.9, § 7.1-7.3 nähtub, et ripptööplatvormi tohib kasutada ja hooldada ainult 10 kvalifitseeritud personal, kes on saanud vastava koolituse; enne töö alustamist tuleb seade ohutuse tagamiseks üle kontrollida; operaatorid peavad kandma turvakiivreid ning olema kinnitatud iselukustava seadmega trossi külge; ripptööplatvormi külge ei ole lubatud monteerida teise tootja elemente; mitte kunagi ei tohi kasutada ripptööplatvormil lisapikendusi selleks, et ületada platvormi lubatud pikkust; ripptööplatvormi seisukorda tuleb kontrollida kahekuulise intervalliga sõltuvalt kasutamise perioodist; seadme tehniline hooldus ja kontroll peavad olema fikseeritud ning mistahes puudustega ripptööplatvormi kasutamine on keelatud. 6.
35. 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Daumani 7, Narva fassaaditöödel kasutusel olnud platvorm oli ümberehitatud, tegemist ei olnud komplektselt tehases toodetud platvormiga, vaid platvormi oli lisamoodulitega täiendatud. Nii kannatanud kui ka P.R ei eita, et platvormile olid paigaldatud lisamoodulid. Kannatanute ütlused on kokkulangevad, et lisamoodulid paigaldas P.R . P.R on andnud ütluseid, et seoses Tallinna mnt 32 objektiga kannatanute palvel ta tegi platvormile ühe lisadetaili ja selle lisadetaili tegemiseks pöördus ta kvalifitseeritud keevitaja poole, kelle nimi oli Sergei. Usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud P.R-i kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et P.R keevitas ise sugulaste juures suvilas. P.R selgitas, et tema ütlused nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses on olnud samasugused. Nad keevitasid Sergeiga koos, üks hoidis ja teine keevitas. Keevitusaparaat oli tema oma, aga keevitas spetsialist. Kohtueelses menetluses ütles, et tema keevitas, sest ta osales selles. Maakohus aga ei pidanud selgitust usutavaks ning P.R-i ütlused osas, kes täpselt lisadetaili keevitas, arvati tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. 6.
36. P.R-i ütlustest nähtub, et ta lisas platvormile vaid ühe lisadetaili ning muude moodulite lisamist ta ei tunnista. Tema ütluste kohaselt andis ta platvormi pärast Tallinna mnt 32 objekti kannatanutele üle, kuna tal oli tekkinud nende ees töötasu võlgnevus, seejuures ilma dokumente vormistamata. Lisaks andis ta kannatanutele üle ka elektrilised tööriistad ja tööriided. Platvormi oli ta ostnud u 4000 euro eest. Maakohus leidis aga, et P.R-i ütlused on eluliselt mitteusutavad. On ebaloogiline, et P.R loobub töövahendist, kuigi ta jätkas edaspidi samas valdkonnas tööde teostamisega. Ka pole eluliselt usutav väärtusliku töövahendi ilma dokumentatsioonita üleandmine. Ka P.R-i käitumine õnnetuse järgselt kinnitab, et platvorm kuulus temale. Tunnistaja K.Š. i ütluste kohaselt helistas ta pärast õnnetust P.R-ile , et ta rippuva platvormi maha võtaks, mida P.R ka tegi. Platvormi viis ära politsei. P.R on ise oma ütlustes kinnitanud, et viis ära platvormi konsooli. 30.08.2017 sõiduki teisaldamise akti, millega on platvorm teisaldatud, on tellingu omanikuks märgitud E.J. ning kontaktandmeteks telefon xxxxxx, mis on läbivalt lepingutes märgitud kui P.R-i kontaktnumber. Kannatanute ütlustest nähtub, et platvorm kuulus P.R-ile ning selle üleandmist neile kannatanud ei kinnita. See on kooskõlas ka tunnistaja R.R. i ütlustega, mille kohaselt Puškini 65, Narva objektil oli P.R-il platvormi kohta mingi pass. Seega luges maakohus tuvastatuks, et platvorm kuulus ja kuulub P.R-ile ning arvestades, et platvormi kasutati P.R-i huvides tööde teostamiseks, leidis maakohus, et tõendatud on ka, et platvormi ümberehitused olid teostatud P.R-i poolt või tema korraldusel, seda enam, et lisamoodulid on samast materjalist ning sama tegumoega. Sellisel moel ümberehituste tegemine on otseselt vastuolus platvormi kasutusjuhendi p-ga 5.3.5 ja 5.3.
37. 6.
38. Platvormi purunemise põhjus oli ülekoormus koos halva keevise kvaliteediga. Eksperdi (asjatundja) 17.07.2020 arvamuse kohaselt oli kombineeritud platvorm kasutamise hetkel tehase poolt valmistatud tõsteplatvormi tingimusi kasutades selgelt ülekoormatud. Konstruktsiooni purunemise põhjuseks võiks pidada keevisliidete väsimuspurunemist. Uurimisraportis esitatud pildid purunenud keevisliidete kohta näitavad, et tehases valmistatud detailide keevisekvaliteet ei olnud hea. Ebakvaliteetne keevis põhjustab suuri lokaalseid pingete 11 konstruktsioone just keevise piirkonnas. Üks võimalus väsimusprobleemidest hoidumiseks on konstruktsioonis pingete taseme madalal hoidmine. Antud juhul oli kombineeritud tõsteplatvormi puhul tegemist tavapärases kasutusolukorras 1,4 kordse ülekoormusega, mis koos halva keevise kvaliteediga põhjustaski lõpuks konstruktsiooni purunemise. Kaitsja tõi välja, et ekspert (asjatundja) on oma arvamuses tuginenud ülekoormuse arvutamisel ebaõigetele arvandmetele. Arvamuses sisalduv trükiviga 620 kg aga ei mõjuta sisuliselt arvamust, sest arvutusest nähtub, et tegelikkuses arvutamisel kasutati arvu 600, mis vastas tehaseandmetele. 6.
39. Ka luges maakohus asjatundja H.N. i ütlustega tõendatuks, et Daumani 7, Narva augustis 2017 kasutuses olnud platvormi sellisel kujul ei oleks töösse lubatud. Asjatundja ütlustest nähtub, et sellise platvormi kasutamiseks esmajärjekorras oli vaja ette näidata, et sellel konstruktsioonil on tugevus, mida reeglina tehakse selgeks tugevusarvutustega. Asjatundja ütluste kohaselt ilma dokumentatsioonita ja ilma arvutustõestuseta ja ilma katsetamiseta kindlasti ei oleks seda sellisel kujul töösse lubatud. Kasutamiseks peaks näitama ette, et antud lisasektsioonide tõttu ristlõikes olev moment ei läheks suuremaks kui on n-ö lubatud projekteerimisnõue. H.N. i ütlustest nähtub seegi, et kuna keevituskvaliteet ei olnud kõige parem, siis oleks visuaalse kontrolli puhul see tõenäoliselt välja tulnud. 6.
40. P.R tegi platvormil ümberehitused ning andis platvormi kannatanute kasutusse ilma katsetusi tegemata, seejuures ei teostanud ta platvormile ka tehnilisi hooldusi, piirdudes vaid visuaalse vaatlusega, mis oli samuti pealiskaudne. Eeltoodu nähtub P.R-i ja kannatanute ütlustest ning muudest tõenditest. Asjatundja ütluste kohaselt päädinuks katsetuste tegemine sellega, et platvormi ei oleks sellisel kujul kasutusse lubatud ning visuaalne kontroll pidanuks tõenäoliselt tuvastama kehva keevituskvaliteedi. Seega rikkus P.R hoolduste ja katsetuste tegemata jätmisega ripptööplatvormi kasutusjuhendi p-e 7.1-7.3, SeOS § 4 lg 1, Vabariigi Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 1 ja 2, § 2 lg 1, § 7 lg 10, § 8 lg 1, 2 ja 5, § 125 lg 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri (taristuministri) 16.07.2015 määrusest nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ tulenevaid nõudeid, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 7 lg 1-6 nõudeid ning TTOS § 5 lg-t 1 ja
41. Lisaks on P.R-i tegevusele hinnangu andmisel asjakohane ka tuginemine soovitusliku häid tavasid hõlmavale juhendi direktiivile 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks). Kuigi tegemist on soovitusliku juhendiga, siis kohtupraktika jaatab, et standardite soovituslikkus ei tähenda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud (vt RKKKo nr 3-1-1-7-10). Direktiivi p 4.7.4 kohaselt tuleb valida ripptööplatvorm, millel on kaasas vastavusdeklaratsioon või sertifikaat juhul, kui töövahend on üüritud või ostetud kasutatuna. Ripptööplatvormi võib kasutada juhul, kui ohtude hindamine näitab, et ohutumaid töövahendeid ei ole võimalik kasutada. Ripptööplatvormi kasutamisel tuleb veenduda, et nendel töötavad üksnes nõuetekohase väljaõppega töötajad, kes on saanud vastavad kirjalikud juhised. Samuti tuleb ripptööplatvormi monteerimisel veenduda, et see on püsikindel ning, et järgitakse selle kasutusjuhendit. Kõrgusest kukkumise vastu tuleb kasutada isiklikke kaitsevahendeid ning enne töö alustamist tuleb kontrollida ripptööplatvormi töökorras olekut ja eriti isiklikke kaitsevahendite olemasolu ja teisi kukkumisohu ärahoidmiseks või minimaliseerimiseks võetud täiendavaid meetmeid. P.R-i visuaalne platvormi vaatlus oli puudulik, kuna selle käigus jäi tal tähele panemata halb keeviste kvaliteet, lisaks ei teostanud ta platvormi osas tehnilisi katsetusi, hooldusi ning ei järginud selle ümberehitamisel kasutusjuhendit, mistõttu rikkus P.R soovitusliku häid tavasid hõlmava juhendi direktiiv 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) p 4.7.
42. 12 6.
43. Samas ei ole tõendatud, et P.R kannatanutele juhendamist platvormi kasutamiseks ei teinud. D.A. i ütluste kohaselt said nad P.R-ilt juhised, kuidas platvorm kokku panna, oli ka prinditud leht juhendiga. Koolitust platvormil töötamiseks nad ei saanud. A.D. ütluste kohaselt P.R näitas, kuidas platvorm kokku panna, oli ka pisike joonis. P.R selgitas, kuidas töötada, eraldi õpetust ei saanud. P.R-i ütluste kohaselt ta kas andis või kannatanutel oli olemas platvormi kasutusjuhend. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kannatanutele platvormi kasutamiseks igasugune juhendamine puudus, vähemalt mingil tasemel oli P.R neile platvormi töömehhanismi selgitanud ning juhiseid andnud. Küll aga luges maakohus tõendatuks, et P.R jättis tegemata vajaliku tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Osas, et kannatanutele vajaliku tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamist ja väljaõpet ei tagatud, ei ole alust kannatanute ütluste usaldusväärsuses kahelda. Seda kinnitab asjaolu, et P.R pärast õnnetust esitas kannatanutele allkirjastamiseks ohutusjuhendid. Juhul, kui P.R oleks varasemalt oma kohustusi täitnud, poleks olnud vajalik haiglas olevatelt kannatanutelt allkirju koguda. Sellega rikkus P.R järgimisi nõudeid: TTOS § 13 lg 1 p 12-14, Vabariigi Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 7 ja sotsiaalministri 14.12.2000 määruse nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ (kehtiv kuni 31.12.2017) § 8 lg
44. Kuna P.R jättis tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe tegemata, olid kannatanute teadmised platvormi kasutamiseks puudulikud ning nad ei olnud platvormi kasutamiseks kompetentsed. Seega rikkus P.R ka SeOS § 6 lg 2 p 1 ja
46. Samas ei saa P.R-ile ette heita, et ta ei väljastanud kannatanutele isikukaitsevahendeid. Vaidlust ei ole, et turvavarustust kannatanud kukkumise hetkel ei kasutanud. Kannatanute ütlused turvavarustuste mitte väljastamise kohta on vastuolus tunnistajate N.A. ning G.S. ütlustega. Maakohus leidis, et kannatanute ütlused turvavarustuse mitte väljastamise osas ei ole usaldusväärsed ning ei ole tõendatud, et P.R kannatanutele turvavarustust ei taganud. Arvestades tunnistaja R.R. i ütlusi, et turvavarustus ei ole mugav ja sel põhjusel seda tihti ei kanta, on eluliselt usutav, et samal põhjusel ei kasutanud turvavarustust ka kannatanud. 7.
47. Küll aga kuivõrd kannatanutele ei olnud tehtud vajalikku ohutustehnika alast juhendamist, võis see mõjutada kannatanute arusaamist turvavarustuse kandmise vajalikkusest ning olulisusest, mistõttu ei pruukinud nad aru saada turvavarustuse kohustuslikkusest. 7.
48. Süüdistuse kohaselt on P.R-ile ette heidetud ka Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“§ 4 lg 1 ja lg 3, § 5 lg 11 nõuete eiramist, vastavalt millele peab töövõtja ehitustöö ettevalmistamise käigus, enne ehitusplatsil töö alustamist koostama kirjaliku tööohutuse plaani, mis sisaldab vähemalt infot ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu, nende orienteeruv tegemise aeg, nende eest vastutava isiku kontaktandmed ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks; ohtlikuks tööks loetakse eelkõige töö, millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht. Tööõnnetuse uurimise kokkuvõtete pinnalt luges maakohus ka selle rikkumise tõendatuks.
49. Eeltoodu pinnalt leidis maakohus, et P.R-i poolt toimepandud süütegu vastab KarS § 119 lg 2 asemel KarS § 197 lg 1 koosseisule, mille objektiivsed tunnused on täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud.
50. Maakohus leidis, et P.R rikkus töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning hoolsuskohustust kaudse tahtlusega. Kuivõrd ta on oma ütlustest tulenevalt tegelenud fassaadi ja soojustustöödega alates 2003./
51. aastast, omas ta piisavat kogemust ning seega olid tal olemas ka vajalikud teadmised ehitusvaldkonnas tööde teostamiseks, sh tööohutusest. Eeltoodut kinnitab seegi, et pärast õnnetuse toimumist püüdis P.R saada kannatanutelt 13 allkirju tööohutusega seonduvatele dokumentidele. Seega P.R oli teadlik, millised nõuded kehtivad ning ta pidi möönma nende rikkumist. Tagajärje suhtes, milleks käesoleval juhul on raske tervisekahjustuse tekitamine, on P.R olnud kergemeelne KarS § 18 lg 3 mõttes. P.R oli ehitusvaldkonnas töötanud alates 2003./
52. aastast, seega olid tal vastavad teadmised olemas. Samuti pidi P.R aru saama, et hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena võib platvorm olla kasutamiseks ohtlik ning kõrgustes töötamisel võivad kannatanud sealt kukkuda ning saada rasked tervisekahjustused, kuid kohusetundetuse tõttu lootis ta tagajärge vältida.
53. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud.
54. Maakohus rahuldas A.D. tsiviilhagi raviks vajalike kulutuste osas osaliselt summas 428,93 eurot ning saamata jäänud tulu osas täielikult summas 210 470 eurot. D.A. i tsiviilhagi rahuldas maakohus raviks vajalike kulutuste osas osaliselt summas 200 eurot ja sissetuleku kaotuse osas osaliselt summas 5089,96 eurot.
55. Kannatanute tsiviilhagi mittevaralise kahju osas rahuldas maakohus kummagi kannatanu suhtes osaliselt 10 000 euro ulatuses. Kannatanud said rasked tervisekahjustused KarS § 118 mõistes. Riigikohtu 2018.-
56. aasta mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktika analüüsist nähtub, et raske tervisekahjustuse tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitamise summad jäid 300-15 000 euro vahele, keskmine hüvitis oli 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot. Kannatanute taotletud 20 000 ei vasta kohtupraktikale ning ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et hüvitatav summa peab olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Maakohus arvestas mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlakstegemisel VÕS § 134 lg 5 kohaselt ka süüdistatava käitumist pärast juhtunut – P.R ei ole pärast juhtunut püüdnud kannatanutega ühendust võtta sooviga tekitatud kahju heastada. Seetõttu on põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis keskmisest suuremas määras. Arvestades kannatanutele tekitatud raskeid tervisekahjustusi, üleelatud valu, elukvaliteedi halvenemist ja kannatusi, pidas maakohus põhjendatuks hüvitada mõlemale kannatanule mittevaraline kahju 10 000 eurot. Apellatsioon
57. P.R-i kaitsja advokaat A. Veski palub apellatsioonis teha uue kohtuotsuse, millega maakohtu otsus tühistada ja lõpetada menetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Alternatiivselt palub kaitsja teha uue kohtuotsuse ja mõista P.R õigeks, P.R-i süüdi tunnistamise muutmata jätmisel vähendada süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistetavat summat proportsionaalselt nende süü suurusega kahju tekkimisel.
58. Kriminaalasi tuleb lõpetada seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. 14.
59. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-st 1 hakkab „mõistlik aeg“ kulgema alates isikule „kriminaalsüüdistuse“ esitamisest. „Kriminaalsüüdistust“ EIÕK art 6 lg 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta toime pannud kuriteo. Samas võivad menetlusaja kulgemiseks alguseks sõltuvalt juhtumi asjaoludest olla ka isiku ülekuulamine kahtlustatavana, isiku valduste läbiotsimine, dokumentide võetus jne. Käesolevas asjas hakkas menetlusaeg kulgema hiljemalt 06.09.2017, kui Politsei- ja Piirivalveamet saatis P.R-ile nõudekirja, milles sedastati, et algatatud on kriminaalasi ja paluti edastada politseile erinevaid dokumente. Maakohtu otsus tehti 08.02.2022, seega on käesolevaks ajaks kriminaalmenetlus mõjutanud P.R-i enam kui 4 aastat ja 7 kuud. 14 14.
60. Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (RKKKo nr 3-1-1-43-10, p 30). Tegemist ei ole ülemäära mahuka ega keerulise kriminaalasjaga. P.R-ile ega kaitsjale menetluse venimist või viivituste põhjustamist käesolevalt ette heita ei saa. 14.
61. Kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada (RKKKo nr 3-1-1-43-10, p 21). P.R on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik ja asjas puudub avalik menetlushuvi. P.R-i karistamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Kriminaalmenetluse jätkamine riivab ebaproportsionaalselt P.R-i õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Seega ei tule kõne alla P.R-i karistuse kergendamine või erinevad hüvitised.
62. Alternatiivselt tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega P.R õigeks mõista. 15.
63. Kaitsja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. P.R selgitas kohtuistungil, et tema tutvus kannatanutega
64. või
65. aastal Narvas, Tallinna mnt 32 objektil. Temale kuuluv äriühing Pritsimees OÜ oli objektil peatöövõtja ja ta pakkus kannatanutele tööd fassaadide soojustamiseks. Tallinna mnt 32 tööde teostamise osas sõlmiti kannatanutega töölepingud. Kannatanud töötasid Pritsimees OÜ-s maksimaalselt aasta ja peale seda kannatanute ja süüdistatava vaheline suhtlus mõneks ajaks katkes. Edasi on P.R selgitanud, et hiljem kutsus ta kannatanud enda juurde teostama erinevaid töid umbes 5-6 erineval objektil, kuid siis sõlmiti kannatanutega juba töövõtulepingud, st P.R-i äriühing oli peatöövõtja ja kannatanud töötasid teises ettevõttes alltöövõtjatena. Töövõtulepingu sõlmimisele viitab asjaolu, et süüdistatava selgituste kohaselt leppisid pooled Daumani 7, Narva objekti puhul suuliselt kokku, et kannatanud soojustavad kaks maja otsaseina. Lepingu sisuks oli teatava asja valmistamine (hoone ehitustöö). Asjaolu, et üks pool organiseerib töö tegemiseks kasutatavad vahendid, seadmed ja materjalid, ei tähenda, et poolte vahel on sõlmitud tööleping. Seadus ei keela töövõtulepingu pooltel eraldi kokku leppida, et töövõtja organiseerib objektile kõik vajaliku. Kannatanutel oli endal olemas platvorm, samuti turvavarustus. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks eraldi kokku leppinud, mitu tundi päevas ja millises ajavahemikus kannatanud peavad tööd tegema. See, et erinevad tunnistajad nägid kannatanuid Daumani 7 objektil töötamas esmaspäevast reedeni kell 8.1516/17 ei tõenda, et süüdistatav määras, mitu tundi päevas peavad kannatanud objektil viibima. Süüdistatav on selgitanud, et viibis objektil 15-30 minutit korra nädalas. Ka maakohus märgib otsuses, et P.R käis aeg-ajalt Daumani 7 objektil ja suhtles kannatanutega. Eeltoodu ei viita aga sellele, et kannatanud oleksid allunud P.R-i kontrollile. Samuti ei ole keelatud tellija poolt juhiste andmine töövõtjale. Kannatanutele makstav tasu ei olnud fikseeritud suurusega perioodiline tasu, vaid tegemist oli töö tulemuslikkuse alusel arvutatava töötasuga. Töölepingu sõlmimisele ei viita ka kannatanu ütlused, et nemad sõlmisid enda arvates süüdistatavaga töölepingu. Kannatanud on isikuteks, kellel ilmselgelt puuduvad igasugused juriidilised teadmised. Kui kannatanud töötasid Pritsimees OÜ-s, siis oli neile P.R-i poolt väljastatud tööriided, turvavarustus, jalanõud, turvarakmed, kiivrid jms, millised läksid 2014, kui Pritsimees OÜ tegevuse lõpetas, koos platvormiga üle kannatanutele võlgade katteks. 15.
66. P.R ei saa võtta vastutust selle eest, et kannatanud ehk töövõtjad teostasid töid hooletult ja ei kasutanud tööde teostamisel turvavarustust. 15 P.R selgitas kohtuistungil, et juba siis, kui kannatanud teostasid töid Tallinna mnt 32 objektil, ei kasutanud nad üldjuhul turvavarastust isegi siis, kui P.R seda nõudis, kuna see olevat kannatanute sõnul ebamugav. P.R on selgitanud, et ripptööplatvormil töötades on turvarihmade kasutamine kohustuslik. Samuti on ilmselge, et ehitusobjektil on kohustuslik kanda kiivrit. Kannatanute ütlused turvavarustuste mitte väljastamise kohta on vastuolus tunnistajate N.A. ja G.S. ütlustega ning ka maakohus on lugenud kannatanute ütlusi selles osas ebausaldusväärseteks. On ilmselge, et kannatanud ei taha tunnistada, et nad turvavarustust ei kasutanud ja on andnud selles osas valeütlusi. Täielikult meelevaldne on maakohtu väide, et kuna kannatanutele ei olnud tehtud vajalikku ohutustehnika alast juhendamist, siis võis see mõjutada kannatanute arusaamist turvavarustuse kandmise vajalikkusest ning olulisusest, mistõttu ei pruukinud kannatanud aru saada turvavarustuse kohustuslikkusest. Kannatanud on töötanud ehitusel juba aastaid ja neil oli olemas elementaarne arusaam sellest, et ehitusobjektil kantakse turvavarustust. Turvavarustuse kasutamise vajadust on P.R korduvalt selgitanud ja nõudnud selle kasutamist. Tunnistaja R.R. on andnud ütlusi, et ehitusjärelevalvet teostades tegi ta kannatanutele märkusi, miks nad ei kasuta turvavarustust. Lisaks kinnitab kannatanute poolt korduv rõhutamine, et P.R ei andnud neile turvavarustust, kuigi nimetatud asjaolu on tunnistajate ütlustega ümber lükatud, üksnes seda, et kannatanud said aru enda süüst selles, et nad turvavarustust ei kasutanud. Täielikult meelevaldne on ka prokuröri seisukoht, et kui kannatanud oleksid kandnud turvarihmasid, siis oleksid nende vigastused olnud veelgi hullemad. Väite tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit.
67. P.R ei pidanud teostama platvormi kontrolli, kuna see kuulus kannatanutele. P.R kinnitas kohtuistungil, et tema ostis 2012 Hiinast uue ripptööplatvormi ZLP 800 kogupikkusega 10,27 meetrit. Müüja märkis, et see platvorm võib koosneda 4 osast, P.R ostis vaid 3 osa. Edasi on P.R selgitanud, et kui teostati töid Tallinna mnt 32 objektil, tellisid kannatanud tema käest ripptööplatvormile 1 detaili juurde. Lisadetaili valmistas ja töö tegi valmis sertifitseeritud ja kvalifitseeritud keevitaja. Süüdistatav selgitas kohtus, et tema keevitas sektsiooni koos keevitajaga, kelle nimi oli Sergei, st keevitaja keevitas ja tema hoidis sektsiooni paigal. Peale seda teostas süüdistatav ripptööplatvormile visuaalse kontrolli. P.R on selgitanud, et olenemata sellest, kas platvormi tehakse pikemaks või lühemaks, piisab platvormi passi kohaselt visuaalsest kontrollist, kui platvormi pikkus jääb alla 10 m. Tallinna mnt 32 tööde alustamisel andis süüdistatav kannatanutele juhiseid selle kohta, kui suurt raskust võib platvormile laadida ja palju peab olema vastukaalu. P.R-i kohtus antud ütluste kohaselt said kannatanud tutvuda platvormi venekeelse kasutusjuhendiga, mille süüdistatav leidis internetist. Süüdistatava ütluste kohaselt lõpetas Pritsimees OÜ oma tegevuse
68. Peale seda läks õnnetuse põhjustanud platvorm töövõtjate, st kannatanute omandisse, kuna Pritsimees OÜ-l oli tekkinud töövõtjate ees võlgnevus ja ettevõtte vara anti kannatanutele üle võlgade katteks. P.R on selgitanud, et ta ise ei kasutanud seda platvormi, aga kui selleks tekkis vajadus, siis kutsus ta töövõtjad, st kannatanud platvormiga objektile.
69. Nii ekspert kui ka kohus on teinud platvormi ekspertiisi osas vea. Jääb arusaamatuks, kust tuleneb eksperdi väide ekspertarvamuse punktis 4, mille kohaselt „…teades, et terasest konstruktsioon kaalus 620 kg ja alumiiniumist konstruktsioon 430 kg…“ Tehases oli platvorm valmistatud alumiiniumist. Teraskonstruktsioone algselt ei olnud, need valmistas süüdistatav. Ekspertarvamuse joonise 1 kohaselt on isevalmistatud terasest moodulid nr 3 ja
70. 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et moodulid 3 ja 4 (terasest) kaalusid 16 160 kg, mitte aga 620 või 600, nii nagu ekspert on aluseks võtnud. Seega on maakohus ebaõigesti ümber lükanud kaitsja väite, et ekspert on oma arvamuse andmisel tuginenud ebaõigetele arvandmetele, millest tulenevalt on ebaõige ka eksperdi lõpparvamus. Sellest tulenevalt ei saa ekspertarvamuses esitatud väide, nagu oleks tõsteplatvorm selgelt ülekoormatud, kuidagi olla tõene, arvestades, et teraskonstruktsioon kaalus 160 kg, mitte 600 kg, mis on võetud arvutuse aluseks. Seega pole usaldusväärselt tõendatud, et terasest konstruktsioonide lisamine oleks tõsteplatvormi üle koormanud ning järelikult ei saa selle ülekoormatust terasest konstruktsioonide lisamisega pidada õnnetuse põhjuseks.
71. Kui P.R-i süüdimõistmine jääb muutmata, tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega P.R-ilt mõisteti kannatanute kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis ning selles osas uue otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta kannatanute osa kahju tekkimisel. 18.
72. Maakohus ei ole arvestanud, et VÕS § 139 lg 1 kohaselt tuleb arvesse võtta kannatanu osa kahju tekkimisel. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanud ei kasutanud üldse turvavarustust, kuigi P.R oli selle neile väljastanud. Tegemist on isikutega, kes on töötanud ehitusel aastaid. Isegi tavalisele keskmisele kodanikule peaks olema selge, et ehitusobjektil kantakse kiivrit ning tõsteplatvormil
73. korruse kõrgusel ehitustöid teostades on vajalik turvarihma kasutamine. Turvavarustuse kasutamisega oleksid kannatanud saanud neile tekkinud vigastusi vähendada või ära hoida. Kahju tekitamisele aitas kaasa kannatanute (vähemalt) raske hooletus ehitustööde teostamisel, kuna kannatanud ei järginud käibes vajalikku hoolt olulisel määral. Vigastuste tekkimine kannatanutele oli põhjuslikus seoses sellega, et nad ei kasutanud Daumani 7 objektil fassaaditöid teostades neile süüdistatava poolt väljastatud turvavarustust. 18.
74. Kui eeldada, et kannatanute ja süüdistatava vahel oli sõlmitud tööleping, siis süüdistatav on korraldanud kannatanutele ohutusalase juhendamise ajal, kui tööd tehti Tallinna mnt 32 objektil ja selle kohta on võetud ka kannatanute allkirjad. P.R-il tööandjana ei olnud kohustust käia pidevalt kontrollimas, kas kannatanud kasutavad turvavarustust või mitte. Erinevalt prokurörist leiab kaitsja, et turvavarustuse kasutamisega oleksid kannatanud saanud vigastuste tekkimist vähendada või üldse ära hoida. 18.
75. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel saab kannatanu omaosalust arvestada VÕS § 134 lg 5 järgi. Kannatanu enda osa kahju tekkimises arvesse võtmise olulisust on rõhutanud ka Riigikohus (vt nt RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 16). Prokuratuuri seisukoht
76. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. 19.
77. Kaitsja pole maakohtus kordagi taotlenud menetluse lõpetamist mõistliku menetlusajaga ega viidanud, et menetluse pikkus on ületanud mõistliku aja, mistõttu on nimetatud taotlus üllatav, arvestades, et kaitsja argumendid on suunatud eelkõige kohtueelse menetluse pikkusele. Prokuratuur ei nõustu, et mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema hiljemalt 06.09.
78. Kriminaalasjade kohtueelse menetluse jooksul on tavapärane päringute ja nõudekirjade edastamine ning seeläbi tõendite kogumine. Seda eriti tööõnnetuste puhul, milliste korral ongi koheselt peale sündmuse toimumist vältimatult ja viivitamatult vajalik koguda kõik töösuhet reguleerivad lepingud jm töötamisalane dokumentatsioon. Käesolevas kriminaalasjas jõuti alles mh nõudekirjadega kogutud tõendite analüüsimisel selleni, et on alust esitada kahtlustus P.R-ile, mida tehti 24.08.
79. Puudub vaidlus, et P.R tegutses Daumani 7, Narva ehitusobjektil ärilisel eesmärgil ning lepinguline suhe tema ning kannatanute vahel esines. Seega on igati mõistetav, et tema valduses on dokumente, mis võivad aidata kaasa 17 kriminaalmenetluse raames tõe tuvastamisele. Prokurör on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas hakkab mõistlik menetlusaeg kulgema P.R-i kriminaalmenetluses kahtlustatavana ülekuulamisest 24.08.2020, kui isik sai ametlikult teada, et tema kahtlustuses viiakse läbi kriminaalmenetlust. Arvestada tuleb KrMS §-s 2052 sätestatud asjaolusid. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (EIKo 29.05.2012, Kovalenko vs. Venemaa, p 58). Prokuratuur ja kohus ei ole kriminaalasja menetlemisel aega ebamõistlikult venitanud. Kriminaalasi saadeti kohtusse 30.05.2020 ning maakohtu otsus tehti 08.02.
80. Kahtlustatava staatuse sai P.R alles 24.08.2020, seega maakohtu otsuse tegemise ajaks oli ta sellises staatuses olnud veidi enam kui 1 aasta ja 5 kuud. Võttes arvesse ajahetke, mil kriminaalmenetlus süüdistatavat mõjutama hakkas, tuleb hinnata asjaolusid, mis on süüdistatava jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kriminaalmenetlus ei ole süüdistatava jaoks olnud oluliselt koormav. P.R-i suhtes ei ole rakendatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. Seega ei ole süüdistatava põhiõiguseid käesoleva kriminaalmenetluse käigus keskmiselt suuremal määral riivatud. Hindamaks süüdistatava õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul, tuleb arvesse võtta ka avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Prokurör ei nõustu, et asjas puudub avalik menetlushuvi. P.R-ile etteheidetava teo tagajärjel on kannatanu A.D. saanud eluohtliku tervisekahjustuse ning D.A. tervisehäire, millega kaasnes raske puue, algselt puuduv ning seejärel osaline töövõime. Etteheidetava teo puhul on kaitstavaks õigushüveks rahvatervis ning selle on põhjustanud töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumine. KrMS § 2742 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus tuleb üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule (RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 660). Käesoleval hetkel ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud. Kuna kriminaalasi on Tartu Ringkonnakohtu menetluses, esineb selge perspektiiv, et kriminaalmenetlus jõuab nähtavas tulevikus lõpule ning seda ka juhul, kui kriminaalasi kuulub arutamisele Riigikohtus. Arvestades, et statistika kohaselt kulub kõigi kolme kohtuinstantsi läbimiseks keskmiselt 2 aastat, mida ei ole veel ületatud, ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud ka asja uueks arutamiseks saatmisel esimese astme kohtule. Seega esinevad kõik eeldused selleks, et jõuda mõistliku menetlusaja jooksul jõustunud kohtulahendini. Isegi kui edasiselt tuleb mingis menetlusetapis möönda, et süüdistatavate õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul on rikutud, ei tähenda see automaatselt, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu. See tähendab, et enne kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. Muude heastamisvõimalustena tuleb seejuures arvestada nii KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ette nähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse järgi (RKKKo nr 3-1-1-4-17). 19.
81. Kaitsja peamine argument süüdistatava õigeksmõistmise taotluse puhul on, et kannatanute ja süüdistatava vahel puudus töölepingule vastav õigussuhe. Kaitsja alternatiivtaotlus kohtuvaidlustes oli P.R süüdi tunnistada just KarS § 197 lg 1 järgi, milline kuriteokoosseis eeldab koosseisuelemendina töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramist või ebatäpset täitmist. Seega pole kaitsja positsioon selles küsimuses olnud menetluse kestel järjepidev. Kaitsja argumendid töölepingulise suhte puudumise osas tuginevad kõik üksnes P.R-i kohtumenetluses antud ütlustele ega haaku ülejäänud tõendikogumiga. Samuti ei ole kaitse 18 esitanud nimetatud väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit. Kohtupraktikas on läbiv seisukoht, et süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada (vt nt RKKKo nr 1-18-2232). Käesoleval juhul ei ole kaitse seda teinud, mistõttu ei ole võimalik nii P.R-i kui kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohti objektiivselt kontrollida. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kannatanud ja süüdistatav ei olnud töölepingulises suhtes, vastab P.R-i süü KarS § 119 lg-le 2, mis on üldnorm KarS § 197 lg 1 suhtes. 19.
82. Kaitsja väidab, et kohtumenetluse käigus pole usaldusväärselt tõendatud, et terasest konstruktsioonide lisamine oleks tõsteplatvormi üle koormanud. Siinkohal ei tohi aga unustada, et asjatundja arvamuse kohaselt on konstruktsiooni purunemise põhjuseks peetud keevisliidete väsimuspurunemist. Asjatundja ütlustest nähtub, et rippehitusplatvormi kasutamiseks esmajärjekorras oli vaja ette näidata, et sellel konstruktsioonil on tugevus, mida reeglina tehakse selgeks tugevusarvutustega. Asjatundja ütluste kohaselt ilma dokumentatsioonita ja ilma arvutustõestuseta ja ilma katsetamiseta kindlasti ei oleks seda sellisel kujul töösse lubatud. Kasutamiseks peaks näitama ette, et antud lisasektsioonide tõttu ristlõikes olev moment ei läheks suuremaks kui on n-ö lubatud projekteerimisnõue. H.N. i ütlustest nähtub seegi, et kuna keevituskvaliteet ei olnud kõige parem, siis oleks visuaalse kontrolli puhul see tõenäoliselt välja tulnud. Seega arvestades lubamatu kvaliteediga ja kontrollimata ehitusseadme töösse lubamist, ei olnud nimetatud platvormil arvestatud, et kui sellel pidevalt töötada või peal viibida, tekib tsükliline koormus ja kui pinge tase on kõrge, siis keevisliited n-ö väsivad ära, mis käesoleval juhul aset leidiski. 19.
83. Tsiviilhagide rahuldamine on seaduslik ja kooskõlas kohtupraktikaga ning puudub alus välja mõistetud tsiviilhagide summa vähendamiseks. Teisalt tuleb aga arvestada, et vastavalt ehitusseadme olukorrale ei oleks tohtinud rippehitusplatvormi mitte kunagi sellisel kujul töösse lubada. Seega ei ole alust rääkida kannatanute tahtlusest või raskest hooletusest kui kahju tekitamisele kaasa aitavast tegurist. Kannatanu seisukoht
84. Kannatanu A.D. esindaja advokaat A. Matvejev palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 20.
85. Apellatsioon ei vasta KrMS § 321 lg 2 p 4 nõuetele. Taotlused tsiviilhagi osas ei ole selged ega jälgitavad. Kui süüdistatav soovib maakohtu otsuse muutmist, peab ta taotlema selle tühistamist ja tühistatud otsuse asendamist ringkonnakohtu otsusega. Seejuures peab taotlus olema sõnastatud nii, et kohus saaks teha resolutsiooni taotlusest lähtudes. Ei ole selge, millises mahus taotletakse kahju suuruse vähendamist. Kui süüdistatav soovib, et kahju suurus määrataks kindlaks kohtu äranägemisel, peab ta seda taotlema. Kuivõrd nõue on ebaselge, ei kuulu see rahuldamisele. 20.
86. Tsiviilhagide juures leiab kaitsja, et kannatanu oli ise süüdi kahju tekitamises ning seejuures viitab ainuüksi asjaolule, et kannatanud ei kandnud ripptööplatvormil viibides turvavarustust/isikukaitsevahendeid. Küll aga on maakohus lisaks leidnud, et P.R jättis kannatanutele tegemata vajaliku tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe ning seetõttu oli kannatanute teadmised platvormi kasutamiseks puudulikud. Kahju tekkimiseks tsiviilsuhetes peab olema täidetud kahju tekitamise deliktikoosseis. Mh peab deliktkooseisu täitmiseks olema tuvastatud kahju tekkimist põhjustava isiku tegevuse õigusvastasus ning põhjuslik seos kahju tekitaja tegevuse ja kannatanule tekitanud kahju vahel. Süüdistatav on tunnistatud süüdi ning seda sisuliselt selles, et korraldades kannatanute tööd, 19 laskis ta kasutusse ohutusnõuetele mittevastava ripptööplatvormi. Tõenditest tulenevalt leidis kannatanutele tervisekahju tekitav õnnetusjuhtum aset seetõttu, et ripptööplatvorm ei olnud kasutamiseks ohutu (asjatundja H.N. i ütlused). Menetluses ei leidnud tõendamist, et kannatanute kehavigastused tekkisid ainuüksi seetõttu, et neil puudus turvavarustust/isikukaitsevahendid. Mh ei leidnud tõendamist, et süüdistatav oleks enne kannatanute tööle lubamist tutvustanud neile ohutusnõudeid. Seega kaitsja väide, et kahju ei tekkinud P.R-i süül ja kannatanud olid ise süüdi kahju tekkimisel, ei ole asjakohane. 20.
87. Apellatsioon on segane mh põhjusel, et kaitsja väitel on maakohus valesti kohaldanud mittevaralise kahju nõude rahuldamisel VÕS § 134 lg-t
88. Antud norm kehtestab juhised mittevaralise kahju hüvitise määramiseks. Maakohus aga rahuldas A.D. tsiviilhagi üksnes varalise kahju nõude osas. Seega ei ole selge, kuidas ringkonnakohus peab vähendama varalise kahju suurust lähtudes mittevaralise kahju suuruse vähendamist reguleerivast normist. 20.
89. Maakohus on ammendavalt ja põhjalikult analüüsinud töö- ja töövõtulepingu eristamise küsimust ning leidnud õigesti, et kannatanu oli töösuhetes Pritsimees OÜ-ga ja P.R tegutses ehitusplatsil eeltoodud äriühingu esindajana. Olles Pritsimees OÜ esindaja ei taganud P.R piisaval määral tööde ohutust, lastes käiku kasutuskõlbmatu seadme. 20.
90. Viide mõistliku menetlusaja möödumisele on asjakohatu, kuivõrd tööõnnetusjuhtumitega seotud kuritegude uurimine nõuab ekspertiiside korraldamist ja asja arutati üldmenetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
91. Esmalt taotleb kaitsja P.R-i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 21.
92. KrMS § 274 2 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse süüdistatava nõusolekul KrMS §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades lõpetada, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. KrMS § 2052 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu arvestada kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. 21.
93. Kaitsja on asjakohaselt välja toonud, et Riigikohus on korduvalt viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, mille kohaselt algab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-s 1 viidatud mõistliku aja kulg kriminaalasjades isiku süüdistamisega. Kriminaalsüüdistust tuleb nimetatud kontekstis üldjuhul tõlgendada kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Samas võib aga menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva perioodi käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda (vt nt RKKKo 3-1-1-14-14, p 586 ja RKKKm 3-1-1-53-15, p 9). Menetluse ajaline kestus ei ole aga üldjuhul ainuke otsustamiskriteerium, vaid analüüsida tuleb ka teisi tegureid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tuleb eeskätt lähtuda konkreetse kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest, asjaomaste asutuste ehk riigivõimu tegutsemisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Üksnes juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada mõistliku menetlusaja nõude rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt nt RKKKm 3-1-1-63-13, p 9 ja 17 ja RKKKm 3-1-1-53-15, p 10) 20 21.
94. Kaitsja tõlgenduse kohaselt hakkas käesolevas asjas menetlusaeg kulgema hiljemalt 06.09.2017, kui Politsei- ja Piirivalveamet saatis P.R-ile nõudekirja, milles sedastati, et algatatud on kriminaalasi ja paluti edastada politseile erinevaid dokumente. Sellise lähenemisega ei saa aga nõustuda. 21.
95. Ringkonnakohus peab asjakohaseks prokuröri selgitust, mille kohaselt kriminaalasjade kohtueelse menetluse jooksul on tavapärane päringute ja nõudekirjade edastamine ning seeläbi tõendite kogumine. Käesolevas asjas oli tegu ränga tööõnnetusega, seega on ilmselge, et koheselt peale sündmuse toimumist on vältimatult ja viivitamatult vajalik koguda kõik töösuhet reguleerivad lepingud jm töötamisalane dokumentatsioon. Alles nõudekirjadega kogutud tõendite analüüsimise tulemusena jõuti selleni, et P.R-ile on alust esitada kahtlustus. Seega on prokuratuur alustanud kaitsja viidatud kuupäeval ehk 06.09.2017 tavapärast protseduuri, mis järgneb tööõnnetusele. Kuivõrd P.R tegutses Daumani 7, Narva ehitusobjektil ärilisel eesmärgil ning tema ja kannatanute vahel esines lepinguline suhe, oli ilmselge, et tema valduses võis olla dokumente, mis võisid aidata kaasa kriminaalmenetluse raames tõe tuvastamisele. P.R kui tööandja, kes eelduslikult oleks pidanud tagama, et sellist tööõnnetust ei juhtu, ei pidanud mõistlikult eeldama, et tööõnnetusega seotud dokumentatsiooni uurimise pinnalt talle ilmtingimata ka õnnetusega seonduvalt süüdistus esitatakse. 21.
96. Käesolevas asjas esitati P.R-ile kahtlustus 24.08.
97. Ringkonnakohus on seisukohal, et just nimetatud ajast tuleb hakata lugema ka mõistliku menetlusaja kulgemist. Vähem kui 2 aastat kestnud kriminaalmenetlust ei saa aga kuidagi ebamõistlikuks pidada. Seega, kuivõrd kohtukolleegium asub kaitsjast erinevale seisukohale selles osas, mis kuupäevast algas käesolevas asjas menetlusaeg kulgema, ei ole vajalik ka mõistliku menetlusaja möödumise analüüs üksikkomponentidest lähtuvalt. Kaitsja taotlus P.R-i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega jääb seega rahuldamata.
98. Alternatiivselt on apellatsioonis taotletud maakohtu otsuse tühistamist ja P.R-i õigeksmõistmist. Esmalt leiab kaitsja, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning P.R ei saa võtta vastutust, et kannatanud töövõtjatena ei kasutanud tööde teostamisel turvavarustust. 22.
99. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused töölepingu ja töövõtulepingu eristamisel on põhjalikud, ammendavad ja veenvad ning ringkonnakohtul ei ole maakohtu põhjendustele midagi lisada. Seetõttu ei ole otstarbekas ka maakohtu argumentatsiooni siinkohal üle korrata. Maakohus on üksikasjalikult välja toonud, miks kannatanute ja tunnistajate ütlused ning kannatanute pangakontode ja MTA töötamise registri väljavõtted tõendavad, et pooltevaheline suhe viitab just töölepingulise suhte tunnustele. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu sellekohasele analüüsile midagi ette heita. Ka apellatsioonis on peamiselt korratud süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi, toomata sealjuures ühtki usaldusväärset tõendit, mis süüdistatava sõnu kinnitaks ning süüdistusversiooni ümber lükkaks. Kuivõrd käesolevalt on kaalukausil ühel pool süüdistatava sõnadega maalitud pilt pooltevahelisest suhtest ning teisel pool kannatanute ja tunnistajate ütlused ning hulk dokumentaalseid tõendeid, ei tekita kaitseversioon ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatust teistsugust veendumust. Kohtupraktika kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada (RKKKo nr 1-18-2232, p 66). Seda aga apellatsioonis tehtud ei ole. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ning P.R-i käitumisele hinnangut andes tuleb sellest lähtuda. 22.
100. Järelikult ei ole asjakohane ka apellatsioonis toodud argument, et P.R ei saa võtta vastutust selle eest, et kannatanud töövõtjatena ei kasutanud tööde teostamisel turvavarustust, kuivõrd kannatanuid ei saa pooltevahelises suhtes pidada töövõtjateks. P.R oli õnnetuse toimumise hetkel kannatanute tööandja ning sellest positsioonist tuleb ka tema vastutust hinnata. 21 Samuti on apellatsioonis üritatud ühelt poolt maalida sõnadega pilt sellest, et P.R ei pidanudki kannatanutele vajalikku ohutustehnika alast juhendamist tegema, kuna kannatanute näol oli tegemist kogenud ehitustöölistega, ent seejärel on leitud, et turvavarustuse kasutamise vajadust on P.R korduvalt selgitanud ning nõudnud ka selle kasutamist. Seega jääb kaitsja lõplik positsioon selles küsimuses ringkonnakohtule arusaamatuks. Küll aga on tõendamist leidnud, et pärast õnnetuse toimumist, ajal, mil kannatanud viibisid haiglas (A.D. isegi koomas), külastas P.R kannatanuid eesmärgiga saada nende allkiri tööohutust käsitlevatele dokumentidele. Seega sai ka P.R ise aru, et ei ole tööohutuse osas nõuetekohaselt käitunud ning hakkas tagantjärgi enda eksimusi likvideerima, sooviga vastutusest vabaneda. Kindel on aga see, et ühtki kirjalikku dokumenti kannatanutele tööohutuse nõuete selgitamise kohta allkirjastatud pole. Seega ei saa ka ringkonnakohus lugeda tõendatuks, et P.R on kannatanutele tööohutusalase koolituse teinud ja tööohutusnõudeid selgitanud. Eeltoodu ei ole aga lõppastmes määrava tähtsusega (vt käesoleva otsuse p 25).
101. Edasi leitakse apellatsioonis, et P.R teostas platvormile piisavalt määral visuaalset kontrolli ning seejärel, et ta ei pidanudki kontrolli teostama, kuna see kuulus kannatanutele. Ringkonnakohus märgib, et ka mõlema viidatud väite kohta on maakohus põhjaliku seisukoha võtnud ning apellatsioonis pole toodud ühtki argumenti, mis tingiks maakohtust erinevale otsusele jõudmise. 23.
102. Kaitsja selgitab uuesti, et P.R teostas platvormile visuaalse vaatluse, mis oli piisav. Nimelt tuleneb platvormiga kaasa antud passist, et visuaalsest kontrollist piisab, kui platvormi pikkus jääb alla 10 meetri. Küll aga on asjatundja H.N. juba maakohtu menetluses andnud ütlusi selle kohta, et platvormi keevise kvaliteet oli niivõrd halb, et see oleks ka visuaalselt pidanud välja tulema. Seega kui isegi P.R tõepoolest visuaalse vaatluse läbi viis, oli see tehtud pealiskaudselt ja viisil, mis ei võimaldanud tuvastada silmale nähtavaid vigu. Samuti oleks P.R pidanud arvesse võtma, et platvormi on muudetud võrreldes passi koostamise aja seisuga, kuivõrd omal käel osade juurde keevitamine muudab platvormi seisundit võrreldes tehasest tulemise ajaga oluliselt. Lähtumine kitsalt ja jäigalt vaid toote passist on sellisel juhul eluvõõras ning selge hoolsuskohustuse rikkumine enda töötajate suhtes. Lisaks oli nii asjatundja arvamuse kui ka 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt platvormi kogupikkus üle 10 meetri, mistõttu ei mahtunud platvormi tegelik pikkus ka passis toodud piirmäära sisse. Niisamuti ei anna ainuüksi seadme pass õigustust ignoreerida kasutusjuhendist ja õigusaktidest tulenevaid nõudeid seadme kasutamiseks. Nii on maakohus õigesti leidnud, et P.R on hoolduste ja katsetuste tegemata jätmisega rikkunud ka ripptööplatvormi kasutusjuhendi p-dest 7.1-7.3 tulenevaid nõudeid, SeOS § 4 lg 1, Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 1 ja 2, § 2 lg 1, § 7 lg 10, § 8 lg 1, 2 ja 5, § 125 lg 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri (taristuministri) 16.07.2015 määrusest nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ tulenevaid nõudeid, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 7 lg 1-6, TTOS § 5 lg 1 ja 2 ning soovitusliku häid tavasid hõlmava juhendi direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) p 4.7.4 (sätete sisu toodud käesoleva otsuse p-s 1). 23.
103. Ka ei veena ringkonnakohut apellatsioonis toodud väide, et aastal 2014, kui P.R-i ettevõte Pritsimees OÜ lõpetas oma tegevuse, läks platvorm kannatanute omandisse, kuna Pritsimees OÜ-l oli tekkinud nende ees võlgnevus ja ettevõtte vara anti kannatanutele üle võlgade katteks. Esiteks on nimetatud väide juba maakohtu menetluses kõlanud ning maakohus on ammendavalt otsuses käsitlenud, miks selline selgitus ei ole eluliselt usutav. Ka ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning ei hakka seda üle kordama. 22 Ringkonnakohus märgib lisaks, et väide on täiesti paljasõnaline ning seetõttu puudub põhjus sellel pikemalt peatumiseks.
104. Edasi leiab kaitsja, et nii ekspert kui ka kohus on teinud platvormi ekspertiisi osas vea. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kust tuleneb eksperdi väide, et terasest konstruktsioon kaalus 620 kg ja alumiiniumist konstruktsioon 430 kg, kui 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et terasest moodulid kaalusid hoopis 160 kg. Ringkonnakohus leiab, et asjatundja arvamus on arusaadav ning selles toodud järeldused on jälgitavad. Asjatundja arvamusest ning tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub selgelt, et asjatundjale on kõik asjas tähtsust omavad lähteandmed olnud teada ka arvamuse koostamise hetkel. Platvormi moodulite kaalud nähtuvad ripptööplatvormi ZLP800 kasutusjuhendist (tõendite köide I, tl 102). Asjatundja arvamusest nähtub selgelt, et arvesse on võetud, et osad platvormi sektsioonid olid tehtud terasest ja osad alumiiniumist. Seejärel on välja arvutatud omakaalust tingitud koormused nii juhul, kui platvorm oleks tehtud vaid alumiiniumist moodulitest ning eraldi ka terase kohta. Sealjuures on platvormi kandevõime tehasest tulnud, ilma modifitseerimata kujul 800 kg. Arvutuste tulemusena leidis asjatundja, et platvorm oli purunemise hetkel selgelt ülekoormatud. Eeltoodu on ka elulise loogikaga kooskõlas – kui asja enda raskus suureneb, ei saa kandevõime jääda samaks, mis see oli muutmata kujul esialgselt tehtud arvutuste järgi. P.R on platvormi muutnud, ent jätnud sealjuures tähelepanuta, et selliste muudatuste sisseviimisega platvormi kandevõime väheneb, mistõttu ülekoormus tekkiski. Asjatundja kohtuistungil antud ütlustest nähtub ka, et sellisel kujul modifitseeritud platvormi purunemist oleks ehk võinud vältida, kui tugevdatud oleks ka tehase poolt valmistatud mooduleid. Seda P.R ei teinud. Märkimist väärib ka asjaolu, et platvormi purunemist ei tinginud mitte selle ülekoormus, vaid keevisliidete väsimuspurunemine, millele ülekoormus märkimisväärselt kaasa aitas. Seega ei tee ülekoormuse eitamine või jaatamine olematuks asjaolu, et platvormi oli täiendatud ebakvaliteetse keevitusega, mis varem või hiljem oleks samuti viinud platvormi purunemiseni.
105. Mõnikord võib tagajärje omistamise selle põhjustajale välistada kannatanu enesekahjustamine (eneseohustamine) – vt nt Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, VI, vnr 121–
106. Praegugi on vaieldud selle üle, kas D.A. või A.D. ei ohustanud turvavarustust kasutama jättes end ise. Karistusõiguslikult relevantsest eneseohustamisest rääkida ei saa. Esiteks tuleb arvesse võtta seda, et kõnealune turvavarustus (nt kinnistusrihmade või kiivrite kasutamine) ei ole ette nähtud sellisteks puhkudeks, et platvorm murdub keskelt pooleks. Pigem peab turvavarustus tagama võimalikult suure ohutuse nt olukorras, kus ehitaja kaotab tasakaalu (ja kukub üle platvormi ääre) või kus ehitajale kukub peale mingi objekt (nt tööriist, telliskivi vms). Seetõttu saab öelda, et eneseohustamisest praegu realiseerunud ohu suhtes ei saa kõneleda juba objektiivses tähenduses. Teiseks tuleb silmas pidada seda, et rolli mängib vaid teadlik eneseohustamine. Enese elu või tervise teadlikust ohustamisest D.A. i või A.D. puhul aga rääkida ei saa, seda suuresti tulenevalt äsja öeldust: realiseerus nende jaoks ettenägematu oht ehk neil puudus selle osas teadlikkus.
107. Võimalik eneseohustamine on asjasse puutuv ka seoses tsiviilhagiga. Nimelt leiab kaitsja viimaks, et kui P.R-i süüditunnistamine jääb ka ringkonnakohtus muutmata, tuleb vähendada kannatanutele väljamõistetud varalise ja mittevaralise kahju hüvitist, võttes arvesse ka kannatanute osa kahju tekkimisel. Kaitsja hinnangul seisnes kannatanute osa selles, et nad ei kasutanud turvavarustust, kuigi P.R oli selle neile väljastanud. Turvavarustuse kasutamisel oleksid kannatanud saanud vigastuste tekkimist vähendada või ära hoida. Need tsiviilõiguslikud argumendid saab suuresti ümber lükata samamoodi, nagu äsja selgitati seda, miks ei saa kõneleda karistusõiguslikult olulisest eneseohustamisest. 23 26.
108. VÕS § 139 lg 1, millele kaitsja on tuginenud, näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Veelgi täpsemalt oleks käesolevalt asjakohane viidata ka VÕS § 139 lg-le 2, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Apellatsiooni sõnastusest nähtuvalt heidab kaitsja kannatanutele ette just seda, et turvavarustuse mittekasutamisega jätsid kannatanud tarvitusele võtmata preventiivsed abinõud kahju tekkimise vältimiseks (lg 2 teise alternatiivi esimene juhtum). Siinjuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohtu menetluses on täielikult jäänud välja selgitamata, kas ja kui suures ulatuses oleks turvavarustus kahju tekkimist vähendanud või vältinud. Praeguses olukorras põrkuvad vaid kaitsja ja prokuröri vastastikused oletused, mis ei põhine mitte millelgi. Eeltoodu ei oma aga üleliigse tähtsust, kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja üleüldiselt vääriti mõistnud VÕS § 139 lg 1 olemust ning seab sellele laiema kohaldamisala kui ette nähtud. 26.
109. Nimelt tuleks VÕS § 139 lg 1 kohaldamisala ning kannatanute kahju tõrjumise kohustust mõista selliselt, et turvavarustuse kasutamise eesmärk oleks vältida või vähendada kahju, mis tekib kõrgtööplatvormil aset leidvate tööde iseloomuliku ohu realiseerumise tulemusena. Nagu öeldud, võiks siin kõne alla tulla nt tasakaalu kaotamisega seotud kukkumine. Sellist olukorda aga ei esinenud. Vaidlust ei ole selles, et õnnetuse põhjustas kannatanute kasutatud ripptööplatvormi purunemine. Asjatundja arvamuse kohaselt oli purunemise põhjuseks platvormi 1,4-kordne ülekoormus koos halva keevise kvaliteediga, mille tulemusena keevisliited väsimuspurunesid. VÕS § 139 lg 1 mõte ei saa olla selles, et kannatanud, asudes teostama ehitustöid
110. korruse kõrgusel, pidid arvesse võtma, et platvorm võib tööandja poolt omaalgatuslikult platvormile teostatud tootearenduse tõttu puruneda ning sisuliselt platvormi pooleks murdumise tõttu võivad nad
111. korruse kõrguselt alla kukkuda. Selline oht oli kannatanute jaoks täielikult ettenähtamatu. Kannatanutel oli täielik põhjus eeldada ja usaldada, et tööandja, kellele platvorm kuulus ning kes tegutses juba vähemalt
112. või
113. aastast ehitusalases majandus- ja kutsetegevuses, oli veendunud platvormi ohutuses. Seega on kaitsja käesolevalt seadnud liiga kõrged nõuded nii kannatanutele kui ka VÕS § 139 lg-le
114. 26.
115. Eeltoodud põhjusel oleks äärmiselt ebaõiglane ning kahju hüvitamise loogikaga vastuolus arvestada kannatanute osa kahju tekkimisel ka mittevaralise hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus on hüvitise kindlaksmääramisel toiminud õiguspäraselt ning mh võtnud arvesse süüdistatava käitumist pärast juhtunut, mis on sarnaselt kannatanute osale kahju tekkimisel üks komponent, millele tähelepanu pöörata. Maakohus on õigesti leidnud, et pärast juhtunut ei ole P.R püüdnud kannatanutega ühendust võtta sooviga tekitatud kahju heastada. Vastupidiselt, on P.R esitanud kannatanutele allkirjastamiseks dokumente, millega vastutusest vabaneda. Selliselt nähtub P.R-i käitumisest äärmiselt lugupidamatu suhtumine kannatanutesse. 26.
116. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioon ka kahjuhüvitise vähendamist puudutavas osas rahuldamata.
117. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse P.R-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 197 lg 1 järgi muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
118. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja maakohtu otsusega 90 minutit ja koostas apellatsiooni 300 minutit ning taotleb selle eest tasuna 421,20 eurot (sh käibemaks 70,20 eurot). 24 Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mille kaitsja kulutas apellatsiooni koostamisele. Nimelt on 8-leheküljelises apellatsioonis põhirõhk läinud mõistliku menetlusaja möödumise analüüsile, mida maakohtu menetluses ei tehtud. See haarab enda alla veidi alla 1,5 lehekülje. Ülejäänud osas aga kordab apellatsioon juba maakohtus esitatud kaitseväiteid ning refereerib hulgaliselt süüdistatava ütlusi. Sellise apellatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 180 minutit, mis rahalises vääringus on 162 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas on tasutaotlus kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja justiitsministri
119. juuli
120. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3 loeb ringkonnakohus kaitsja taotluse põhjendatuks osaliselt ning määrab Advokaadibüroole Sirje Must P.R-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 243 eurot (81+162), millele lisandub käibemaks 48,60 eurot. Kokku hüvitatakse kaitsjale 291,60 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, st jätab maakohtu otsuse muutmata, jääb õigusabikulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda.
121. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse on esitanud ka kannatanu A.D. esindaja advokaat A. Matvejev. Taotluse kohaselt koostas esindaja apellatsioonile seisukoha 210 minutit ning taotleb selle eest tasuna 226,80 eurot (sh käibemaks 37,80 eurot). Ka nimetatud tasutaotlust ei pea ringkonnakohus täielikult põhjendatuks. Vastus apellatsioonkaebusele on kokku 4 lehekülge pikk, millest sisuline tekst asub 2 leheküljel ning sellest 0,5 leheküljel on toodud ülevaade menetluse senisest käigust. Seega on vastus apellatsioonile sisuliselt vaid 1,5 lehekülge pikk. Ent ka selle osas esineb vastuses hulgaliselt ebatäpsusi. Nt on esindaja viidanud, et süüdistatav pole kannatanutele enne tööle lubamist tutvustanud tuleohutusnõudeid, mis käesolevas asjas tähtsust ei oma. Samuti on esindaja koostanud vastuse positsioonist, et A.D. tsiviilhagi rahuldati üksnes varalise kahju osas, ent see ei vasta tõele. Maakohus rahuldas ka A.D. mittevaralise kahju hüvitise nõude ning seda 10 000 euro ulatuses. Seega ei nähtu 1,5-lehekülje pikkusest ebatäpsusi sisaldavast vastusest kuidagi 210 minutit töömahtu. Ringkonnakohus hindab esindaja töömahu suuruseks apellatsioonile vastuse koostamisel 60 minutit ehk 54 eurot. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja justiitsministri
122. juuli
123. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 8 lg-st 2, loeb ringkonnakohus esindaja taotluse põhjendatuks osaliselt ning määrab Advokaadibüroole Sven Sillar Narva osakond A.D. le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10,80 eurot. Kokku hüvitatakse esindajale 64,80 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jääb ka nimetatud õigusabikulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 25