KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 17.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8528 Tsiviilasi W.F-ile seatud eestko

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13.
2. Maakohus on oma vea parandanud ja eestkostetava telefoni teel ära kuulanud 15.07.
3. Praegusel juhul on see ainuvõimalik variant eestkostetava arvamuse teadasaanise, sest nähtuvalt esindaja selgitusest, ei soovi eestkostetav teiste inimestega kokku puutuda. Esindaja andis teada, et tervisega seotud probleemide tõttu ei saa eestkostetav kohtumajja tulla ega soovi ka seda, et kohtunik või keegi teine tuleks teda koju kuulama. Samuti märkis KOVi esindaja, et eestkostetav tunneb tugevat ärevust ja kartust inimeste ees. Ringkonnakohtu arvates ei ole vajalik eestkostetavaga vahetult näost-näkku kohtuda, kui see teeb isiku ärevaks ja mõjub talle ebameeldivalt. Lisaks on maakohus eestkostetava arvamuse välja selgitanud ning esindaja kinnitas, et eestkostetava seisund ei ole oluliselt muutunud võrreldes eelmiste vestlustega ning ta teatab samu seisukohti nagu maakohtule. Maakohtu poolt puudutatud isiku vahetu ärakuulamata jätmine ei toonud seega kaasa sisuliselt ebaõiget lahendit. 13.
4. Nähtuvalt eestkostetava selgitustest, ei soovi ta, et vend oleks tema eestkostja, õde elab tal Kanadas ja teisi lähedasi sugulasi või sõpru tal ei ole. Kuigi eestkostetav on nimetanud isiku, keda ta soovib eestkostjaks, ei saa kohus määrata eestkostjaks füüsilist isikut, kes selleks nõusolekut ei ole andnud (PKS § 204 lg 4). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et mõni muu füüsiline või juriidiline isik oleks nõus eestkostjaks hakkama. Kuna leitud ei ole sobivat isikut eestkostjaks määramiseks, on maakohus õigesti määranud eestkostjaks KOVi, millega eestkostetav on kogu elu olnud seotud (PKS § 205 lg 3).
5. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 15.

§ 532lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale (allkirjastatud digitaalselt) 4