Obsah (13)

§ 168§ 663§ 651§ 456§ 659§ 662§ 208§ 200§ 175§ 171§ 174§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-134555 Kohtuasi AS ÜH

) § 168 lg 4 ja 5 tõlgendamisel, mille kohaselt loetakse nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses täpsustamata vastuväite: „Tagatisagent OÜ ei ole leppetrahvikokkulepet sõlminud ja esitab makseettepanekule vastuväite kogu nõude ulatuses“. Seetõttu ei saanud hageja hagiavalduse esitamisel teada, et sõidukit juhtis teine isik. Kostja esitas tõendi teise isiku poolt sõiduki juhtimise kohta alles peale hagi menetlusse võtmist, koos vastusega hagiavaldusele. Kuna kostjal oli võimalik tõendada sõiduki juhtimist teise isiku poolt juba enne hageja rahalise nõude üleminekut hagimenetlusse, siis oli kostjal võimalik ära hoida enda vastu hagi esitamine. Seetõttu jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitisena riigilõivu 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 569,25 eurot. Maakohus leidis, et õigusabikulu suurus ei ole osaliselt põhjendatud. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Antud juhul saab põhjendatud ajakuluks pidada kokku 2,5 tundi (sh hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja koostamine). Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määras kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses kokku 300 eurot (2,5x120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 402,50 (82,50+20+300) eurot. 2 2-24-134555 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude kostja kanda jätmise ja menetluskulude hüvitise välja mõistmise osas. Kostja palub tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. 6.
3. Hageja ei ole taotlenud kostja asendamist, vaid on hagist loobunud, mistõttu ei saa menetluskulusid jätta kostja kanda. Üksnes hagist loobumise korral ei ole võimalik

§ 168lg-id 4 ja 5 alusel jätta menetluskulusid kostja kanda.

6.

1. Kostja ei ole kordagi keeldunud sõiduki kasutaja andmete esitamisest ja hageja ei ole neid kordagi küsinud. Kostja on toiminud heas usus ja ei ole kunagi nende andmete väljastamisest keeldunud. Samuti ei ole hageja kostjale kätte toimetanud ühtegi kohtueelset nõuet oma väidetava lepingu rikkumisest tuleneva nõude osas. Kohtule on esitatud arvutisüsteemi väljatrükk tekstidest, mida ei ole kunagi kostjale ühegi sidekanali kaudu kätte toimetatud. 6.
2. Kohus on mõistnud välja ebamõistlikult suure menetluskulude hüvitise, arvestades, et tegemist on parkimislepingu rikkumisest lähtuva tüüphagiga. Eelduslikult on hageja selliseid nõudeid kohtusse saatnud tuhandeid. Kõik need vormistatakse hagiavalduse tüüpdokumendi põhjal ja tõenäoliselt on need koostatavad tehisintellekti abil. Reaalne juristi ajakulu piirdub mõne minutiga. Kogu ajakulu ei saa ületada 0,2 tundi.
3. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Hageja esitas määruskaebuse lisana täiendavad tõendid tõendamaks, et hageja suhtles kostjaga kohtueelselt, kostja on hageja kirjad kätte saanud, kuid kostja ei ole esitanud rendilepinguid, et hageja saaks leppetrahvid ümber vormistada tegelikule sõiduki kasutajale.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kostja menetluskulude tema enda kanda jätmist ja väljamõistmist ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas, milles maakohus võttis vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas menetluse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks,

§ 456lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi jõustunud.

10. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud osas maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus vastab määruskaebuse väidetele. 11.

§ 662

lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu asja materjalide juurde määruskaebuse vastusele lisatud tõendid. 12.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 168

lg-s 4 sätestatule, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, 3 2-24-134555 kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellisel juhul kannab menetluskulud sama paragrahvi lg 5 kohaselt kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda tuleks jätta menetluskulud selle ajani, kui hageja sai teada andmed sõiduki kasutaja kohta, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Riigikohus on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 asunud seisukohale, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Praegusel juhul on kostja see isik, kes võis tõendeid esitades ümber lükata viidatud eelduse sõidukit juhtinud isiku kohta. Kostja esitas andmed sõiduki kasutaja kohta alles hagimenetluses 17.12.2024 vastuses hagiavaldusele. Maksekäsu kiirmenetluses vaidles kostja hageja nõudele vastu üksnes üldsõnaliselt. Vastuses hagile ei tuginenud kostja sellele, et maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamise ajal poleks kostjale asjaolu, et sõidukit kasutas teine isik, teada olnud. Riigikohus asus 11.09.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-22-130552 seisukohale, et

§ 168

lg-t 4 ja lg-t 5 tuleks tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamist selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal sõiduki kasutaja teadasaamiseni hagejal tekkinud menetluskulud (RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552, p 16). Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti menetluskulud kostja kanda, kuna hageja pöördus kohtusse põhjendatult hagiga kostja vastu ja kostja esitas alles hagimenetluses tõendi sõiduki tegeliku kasutaja kohta. 13. Ehkki hageja ei taotlenud pärast sõiduki tegeliku kasutaja teadasaamist kostja asendamist, ei saa sellest järeldada, et menetluskulud tuleks hageja kanda jätta. Asjaolu, kas pärast tegeliku sõiduki kasutaja teadasaamist hageja loobub hagist või taotleb kostja asendamist ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust.

§ 208

lg 1 kohaselt loetakse kostja asendamisel hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks ja hagi tagasivõtmisel (põhjusel, et see on esitatud vale kostja vastu) jäetakse üldjuhul menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Kuna tõendi esitamist selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit, loetakse nõude rahuldamiseks, siis tuleb kohaldada

§ 168lg-s 4 sätestatud välistavat tingimust ja jätta menetluskulud kostja kanda.

14. Menetluskulude kostja kanda jätmist ei mõjuta kostja väide, et hageja ei ole kostjalt tegeliku sõiduki kasutaja andmeid küsinud. Kostja oleks saanud maksekäsu kiirmenetluses tegeliku kasutaja kohta andmed esitada. Selliselt ei käitunud kostja heauskselt (

§ 200lg 1), kuna üksnes tal oli teada, kes tegelikult vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas (vt ka Trt

RnKm 07.10.2024, 2-24-106906, p 11). 15. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega hageja menetluskulude kindlaksmääramisel.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Praegusel juhul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu määra. Ajakulu vähendamiseks suuremas ulatuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks ning mille õiguslikud põhjendused on suures osas trafaretsed. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud tõendite maht suur ja vaidluse sisu õiguslikult keeruline. Kuid ka see asjaolu ei anna alust hageja lepingulise esindaja 4 2-24-134555 ajakulu vähendada. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kogu maakohtu põhjendatud ajakulu oli 2,5 tundi. Isegi tüüphagi puhul ei saaks ringkonnakohtu hinnangul kogu hageja ajakulu olla väiksem, kuna arvestada tuleb lisaks hagi koostamisele ka kostja vastusega tutvumist ning hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja koostamist. Koos nende toimingutega ei ole 2,5 tundi ülemääraselt suur ajakulu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 järgi kostja kanda.

17. Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja esitas 07.01.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on määruskaebemenetluses hagejale määruskaebusega tutvumisel seisukoha kujundamisel ja tõendite kogumisel osutatud õigusabi 2,5 tunni ulatuses tunnitasumääraga 169 eurot. Seega on hageja menetluskulu kokku 422,50 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja taotluses märgitud toimingud on vajalikud ning sellest nähtuv ajakulu on põhjendatud, arvestades maakohtu määruse ja määruskaebuse sisu ja mahtu.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat ja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu on praktikas peetud üldjuhul põhjendatuks kuni 120 euro suuruse tunnitasu ulatuses. Tegemist ei ole ka keerulise vaidlusega, mis õigustaks kõrgema tunnitasumäära kohaldamist. Seetõttu on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu määruskaebemenetluses 300 eurot (käibemaksuta).
4. Kostja on vaidlustanud ka menetluskulude kindlaksmääramise.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna menetluskulude vaidlustamine moodustas määruskaebusest 1/3, tuleb ka hageja määruskaebemenetluse kulu vähendada 1/3 võrra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitisena 200 eurot (käibemaksuta).

1. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5