13.12.2006, isikukood 50612132210, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, õpib XXX Annely RODITELEV Ida Prefektuuri uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi grupijuht Annika ELMI 18.09.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,004532 Martin LUKI karistamise osas
lg.4 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm) kuud – tühistada osaliselt, s.o. karistuse liigi osas. Mõista Martin LUKILE
summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. Karistusseadustiku §66 lg.2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot tuleb Martin LUKIL tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 09.01.2026. on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Mark Leppik koostas 27.08.2025 väärteoprotokolli nr. AB 1502838 Martin Luki kohta selles, et viimane juhtis 27.08.2025 kell 01.48 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva maantee 156-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 158 +/- 5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h. Sellega rikkus Martin Lukk
lg.1 p.1 ja §50 lg.2 ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi grupijuht Annika Elmi 18.09.2025 otsusega väärteoasjas nr.2440,25,00 määrati Martin Lukile
Otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ja Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Kergendava asjaoluna arvestati süü tunnistamist ja kahetsust. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ette heidetud õigusvastane käitumine vastab
lg.4 sätestatud süüteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud, isik on teo toimepanemises süüdi ja tema süü on menetluse käigus tõendatud.
lg.4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni või aresti. Menetlusalusel isikul puuduvad Karistusregistri andmetel kehtivad karistused ja ta kahetseb juhtunut, mida on võimalik käsitleda süüd kergendavate asjaoludena, kuid samas on tegemist algaja juhiga. Seega tuleb tal olla eriti hoolas ja hoiduda niivõrd mõtlematutest ja rasketest õigusrikkumistest. Tegemist on raske rikkumisega ning seadusandja poolt ettenähtud karistused on arvestatavad. Kuigi menetlusalune isik selgitab, et tal on juhtimisõigust vaja, siis tegelikult ei ole ühtegi seadusest tulenevat piirangut juhtimisõiguse äravõtmiseks. Seda enam, et tegemist on õpilasega, kes ei tööta ning kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi määramine (mis peaks karistuspraktikat arvestades jääma sanktsiooni keskmisesse määra ehk pool maksimumist) antud olukorras raskendab isiku olukorda rohkem, kui juhtimisõiguse äravõtmine. Martin Lukk esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles palus juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga. 2 Kaebuse kohaselt on juhtimisõigus selle esitaja jaoks hädavajalik, kuna ta õpib põllumajanduse erialal xxx, kuhu ühistranspordiga kodust otse ei saa, ainult läbi Tallinna rongiga, kuid ka kodust rongijaama saamine on keeruline, kuna ühistransport liigub harva. Lisaks on ta peres ainuke, kellel on juhtimisõigus. Koolis on praktika perioodil aprill – oktoober 2026, see hõlmab erinevaid põllumajandustöid, mis eeldavad juhtimisõiguse olemasolu (kündmine, külvamine, väetamine, viljavedu). Ilma juhtimisõiguseta ei saa kaebuse esitaja kõiki praktika etappe läbitud ja kool jääb lõpetamata. Kaebuse esitaja kahetseb väga enda tegu ning on teo tõsidusest aru saanud. Kaebuse esitaja on nõus tasuma rahatrahvi seaduses ettenähtud määras. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja seletas, et ilma praktikat sooritamata jääb tal kool pooleli. Oma teost ja selle tõsidusest on ta aru saanud. Kaebuse esitaja kinnitas, et rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks on tal olemas, kuna ta käis suvel tööl ja käib tööl ka kooli kõrvalt. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis maakohtu istungil, et väärteo toimepanemine on tõendatud, välistavad asjaolud puuduvad ja vaidlus käib vaid karistuse üle. Esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Tegemist on algaja juhiga, aga kiirus oli väga suur. Ta pidi teadma, et paneb toime rikkumise ja karistus ei pea olema mugav. Puuduvad välistavad asjaolud juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kergendava asjaoluna võeti arvesse süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitajal puudub töökoht, karistus vastab teole. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus maakohtu istungil, et otsuses puuduvad põhjendused ja leidis, et kaebuse esitaja süü on üle keskmise, kuid ei põhjendanud seda seisukohta. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et kaebus on põhjendatud osaliselt. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Nagu nähtub 27.08.2025 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1502838 ja kohtuvälise menetleja 18.09.2025 otsusest väärteoasjas nr.2440,25,004532, on menetlusalune isik rikkunud
lg.2 ja §15 lg.1 p.1 ning pannud toime väärteo
lg.4 järgi.
lg.2 sätestab, et õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. 3
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg.4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Esmalt käsitleb maakohus menetlusaluse isiku juhtimisõigust. Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Detailandmete päringust isiku kohta nähtub, et Martin Luki juhiluba on kehtiv ja tegemist on esmase juhiloaga (kategooria omistatud 13.02.2025). Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal – 27.08.2025 kell 01.48 - juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Tallinn – Narva maantee 156-ndal kilomeetril. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise nii oma kaebuses kui ka maakohtu istungil. Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 27.08.2025 protokoll. Viimasest nähtub, et 27.08.2025 kell 01.48 kasutati Tallinn – Narva maantee 156-ndal kilomeetril kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr.DP021146, antennid KC068289 ja KR021387, tabloo di014709, seadme testid olid tehtud 26.08.2025 kell 15.15, seade oli töökorras. Mõõtmine toimus hea nähtavusega pimedal ajal sademeteta märja kattega asulavälisel teel. Sõiduradade arv oli 2, kahesuunaline tee. Mõõtmine toimus paremal teepeenral seistes, kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt, mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Kiirusmõõturi lugem 158 km/h, laiendmääramatus +/- 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 153 km/h, lubatud sõidukiirus 90 km/h, ületatud sõidukiirus 63 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Eelnimetatud kiirusmõõturi taatlustunnistust ei ole maakohtule esitatud. Ka kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et kiirusmõõturi vastavust oleks kontrollitud. Kuna aga vaidlust antud asjaolu üle käesolevas väärteoasjas ei ole ja sellele ei ole viidanud ka kaebuse esitaja, siis maakohus leiab, et tegemist ei ole sellise menetlusnormi rikkumisega, mis toob kaasa väärteootsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise. Maakohtule on esitatud ka videosalvestis. Kuna sellele ei ole viidatud kohtuvälise menetleja otsuses ja tegemist on väga halva kvaliteediga videoga (numbrid ei ole loetavad), jätab maakohus selle salvestise tähelepanuta ja tõendite kogumist välja. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima 4 sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et selle tegemisel arvestati tõenditena tunnistaja ütlusi ja Kiirumõõturi kasutamise protokolli. Kuna kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu, millise tunnistaja ütlusi ja millises osas arvestati ning maakohtus ühegi tunnistaja ülekuulamist ei taotletud, ei ole maakohtul tunnistaja ütlustega võimalik arvestada. Seega ei ole maakohtule kiiruse ületamise osas esitatud peale Kiirusmõõturi kasutamise protokolli rohkem tõendeid. Siiski leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.4 alusel, kuna ta rikkus
Antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendi kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, seega kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Järgnevalt annab maakohus hinnangu kohtuvälise menetleja otsusele. Kohtupraktika (vt. ka Riigikohtu 11.06.2018 lahend kohtuasjas nr.1-17-1629, 26.01.2021 lahend kohtuasjas nr.1-19-4150, 03.04.2020 lahend kohtuasjas nr.1-182232) kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Seega võetakse karistuse määramisel/mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Lisaks isiku süüle tuleb karistuse määramisel/mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb otsuse tegemisel kõigepealt võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, kuid enne seda tuleb põhjendada karistuse liiki. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja seda teinud. Kohtuvälise menetleja otsuses on vaid üks lause karistuse liigi osas (tsitaadi algus) … tegelikult ei ole ühtegi seadusest tulenevat piirangut juhtimisõiguse äravõtmiseks (tsitaadi lõpp). See seisukoht võib küll olla õige, kuid otsuses puuduvad põhjendused, mille alusel on kohtuväline menetleja leidnud, et just konkreetsele menetlusalusele isikule konkreetse väärteo toimepanemise eest on põhjendatud selline karistusliik. Seega puudub maakohtul ka võimalus kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatust selles osas kontrollida. 5 Järgnevalt tuleb otsuse tegemisel tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad igasugused viited süü suurusele ja põhjendused, mille alusel jõudis otsuse tegija sellisele järeldusele. Maakohtu istungil viitas kohtuvälise menetleja esindaja, et menetlusaluse isiku süü suurus on üle keskmise, kuid põhjendada seda ei osanud. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud, karistust kergendava asjaoluna arvestati süü tunnistamist ja kahetsust. Samast otsusest ei nähtu, kas ja mida on karistuse määramisel veel arvestatud. Sellest kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu toimepandud väärteo tahtluse vorm; antud väärteo toimepanemise asjaolud, motiiv ja eesmärk, lisaks muud menetlusalust isikut individualiseerivad asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada (vt. ka Riigikohtu 25.04.2025 lahend kohtuasjas nr.4-24-2633). Maakohus on seisukohal, et hoidmaks isikut uute süütegude toimepanemisest, on oluline osa just karistuse individualiseerimisel, s.t. kas isikut on vaja mõjutada karistuse läbi ning mil määral. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on tegemist õpilasega. See kohtuvälise menetleja seisukoht on õige, kuid samas ei ole mingilgi määral selgitatud välja menetlusaluse isiku tegelikku materiaalset seisundit. Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik, et töötas suvevaheajal, töötab kõikidel koolivaheaegadel ning lisaks käib tööl ka kooli kõrvalt. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt (tsitaadi algus) rahatrahvi määramine antud olukorras raskendab isiku olukorda rohkem, kui juhtimisõiguse äravõtmine (tsitaadi lõpp). Arvestades seda, et kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata kõik karistuse liiki põhjendavad asjaolud, ei ole kohtuvälise menetleja sellekohane seisukoht õige. Nimetatud väärteootsuses on ära nimetatud väärteo toimepanemist tõendavad tõendid, kuid nende sisu ei ole avatud. Maakohus juba märkis eespool seda, et nimetatud otsuses ei ole ära märgitud, missuguse tunnistaja ütlusi on kohtuvälise menetleja esindaja aluseks võtnud. Kui otsuse koostaja lähtus väärteoprotokollist, siis märgib maakohus, et ka selles ei ole viidatud nimeliselt ühelegi tunnistajale. Lisaks sellele on väärteoprotokollis tõendina viidatud videosalvestisele. Väärteootsuses ei seda tõendina arvestatud, kuid ei ole ka selle mittearvestamist põhjendatud. Menetlusalune isik peab kogu süüdistusest, s.h. kõikidest seda süüdistust kinnitavatest tõenditest aru saama üheselt. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kõikides lahendites, s.h. kohtuvälise menetleja otsuses, peavad kõik tõendid olema lahti kirjutatud selliselt, et neist oleks võimalik üheseltmõistetavalt aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud. Käesolevas väärteootsuses seda tehtud ei ole. Vaidlustatud väärteootsuses on märgitud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, kuid selle väite kinnituseks ei ole lisatud mingeid seda kinnitavaid ja Karistusseadustiku §16 sätteid põhjendavaid asjaolusid. Vaidlustatud väärteootsusega on menetlusalusele isikule
Nagu maakohus juba eespool märkis, puuduvad nimetatud otsuses igasugused põhjendused karistusliigi osas, samuti ka sellises suuruses karistuse määramiseks ning ei ole 6 kuidagi aru saada, milliseid asjaolusid ja põhjendusi arvestades on sellise suurusega karistuse määramiseni jõutud. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. See toob omakorda kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kuna maakohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud, kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele osaliselt, s.o. määratud karistuse liigi osas. Tulenevalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 on maakohtul võimalik teha selles osas uus otsus. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Nagu maakohus eespool märkis, ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest, kui suureks pidas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süü suurust. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada näiteks koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus. Arvestades seda, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 63 km/h, mis on lähedane
lg.4 sanktsiooni alammäärale ning asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses on väidetud, et (tsitaadi algus) rahatrahv peaks karistuspraktikat arvestades jääma sanktsiooni keskmisesse määra ehk pool maksimumist (tsitaadi lõpp), saab maakohus teha järelduse, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole menetlusaluse isiku süüd hinnatud väga suureks. Ka maakohus ei hinda menetlusaluse isiku süü suurust teisiti ning arvestab lisaks ka seda, et tegemist oli öise suvise ajaga, menetlusalune isik liikus maanteel üksinda ja oli ka sõidukis üksinda. Samuti arvestab maakohus seda, et kiiruse ületamine ei olnud antud juhul eluliselt vajalik. Käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varem karistatud. Seega on tegemist seadusekuuleka ühiskonna liikmega. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult
nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist. Käesolevas väärteoasjas sellised asjaolud puuduvad. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rikkumine ei olnud kellelegi eluohtlik, s.t. et rikkumisele ei järgnenud mingeid raskeid tagajärgi. 7 Maakohus ei nõustu kohtuvälise menetleja esindaja poolt maakohtu istungil väljendatud põhjendamata seisukohaga selle kohta, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Kokkuvõttes leiab maakohus sarnaselt kohtuvälise menetleja otsuse tsitaadis viidatuga, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ning sellest tulenevalt on käesolevas väärteoasjas võimalik kohaldada karistusena leebeimat karistuse liiki.
lg.4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, keskmine sanktsiooni määr on seega 150 trahviühikut. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus lisaks süü suurusele karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust väärteomenetluse algusest peale ning raskendavate asjaolud puudumist. Karistuse individualiseerimise aspektist lähtudes peab maakohus vajalikuks arvestada ka menetlusaluse isiku olukorda – tegemist on kutseharidust omandava noorega, kelle elukoht on õppekohast kaugel; kutsekooli kohale jõudmiseks on ühistranspordi kasutamise võimalused väga ahtad ja harvad, mis on Eestis tänapäeval üldteada; juhtimisõiguse äravõtmine ei võimalda läbida noorel praktikat, mis omakorda ei võimalda lõpetada kooli ja omandada haridust, mis omakorda võib viia selleni, et seni õppiv ja seaduskuulekas noor inimene jääb hariduseta ja töövõimalusteta. Maakohus möönab, et lubatud sõidukiiruse ületamine on alati tahtlik tegu ja sõidukiiruse valik on alati juhi enda otsustada, s.h. peab ta arvestama ka võimalike negatiivsete tagajärgedega. Seetõttu on ka menetlusaluse isiku karistamine antud väärteo toimepanemise eest põhjendatud ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades annab kohaldatav karistus ühiskonnale signaali, et toimepandud süütegu on taunitav. Arvestades kõike eeltoodut leiab maakohus, et menetlusalusele isikule on põhjendatud mõista karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses. Maakohus leiab, et selline karistuse liik ja sellises suuruses on piisav, et mõjutada noort inimest, kes pani süüteo toime esmakordselt, edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vastavalt KarS §66 lg.2 võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on sellisteks mõjuvateks põhjusteks menetlusaluse isiku õpilase staatus ning tema sissetulekute saamise võimalused peamiselt koolivaheaegadel ning kooli kõrvalt. Kuna maakohus leiab, et karistus ei tohi olla selle saajale siiski mugav, tuleb rahatrahv menetlusalusel isikul ära tasuda ositi vaid 6 kuu jooksul. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.