Obsah (6)

§ 36§ 18§ 361§ 14§ 4§ 29

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3034 Haldusasi Politseija kinnipidamiseks paig

) § 36² lõike 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 36

¹ lõikes 1 nimetatud põhimõte ja

§ 36¹ lõike 2 punktidesdes 1, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1. PPA esitatud taotluse ja haldusasjas 3-25-3023 materjalides kajastatu alusel on eelnev menetluskäik olnud järgnev: 11.09.2025 kell 18.53 peeti kinni isik, kes väitis end olevat Guinea Vabariigi kodanik X.X (sündinud XXX), väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lõike 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo poolt 48- tunniks, aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, D-terminalis ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. 12.09.2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lõike 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lõikes 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alus (asjas 3-25-3023 (dtl) 4 jj). 13.09.2025 rahuldas kohus PPA taotluse VSS § 23 lõike 1 punkti 1 (põgenemisoht) ja lõike1¹ alusel ja andis loa isiku X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (13.11.2025). Kohus nõustus määruses PPA seisukohaga, et vastupidiselt isiku enda poolt väidetule, on isik täisealine. 13.09.2025 tutvustas PPA prantsuse keele tõlgi abil puudutatud isikule Tallinna Halduskohtu kohtumäärust asjas nr 3-25-3023 tõlkides selle suuliselt prantsuse keelde, kui isik avaldas soovi rääkida ära midagi oma südamelt. Isik avaldas soovi rääkida oma päris nimest ja oma päris vanusest. Isik selgitas PPA-le, et teda on koduriigis Guineas politsei poolt piinatud ning tema kardab politseid, vahet pole mis riigis tema on aga igakord politsei nägemine tekitab temas hirmu. Isik selgitas PPA-le, et tema tegelik nimi on C.X ja tema tegelik sünniaeg on XXX ning tema on 27 aastane. Isik selgitas, et tema koduriigis Guineas avaldas ta meelt võimul oleva valitsuse vastu ja seoses sellega teda piinati julmalt. Isik näitas arme oma kehal selle jutu ilmestamiseks. Isik selgitas, et tema lahkus tegelikult koduriigist
2. aasta suvel ning tema tegelik teekond Euroopasse oli Guinea-Mali-Burkina Faso-Niger-Liibüa-Itaalia. Itaaliasse tema saabus
3. aasta sügisel pagulasena kummipaadiga ning ilma dokumentideta. Isik soovis siiski minna edasi ning lahkus Itaaliast Prantsusmaale
4. aasta sügisel ja tema on seni elanud Prantsusmaal. Isik selgitas, et Prantsusmaal on lihtne elada illegaalina ja temal on Prantsusmaal väga hea elu, tal on seal sõbrad, oma korter ning ta saab ebaseaduslikult ehitusel tööl käia. Kui peaks vahele jääma kuskil objektil, siis pidi politsei ta lihtsalt sellel hetkel sealt ära ajama, kuid midagi muud ei tehta. Isik selgitas, et temale selgitati, et Soomes on lihtne omale seaduslike dokumente saada ja sellel põhjusel tema otsustas bussiga läbi Euroopa Soome minna. Isik selgitas, et ta uskus seda isikut, kes talle nii rääkis, kuid nüüd tagantjärele ei saa ta aru miks tal oli vaja see reis ette võtta sest temal oli Prantsusmaal hea elu. Vestluse käigus isik selgitas, et tema ei ole jätkuvalt mitte mingi hinna eest nõus minema tagasi oma koduriiki Guinea Vabariiki, et seal tema elu on ohus ja selgitas, et tema parem esitab Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ja viibib kinnipidamiskeskuses selle menetlemise 2 ajal kui läheb tagasi. Isik esitas valgel paberil oma isikliku soovi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. PPA palus isikul selgitada miks isik esitas eelnevalt PPA-le valeandmeid ja kas seekord esitatud isikuandmed on siiski tema päris andmed, siis isik selgitas, et esitas valeandmeid politseile enda kaitseks ja see ei ole tema arvates valetamine vaid justnimelt enda kaitsmine. Isik ütles PPA-le, et ega te niikuinii ei saa kunagi teada, kes mina päriselt olen kui mina ise teile neid andmeid ei esita. Isik esitas PPA-le läbi sõnumirakenduse Prantsusmaal asuva sõbra poolt saadetud fotod prantsuse keelsetest paberitest mille peal on nimi C.X sündinud XXX ning et sellenimeline isik on esitanud Prantsusmaal rahvusvahelise kaitse taotluse 06.01.
5. Paberil on foto, kuid see on halva kvaliteediga ning ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas fotol on sama isik või mitte. PPA võttis isikult vastu tema rahvusvahelise kaitse taotluse, alustas menetluse nr 12509130004 ning on teinud uue täiendava päringu Prantsusmaale isiku poolt esitatud isikuandmetega, kuid taotluse esitamise hetkeks ei ole päringule vastust saabunud. Isiku enda sõnade kohaselt sai ta küll rahvusvahelise kaitse taotluses keelduva otsuse, kuid hetkel tegeleb tema asjaga Prantsuse Pagulaste ja Kodakondsuseta Isikute Kaitse Ameti (OFPRA) ning tema ei teagi mis seisus tema materjalid on, kuid teab, et tema tohib olla Prantsusmaal. Politsei- ja Piirivalveameti taotlus
6. PPA põhjendas oma 14.09.2025 kirjalikku taotlust (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 4 jj), sh 15.09.2025 kohtuistungil, järgmiselt: - Isiku suhtes esinevad

§ 36

¹ lõikes 1 nimetatud põhimõte ja

§ 36¹ lõike 2 punktidesdes 1, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

- Isik on ennast PPA-le tutvustanud mitme erineva nime ja sünniaastaga, seega puudub PPAl tegelikult teadmine, kes isik päriselt on. Seega vajavad täiendavat kontrollimist isiku sõnad tema enda isiku kohta. Seni on PPA isikut tuvastanud tema enda sõnade kohaselt, kuid isik on samamoodi mõelnud välja endale mitu erinevat nime ja ei ole garantiid, et isik järgmistel päevadel ei mõtle endale uut nime (

§ 36¹ lg 2 p 1).

- PPA-l on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaolud. PPA ei ole taotluse esitamise hetkeks teostanud

§ 18tegevusi.

Nende tegevuste teostamiseks on vajalik isiku kohalolu ja menetlejale koheselt kättesaadavus. VSS § 6⁸ lõike 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on korduvalt selgitanud et tema ei ole nõus mitte mingi hinna eest minema tagasi koduriiki Guineasse. Isik tahab oma sõnutsi tagasi minna Prantsusmaale, kus tal oli hea elu, korter ja töökoht. Isik on selgitanud, et enne soovib surra siin kui minna tagasi koduriiki, kus teda niikuinii kohe ära tapetakse (

§ 36¹ lg 2 p 4).

- PPA on seisukohal, et isiku puhul on selgelt põhjendatud kahtlus, et isik võib kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama. Isik saabudes Eestisse 11.09.2025 ning koheselt valetas PPA-le oma isikuandmete kohta. Isik valetas, et on 15 aastane alaealine ning tõi üheks põhjenduseks, et mujal Euroopas ju lastakse alaealised kohe vabaks ning teine põhjendus oli isikul, et tema tegi seda enda kaitseks. PPA-l ei ole kindlust, et isik vabaduses viibides ei jätkaks enesekaitseks valetamist või lahkub Eestist. - PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub Eestis rahvusvahelise kaitse saajaks. Samuti vajab täiendavat kontrollimist isiku väited Prantsusmaal esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, kuna taotluse esitamise ajaks ei ole ükski PPA kasutuses olev andmebaas andnud vastust, et isik oleks varem mujal Euroopas esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse selliste isikuandmetega ning täiendav päring Prantsusmaale ei ole seni saanud vastust. 3 Puudutatud isiku seisukoht

1. 15.09.2025 istungil isik vaidles PPA taotlusele vastu ja rõhutas, et isikule on koduriigis tehtud surmaotsus, mistõttu ta ei saa sinna naasta. Ta on taotlenud Prantsusmaal rahvusvahelist kaitset ja kartis, et ei saa siin rohkem taotlust esitada ja võimud saadavad ta välja. Samal põhjusel esitas isik varasemalt vale nime. Isikul ei ole olnud plaani Eesti riiki jõuda. Ta on nõus olema vabanemisel PPA-le kättesaadav. KOHTU PÕHJENDUSED Riigi õigusabi taotluse lahendamine
2. Puudutatud isik esitas 15.09.2025 istungil taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Kohtule ei nähtu ja menetlusosalised ei ole välja toonud määrust, mille alusel saaks jaatada varasemat riigi õigusabi jätkuvust. Asjas 3-25-3023 andis kohus õigusabi konkreetses haldusajas määruse osas edasikaebemenetluses osalemiseks.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lõige 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
4. Tulenevalt RÕS § 6 lõikest 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lõige 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
5. Kuigi isik ei ole esitanud majandusliku seisundi teatist, puudub kohtu isikuga seotud varasemaid menetlusi ja ka PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes alus kahelda, et isikul puuduvad piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud kanda.
6. Arvestades, et isik esitas menetlusabi taotluse kohtuistungil, PPA taotluse kiireloomulisust ja seda, et isiku õigused taotluse esimese astme menetluses on tagatud läbi kohtu selgitamiskohustuse (istungil selgitas kohus isikule asjaolusid ja isik sai oma seisukoha korduvalt esitada, isik kinnitas, et taotlusega seotud asjaolud on talle arusaadavad), ei määra kohus puudutatud isikule esindajat käesolevas menetluses. Küll on isiku jaoks kaalul olevad hüvesid arvesse võttes põhjendatud rahuldada riigi õigusabi taotlus selliselt, et anda isikule riigi õigusabi tema esindamiseks käesoleva määruse vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Kohus selgitab, et see tähendab, et kohus rahuldab isiku riigi õigusabi taotluse edasiulatuvalt.
7. RÕS § 15 lõike 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le
8. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
9. Kohus rõhutab et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4). 4 PPA taotluse lahendamine
10. Isik on 13.09.2025 määrusega haldusasjas 3-25-3023 kinni peetud ja kinnipidamiskeskusesse paigutatud VSS § 23 lõike 1 punkti 1 (põgenemisoht) ja lõike 1¹ alusel. Arvestades, et isik esitas 13.09.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse, esitas PPA isiku kinnipidamiseks uue taotluse, milles tugineb isiku kinnipidamisel

§ 36¹ lõike 2 punktidele 1, 4 ja 5.

13. Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 361

lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (

§ 36² lg 3).

14. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

§ 36

1 lõikes 2 sätestatud alusel, kui

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1).

15. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele (

§ 36

¹ lõike 2 p-d 1, 4 ja 5,

§ 361lg 1).

Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine 16.

§ 36

¹ lõike 2 punkti 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimiseks. 16.1.

§ 36

¹ lg 2 punktid 1 ja 2 võimaldavad võtta rahvusvahelise kaitse taotlejalt vabaduse isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). Kohtupraktikas (vt nt TlnRnKm 21.04.2025 nr 3-25-749/19) on selgitatud, et isikusamasuse ja isiku kodakondsuse tuvastamine on tihedalt seotud ja neid aluseid tuleb vaadelda koos. Need kinnipidamise alused tuginevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese lõigu p-le a, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Vastavalt direktiivi 2013/32 art 13 lg-le 1 on rahvusvahelise kaitse taotlejal kohustus teha koostööd pädevate ametiasutustega, mh selleks, et teha kindlaks tema isik ja kodakondsus.

§ 14

lg 5 p 1 sätestab, et taotleja on kohustatud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele.

§ 36

¹ lg 2 p-d 1 ja 2 on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega, mis tuleneb osundatud sätetest. Euroopa Kohus (EK) leidis 14.09.2017 otsuses K. v Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie, C18/16, p 42, et direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimeses lõigus on ammendavalt loetletud alused, mis õigustavad kinnipidamist, ja igaüks neist alustest vastab konkreetsele vajadusele ning on teistest sõltumatu (vt EK otsus, 15.2.2016, N., C-601/15 PPU, p 59); ning art 8 lg 3 esimese lõigu punkti a sõnastusest nähtub, et taotlejat võib kinni pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik tõendada. Sellest järeldub, et kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada

§ 36¹ lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel.

16.2. Arvestades, et puudutatud isik on käesolevalt avaldanud PPA-le korduvalt erinevaid isikuandmeid, isikul puuduvad reisidokumendid, siis saab jaatada kodakondsuse ja isikusamasuse kahtlust ning

§ 36¹ lg 2 punktile 1 tuginemine on lubatud.

Isiku senised 5 ütlused on sedavõrd vastuolulised ja ajas muutuvad, et neid ei saa pidada usaldusväärseks, mistõttu, ei ole saa väita, et isik oleks haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse avaldanud. Prantsusmaalt ei ole PPA kinnitusel veel laekunud teavet, mis võimaldaks isikusamasuses kindel olla (istungi salvestis 00:09:02 jj). Asjaolude väljaselgitamine ja põgenemise oht 17.

§ 36

¹ lõike 2 punkti 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ainuüksi vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt RKHKm 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika). 17.1. Arvestades isiku rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid, siis on isiku kinnipidamine lubatav

§ 361

lõike 2 punkti 4 alusel, et PPA saaks kõiki asjassepuutuvaid tegureid üksikasjalikult hinnates veenduda, kas isikul esineb tegelikult

§ 4lõigetes1 ja 3 sätestatud alus kaitse saamiseks.

Isiku ütlused on vastuolulised olulistes küsimustes, mis on rahvusvahelise kaitse väljaselgitamiseks on hädavajalikud (isiku nimi, tema eelnev elukäik, Eestisse saabumise asjaolud) ja ajas muutuvad (käesolevas asjas dtl 5-6, 19; asjas 3-25-3023, dtl 27). Neid asjaolusid tuleb PPA-l uurida. 17.2. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 6 8 punktis 6 toodud põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isiku varasematest seletustest (asjas 3-25-3023, dtl 27) nähtub selge kavatsus vabanemisel lahkuda Hispaaniasse või Prantsusmaale põhjusel, et seal on lihtsam ilma dokumentideta hakkama saada. Koduriiki tagasiminemisest isik sõnaselgelt keeldub (asjas 3-25-3023 dtl 28). Ka rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevas haldusmenetluses on isik kinnitanud, et ta ei ole nõus Eestist koduriiki lahkuma (dtl 19). Isiku selgitused istungil, et ta oleks menetlustoimingute tegemiseks Eesti kättesaadav (istungi salvestis 00:16:13 jj), ei ole varasemate ütluste vastuolulisust ja ajas muutuvust arvestades usaldusväärsed. Põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks 18.

§ 36

¹ lõike 2 punkti 5 alusel saab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui 1) isikut on juba varem kinni peetud menetluses, mis korraldati tema tagasi- või väljasaatmiseks ning 2) objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist.

§ 36

¹ lõike 2 punktile 5 tuginemist õigustab asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 13.09.2025 peale seda, kui isikul tehti teatavaks 13.09.2025 määrus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Istungil antud seletustest nähtub samas selgelt, et isik ei ole valmis Guineasse vabatahtlikult lahkuma. Istungil ei osanud istungil anda ka selgitusi, mis takistas varasemat rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist (istungi salvestis 00:11:18 jj). Kohtu hinnangul võib isikul tema enda seletuste pinnalt (asjas 3-25-3023 dtl 27) olla arvamus, et kui kohus nõustub, et ta on alaealine või esitab rahvusvahelise kaitse taotluse, lastakse isik lihtsalt vabadusse. Kohtu hinnangul osutavad asjaolud varjupaigasüsteemi kuritarvitusele. Proportsionaalsus ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimatus 6 19. Kohus arvestab lisaks ka puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole siin perekonnaliikmeid. Rahalisi vahendeid on minimaalselt ning isikul elukoht Eestis puudub. 20.

§ 361

lg 2 punkti 4 eesmärgiks on aga tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist võimaldavate toimingute tegemiseks (sh eelkõige isikult vahetult seletuste saamiseks tema tagakiusukartust põhistavate asjaolude, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkuse jms kohta). Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. 21. Eelnevad asjaolud kogumis annavad aga aluse järeldada, et KPK-st vabanedes ei oleks isik PPA-le kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete (

§ 29

) kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Selle kahtluse aluseks on eeskätt puudutatud isiku varasem tegevus. Kui isiku suhtes on varem läbi viidud menetlusi, nagu praegusel juhul, tuleb kasutada ka neis menetlustes kogutud andmeid (RKHKm 17.04.2020 nr 3-19-1068/39, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Isiku käitumismustris on korduvate valeütluste andmine, sh isikusamasuse osas, mis raskendab asjaolude tuvastamist ja seab isiku usaldusväärsuse kahtluse alla.

1. Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. PPA on kinnitanud isikule psühholoogilise nõustamise tagamist.
2. Eelnevat arvestades annab kohus loa C.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (15.11.2025).
3. Kohtu luba ei ole ainus kinnipidamise õiguspärasuse eeldus. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
4. Kohus otsustab asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7