Obsah (11)

§ 440§ 405§ 4§ 646§ 656§ 641§ 442§ 392§ 351§ 430§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 440lg 1 mõistes.

Samuti ei pidanud maakohus vajalikuks lahendada asja tagaseljaotsusega.

§ 405alusel menetles kohus asja lihtmenetluses.

Maakohus kvalifitseeris hageja nõude tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudena VÕS § 402 lg 1 mõistes. Maakohus leidis, et krediidiandja ei öelnud lepingut kehtivalt üles, kuna kostjale edastatud teatises ei kajastu selle kuupäeva, lepingu ülesütlemise kuupäeva, samuti on tarbijale antud võla tasumise tähtaeg ebaselge, teatis ei olnud üheselt arusaadav ega vastanud VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu ehk ei toonud kaasa lepingu lõppemist. Maakohus asus seisukohale, et poolte tarbijakrediidileping on VÕS § 404 lg-s 1 järgi tühine. Tõenditest ei nähtu, et krediidiandja Multitude Bank p.l.c oleks kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastanud tutvumiseks lepingu, lepingu üld- ja eritingimused ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe. Kostja on dokumendid kohtumenetluses kätte saanud, kuid seda ei loeta VÕS § 404 lg 1 teise lause järgi viivitamatuks lepingudokumendi üleandmiseks. Seadus ei näe ette, et krediidi kättesaamine kõrvaldaks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmisest tingitud tarbijakrediidilepingu tühisuse (VÕS § 408 lg 1 esimene alternatiiv). VÕS § 410 lg 1 järgi ei välista sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil, kuid ka sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Internetiportaali vahendusel lepinguga (sh lepingu üld- ja eritingimuste ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehega) tutvumine/kinnitamine ei vabasta krediidiandjat kohustustest edastada kostjale, kui tarbijale viivitamata leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ega kõrvalda lepingu edastamata jätmisest tulenevaid tagajärgi, s.o krediidilepingu tühisust. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidileping pole üles öeldud kehtivalt, ei ole hagejal alust nõuda VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist. Arvestades eeltoodut ning seda, et hageja ei ole esitanud alternatiivseid nõudeid, nõuete asjaolusid ega arvestusi, jättis maakohus hagi rahuldamata. APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 3 Hageja leiab, et maakohus leidis vääralt, et lepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud ja et laenuleping on tühine. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja kostjale on vajalikud dokumendid edastatud. Krediidiandja
2. aprilli 2024 teatist saab käsitleda lepingu ülesütlemisena ning selle edastamise viis (kostja teatatud aadressile lepingus sätestatud viisil) vastab lepingu üldtingimuste p-le 12.
3. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemise kehtivust ega väitnud, et ei ole teadet kätte saanud. Hageja märgib, et ka lepingu tühisuse korral tuleks kostjal saadu tagastada, kuna hageja on tõendanud, et krediidiandja kandis lepingu täitmiseks kostja kontole 2500 eurot. Materiaalõiguse kohaldamine esile toodud asjaoludele on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Ka siis, kui hageja tugineb nõude õigusliku alusena konkreetsele sättele, tuleb kohtul hinnata nõude rahuldamise võimalusi hagi aluseks olevatel asjaoludel muudel võimalikel õiguslikel alustel. Maakohus oleks pidanud võtma seisukoha, kas hageja nõuet on võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus seda otsuses ei teinud. Maakohus ei ole koostanud ühtegi kohtunõuet, ega palunud hagejal täpsustada asjaolusid, mh lepingu ülesütlemisega seoses, või esitada alternatiivseid nõudeid. Maakohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse esitada lepingu kehtivuse ja võla tagastamata jätmise osas oma hinnang ning võimaluse nõue ümber kvalifitseerida. Jättes hagi sellisel viisil rahuldamata on maakohus võtnud hagejalt igasuguse võimaluse oma nõude maksmapanekuks. Arvestades, et kostja esitas
4. veebruaril 2025 teate, milles palub võimalust tasuda võlg 100 euro suuruste osamaksetega, oleks pidanud maakohus selgitamiskohustust täitma ja

§ 4lg-st 4 juhindudes määrama pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

6. Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. 7.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). 8. Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet või otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (

§ 656lg 1 p-d 1 ja 5).

Ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese 4 astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (

§ 656lg 2 teine lause).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud lahendi põhjendamise kohustust, jõudes vastuolulisele järeldusele, et tarbijakrediidileping ei ole kehtivalt üles öeldud ja samas on see tühine vorminõude rikkumise tõttu (

§ 442lg 8).

Samuti ei ole otsuses põhjendatud, miks ei saa lepingu tühisuse korral hagi siiski osaliselt rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel, kuigi hageja on esile toonud, et krediidiandja kandis kostja kontole 2500 eurot ja kostja on tagastanud 130 eurot. Ringkonnakohus ei saa aga puudust ise kõrvaldada, kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud olulisel määral täitmata

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded, jättes välja selgitama hagi aluseks olevad olulised asjaolud ja käesolevalt ei ole võimalik välistada, et hageja nõuet ei ole muul alusel võimalik rahuldada. 10. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (

§ 392lg 1 p-d 3 ja 4).

Tulenevalt

§ 351

lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohus peab pooltele selgitama muu hulgas asjaolude tõendamise koormust. Eelmenetluse ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust tuleb täita ka asja menetlemisel

§ 405lg 1 alusel lihtsustatud korras.

1. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne otsuse tegemist pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid arutanud ega andnud võimalust täiendavaid põhjendusi ja tõendeid esitada.
2. jaanuari 2025 määrusega on maakohus kohustanud hagejat esitama hagiavalduse ning selgitanud tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ja üldist tõendamiskoormust. Kuna määrus on tehtud enne hagiavalduse esitamist ja hageja on hagiavalduses nõutud asjaolud vähemalt osaliselt esile toonud, ei andnud kohtu selgitused hagejale infot esitatud hagiavalduse võimalike puuduste või tõendite sobimatuse kohta. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ka
3. veebruari 2025 määruse resolutsiooni punktist 13, millega kohus määras hagejale tähtaja „esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused“. Selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei taganud tähtaeg hagejale tegelikku võimalust esitatut täiendada. Kirjeldatud rikkumised toovad

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.

1. Ringkonnakohus märgib, et menetluse kestel on nii hageja kui kostja väljendanud soovi sõlmida kompromiss, kuid ei ole seni kohtuväliselt kokkuleppele jõudnud. Eelnevalt kirjeldatud rikkumiste kõrvaldamiseks ning kõikide tarbijakrediidilepingu kehtivuse aluseks olevate asjaolude põhjendamiseks ja tõendamiseks vajalike toimingutega võivad poolte menetluskulud oluliselt suureneda.
2. Ringkonnakohus selgitab, et kompromiss eeldab mõlemalt poolelt õigusrahu saavutamise huvides järeleandmiste tegemist. Hageja on senistes ettepanekutes järeleandmisena pakkunud kostjale võimalust tasuda võlg maksegraafiku alusel. Hagejal tuleks ka arvestada, et seni esitatu viitab tema nõuete aluseks oleva lepingu vähemalt osalisele tühisusele, mistõttu võib 5 hagejal ka olukorras, kus kostja tema ettepanekuga nõustub, siiski olla siiski vajalik kanda täiendavaid menetluskulusid, välistamaks kompromissi kinnitamata jätmist

§ 430lg 3 alusel.

14. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik õigusrahu saavutamiseks ja edasiste menetluskulude tekkimise vältimiseks lõpetada asi kompromissiga, milles kostja kohustub hagejale tasuma põhinõude ja seadusjärgsed kõrvalkulud. Seda on hagejal eelduslikult õigus nõuda sõltumata lepingu kehtivusest. Pooled võivad kohtule esitada kinnitamiseks kompromisslepingu kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni (

§ 430lg 1).

Samuti on kohtul võimalik pooled kokkuleppe sõlmimise eesmärgil isiklikult kohtusse kutsuda (

§ 4lg 4 teine lause).

15. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 6