) paragrahvile 44 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-le 63, selgitas nende kohaldamist, täpsustas kaebaja rahaga (sh kaebaja vastu esitatud nõuetega) seonduvaid andmeid ning selgitas, et kehtiv õigus ei näe ette erisusi välismaa vanglast saabuva isikuga kaasas oleva sularahaga toimetamise kohta. 1
lg 1 sätestab, et vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.
lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. 11. Eelnevast nähtub, et vangla peab kaebaja vanglasisesele kontole laekunud töötasust ja muudest summadest 70% ulatuses kinni kooskõlas
Olukorras, kus isiku vabanemisfondi hoiustatud summa on väiksem kui kolmekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (vrd
lg 3), ei jäta
12. Vangla on 26.09.2025 vastuskirjas kaebajale õigesti selgitanud, et kehtivas õiguses puudub kinnipeetavaga kaasas oleva sularahaga toimetamise kohta erisus olukorra kohta, kui isik tuuakse välismaalt karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse. Erisuse puudumise tõttu on vangla kohustatud kohaldama VSkE § 63 lõiget 1 ning kandma isikuga kaasas oleva sularaha vanglasisesele isikukontole ja tegema sellega
Arvestades eeltoodut puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et temaga kaasas olnud ning vanglasisesele isikukontole kantud sularaha jäetaks talle tervikuna vabaks kasutamiseks. 2
§-i 44 regulatsioonist, ei ole kaebajal õigust nõuda ka vangla kohustamist kanda raha „tagasi“ või vältida raha kandmist kaebaja vabanemisfondi. Seega puudub kaebajal kaebeõigus.
kohaselt makstakse vabanemisfondis hoiustatud raha talle välja vanglast vabanemisel (
). Kuivõrd ka rahaliste nõuete täitmiseks jäetud raha arvelt vähendatakse isiku võlgnevusi, ei ole need kinnipidamised käsitatavad kinnipeetavale laekunud raha „ära võtmisena“. 16.
ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat (vrd ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2013 otsust asjas nr 3-3-138-13, p 24). Vanglal puudub aga õigus eirata
§-s 44 sätestatud regulatsiooni, mis näeb ette kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi. Samuti ei saa vangla eirata
lg-s 3 sätestatut, mis kohustab hoiustama vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. 17. Pidades silmas
44 lg 2 eesmärke (rahaliste nõuete täitmise ja vabanemistoetuse kogumise vajadus), ei ole põhjust eeldada, et kehtiv regulatsioon riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust või õigust võrdsele kohtlemisele. 18. Kaebaja kui välisriigi vanglast Eestisse karistust kandma toodud isik ei ole samasuguses olukorras kui ühest Eesti vanglast teise ümberpaigutatav kinnipeetav.
ja seega ka selle § 44 lõige 2 kohaldub kõikidele Eestis vanglatele. Kuivõrd vanglasisesel isikukontol olevast rahast on juba seadusjärgsed kinnipidamised tehtud ning ühest (Eesti) vanglast teise ümberpaigutamisel kinnipeetavale raha välja ei maksta, ei teki ka vajadust sularaha uuesti isikukontole kandmiseks (ja seega seadusjärgsete kinnipidamiste kohaldamiseks). Seega on ka väited ebavõrdse kohtlemise osas alusetud. Arvestades eeltoodut on kaebaja õiguste võimalik riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.