Obsah (10)

§ 113§ 82§ 402§ 416§ 114§ 116§ 404§ 408§ 410§ 1132

act OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 3781,41 eurot Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood:11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepingulin

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.02.2025 põhinõudelt 2425,94 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, nõuetes rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc; krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 30.11.2023 laenulimiidi lepingu (leping). Kostja esitas 30.11.2023.a laenutaotluse krediidiandja iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid. Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused (vt hagi lisa 2) koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (vt hagi lisa 3), mis on lepingu lahutamatuks osaks. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades krediidiandja iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 30.11.2023. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostjal oli võimalik iseteeninduskeskkonnas jälgida oma laenukonto seisu, st maksetega seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki, esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi. Laenulimiidikonto on kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes klient ehk kostja. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab uuesti kasutada. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.4 võib laenulimiidi suurust muuta. Kostja on kasutanud krediidiandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2500 eurot järgnevalt: (withdrawal – väljamakse, vt hagi lisa 4 – maksekorraldus ja lisa 5 – raamatupidamise väljavõte): 01.12.2023 12:18 Withdrawal [760444] 2 500 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub kostja tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 41,35% aastas ehk 0.1132800% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 50,16% aastas. Arvestus põhineb laenulimiidi summal 2500 eurot ja päevaintressil 0.1132800% (41,35% aastas) ning eeldustel, et:

1. a)laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus;
2. b)laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub kostja kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on;
3. c)laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra, lähtuda saab üksnes esialgsest eelduslikest arvutustest. Krediidikulukuse esialgse määra eeldustes ja arvestamisel on võetud arvesse tasusid täpselt nii nagu see krediidilepingu tingimuste kohaselt kohalduksid (kuivõrd krediidilepingu hinnakirja kohaselt lisandub väljavõtte tasu alates krediidisumma teisest väljamaksest ning krediidikulukuse määr on arvestatud selliselt, et krediidisumma võetakse kasutusse korraga ühe väljamaksena, siis väljavõtte tasu ei ole krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel arvestatud). Lepingu üldtingimuste punkti 13.10 kohaselt, kui krediidikulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. Esialgne krediidi kulukuse määr oli seadusjärgsetes piirmäärades. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2023 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 50,16% (15,31 % x 3). Lepingu eritingimuste punkti G kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3059,91 eurot. Lepingu tingimustest tulenevalt kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse krediidi väljamaksmist krediidiandja poolt. Lepingu üldtingimuste p-ist 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab:
4. a)5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või
5. b)20 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine:
6. a)maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud;
7. b)laen;
8. c)intress;
9. d)leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi (kostja) poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6). Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 130 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 74,06 eurot, kulude katteks 5 eurot ja intressi katteks 50,94 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, jaanuarikuu osamakse 129,78 eurot, maksetähtaeg 01.02.2024, veebruarikuu osamakse 127,46 eurot, maksetähtaeg 01.03.2024, märtsikuu osamakse 131,03 eurot, maksetähtaeg 01.04.2024, aprillikuu osamakse 135,85 eurot, maksetähtaeg 01.05.2024 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks

§ 82lg 7 mõttes.

16.04.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 01.05.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1 näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient (kostja) sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Puudub vaidlus, et krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud mõistlikul viisil, so tema poolt deklareeritud aadressile lepingus sätestatud viisil. Hageja on esitanud tõendid kirjade edastamise kohta nimetatud viisil. Teatised on jõudnud kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lepingu punkti 12.1 alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel. Kostjat teavitati 03.05.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid 2500 eurot ja kostja tegi krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 74,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 2425,94 eurot (2500-74,06), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Vastavalt limiidilepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada intressi 41,35% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud krediidisaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista intressivõlgnevuse 285,04 eurot (periood:19.01.2024-01.05.2024, põhinõudelt 2425,94 eurolt, lepingujärgne intressimäär 41,35% aastas). Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 05.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.02.2025 seadusjärgses viivisemääras. Kostjal on hageja ees sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 764,94 eurot (põhinõudelt 2425,94 eurolt, periood: 02.05.2024-04.02.2025, lepingujärgses määras 41,35% aastas). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 01.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: kogu põhivõlg 2425,94 eurot x 11,15% = 270,49 eurot. Hageja edastas kostjale 12.07.2024 nõudekirja, 01.08.2024 pretensiooni ja 22.08.2024 hagihoiatuse. Lähtudes eeltoodust on hageja sissenõudmiskulud 35 eurot (nõudekiri – 25 eurot; pretensioon – 5 eurot; hagihoiatus – 5 eurot). Kostja poolt krediidiandja iseteenindussüsteemis täidetud taotlusel märkis kostja alljärgnevad andmed: sissetulek 2300 eurot ja väljaminekud/igakuised kulutused 0 eurot, ülalpeetavaid 2, laenu eesmärgiks oli kodu parendamine. Lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kostja Swedbank AS kontoväljavõtte alusel (vt hagi lisa 16). Hageja täpsustas, et hagiavalduse lisa 16 näol on tegemist kontoväljavõtte analüüsiteenuse tulemusel genereeritud dokumendiga. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma. Eeltoodud põhjustel leidis hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2425,94 euro, intressivõlgnevus 285,04 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 764,94 eurot, sissenõudmiskulu 35 euro ning edasiulatuv viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.02.2025 põhinõudelt 2425,94 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited

1. Kostja on menetlusse võtmise kohtumääruse ja hagi koos lisadega isiklikult kätte saanud 11.02.2025 ja hagile vastamistähtaeg oli 25.02.
2. 10.02.2025 palub kostja anda võimalus võla ajatamiseks, so tasudes võlgnevuse 100 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 11.02.2025 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-143144 OÜ B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes. 10.02.2025 taotluses palus kostja anda võimalus võla ositi tasumiseks. Kohus selgitab, et eeltoodust ei saa järeldada, et kostja oleks TsMS § 440 lg 1 mõistes haginõuded omaks võtnud.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2425,94 eurot, intressivõlgnevus 285,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 764,94 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning edasiulatuv viivis Võlaõigusseaduse (

) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.02.2025 põhinõudelt 2425,94 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) vahel 30.11.2023 sõlmitud tähtajatust laenulimiidilepingust, mille alusel sai kostja krediidiandjalt krediiti 2500 eurot ning tegemist on

§ 402lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepinguga.

1. Hagivalduse punktis 2.19 on hageja märkinud, et 16.04.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu (hagi lisa 10). Hagiavalduse punktis 2.20 on hageja selgitanud, et kostjale edastatud lepingu ülesütlemise teatises on kirjeldatud, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
2. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 01.05.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema üheselt arusaadav, mh ülesütlemise kuupäeva osas. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav. Avaldusest peab tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh ülesütlemise kuupäev) ja temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist. Ülesütlemisavaldus ei saa üldjuhul olla mingi muu dokumendi koosseisus, mis on nt pealkirjastatud „Teade", „Meenutus", „Laenukonto väljavõte" vms (Riigikohtu 15.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17).

§ 416

lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist (Riigikohtu 02.04.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 25). Küll aga peab ülesütlemisavaldus siiski vastama eelnimetatud nõuetele. Üldjuhul pikeneb lepingu ülesütlemise avalduses määratud ebamõistlik täiendav tähtaeg

§ 114lg 1 kolmanda lause järgi mõistliku täiendava tähtajani.

Ka sellisel juhul on kohaldatav

§ 116

lg 5, st leping lõpeb, kui võlgnik täiendava (mõistliku) tähtaja jooksul kohustusi ei täida (vt Riigikohtu 04.02.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p-d 9-10). Eeltoodu ei ole aga kohaldatav tarbijakrediidilepingute puhul. Hagi lisas 10 kajastuv on järgnev: „Meeldetuletus lepingu lõpetamisest. Seisuga 16.04.2024 on Teie võlgnevus meie ees 388,41 eurot. Olete viivitanud kolme osamakse tasumisega. Palume eeltoodud võlgnevus viivitamatult tasuda. Juhul kui Te ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul käesoleva kirja kuupäevast, siis ütleb Ferratum Teiega sõlmitud laenulepingu üles. Ferratum eraldi teadet laenulepingu ülesütlemise kohta ei saada ja laenuleping lõppeb automaatselt
2. päeval käesoleva kirja kuupäevast juhul kui Te selle aja jooksul ei ole võlgnevust tasunud.“ Hagi lisas nr 10 teatises ei kajastu kuupäeva (sh ei ole teada, millal vastav teatis kostjale üldse edastati) ega lepingu ülesütlemise kuupäeva ning seejuures on kostjale, kui tarbijale antud võlgnevuse tasumise aeg vastuoluline (esmalt viivitamatult ja teisalt 14 päeva jooksul kirja kuupäevast, mida teatises ei ole). Seega ei ole teatis üheselt arusaadav ülesütlemise kuupäeva (so lepingu lõppemise aega) ja tasumise aja osas. Kestvuslepingut saab üles öelda üksnes tulevikku suunatult ning tarbijakrediidilepingu lõppemise kuupäev peab olema üheselt selge. Seega ei vastanud hagi lisas nr 10 toodud teatis

§ 416

lg 1 nõuetele ja vastav lepingust tulenev ülesütlemine on tagajärjetu ning ei toonud kaasa 30.11.2023 laenulimiidilepingu ülesütlemist. Hageja esitas laenulimiidi lepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded ning kuna viidatud lepingut ei saa lugeda ülesöelduks, uut ülesütlemisavaldust ja alternatiivseid nõudeid ei ole esitatud, siis ei saa kostjal olla lepingust tulenevaid põhi- ja kõrvalnõudeid. 9.

§ 404

lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb tarbijale viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

§ 408

lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud

§ 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 79). Hagiavalduse lisadest (tõenditest) ei nähtu, et krediidiandja Multitude Bank p.l.c oleks kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastanud 30.11.2023 laenulimiidi lepingu, lepingu üldja eritingimused ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe tutvumiseks. Hagi lisades 2 ja 3 on esitatud pdf failidena eelmärgitud dokumendid. Kostja on hagi koos lisadega (sh eelnimetatud lepingu dokumendid) kätte saanud kohtumenetluses AET-i vahendusel 14.02.2025, kuid eelnevat ei loeta

§ 404lg 1 teise lause kohaselt viivitamatuks lepingudokumendi üleandmiseks.

Seadus ei näe ette, et krediidi kättesaamine kõrvaldaks

§ 404

lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmisest tingitud tarbijakrediidilepingu tühisuse (

§ 408

lg 1 esimene alternatiiv).

§ 410

lg 1 järgi ei välista sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil, kuid ka sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Internetiportaali vahendusel lepinguga (sh lepingu üld- ja eritingimuste ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehega) tutvumine/kinnitamine ei vabasta krediidiandjat kohustustest edastada kostjale, kui tarbijale viivitamata limiidileping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ega kõrvalda limiidilepingu edastamata jätmisest tulenevaid tagajärgi, so 30.11.2023 laenulimiidilepingu tühisust. Eeltoodust tulenevalt on 30.11.2023 laenulimiidi leping

§ 404lg-s 1 sätestatult tühine.

10. Võttes arvesse eeltoodud kohtu põhjendusi ja seda, et hageja ei ole esitanud alternatiivseid nõudeid (nõuete asjaolusid ega arvestusi), siis tuleb hagi jätta rahuldamata (vt ka TlnRnKo 15.08.2023, 2-21-4379 p 29). Kuivõrd laenulimiidileping pole üles öeldud kehtivalt puudub alus nõuda ka

§ 1132lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist, mistõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata. 11. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. 12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik