← Eesti

4-25-2699/28

Obsah (9)§ 132§ 29§ 74§ 150§ 148§ 123§ 110§ 23§ 38

4-25-2699 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2025.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2699 (263025002014) Kohtunik Endla Ülviste Koh

§ 132

p 3 kohus otsustas: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 25.06.2025.a otsus ja lõpetada väärteomenetlus XX suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks välja 2892,30 eurot valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks. Kohtuotsuse ärakiri edastada XXale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1

(6)4-25-2699 lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. jaanuaril 2026.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 23.05.2025.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis XX 23.05.2025.a kell 17:26 Raplamaal Kehtna vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 72-l kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, mootorsõidukit Hyundai Ioniq5 reg. märgiga xxx kiirusega 135 ± 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. XX rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. (väärteoasja toimik tl 4)
  3. XX esitas 02.06.2025.a väärteoprotokollile vastulause, milles selgitas, et 23.05.2025.a ei ületanud tema juhitud sõiduk kiirust. XX juhtis politseiametnike tähelepanu sellele kohe pärast tema juhitud sõiduki peatamist. Vahetult enne XXa poolt möödasõidu alustamist liikus kogu politsei patrullsõiduki taha kogunenud kolonnist, s.h tema sõidukist ja tema ees sõitvast valgest kaubikust, suurel kiirusel mööda hõbedane Audi ja reastus politseisõiduki taha, selle sõiduki kiiruse fikseeris politsei. Pärast seda alustas XX möödasõitu valgest kaubikust, tema kiirus oli möödasõidu hetkel 93 km/h. (väärteoasja toimik tl 5)
  4. Kohtuvälise menetleja 25.06.2025.a otsuse kohaselt on XXa süü tõendatud tunnistaja Ferd XX-i ütluste ja kiirusmõõturi kasutamis protokolliga. Kohtuväline menetleja vastulauses esitatut ei arvestanud, kuna ei olnud alust kahelda kõnealust liiklusrikkumist vahetult tajunud tunnistaja ütlustes. Vastulauses toodud kiirusel oleks XXa poolt juhitud sõiduk läbinud ca 0, 5 km ja möödasõit kestnud 30 sekundit. Usutav ei ole, et XX sooritas nii pika aja ning teekonna jooksul möödasõidu eessõitvast kaubikust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et XX pani toime temale LS § 227 lg 2 järgi süüks pandud väärteo, mis on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Kohtuväline menetleja määras XXale karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 85 trahviühikut, s.o 680 eurot. (väärteoasja toimik tl 6-7) Menetlusaluse isiku kaebus
  5. 10.07.2025.a esitas XXa kaitsja eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.

Kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. 5. Kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna 25.06.2025.a otsuses puudub põhjendus, miks ei ole arvestatud XXa vastulauses esitatud selgitusi, miks ei olnud kiirusemõõteseadmel nähtava kiiruse omistamine menetlusalusele isikule põhjendatud. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub analüüs, miks eelistab kohtuväline menetleja üht tõendiallikat teisele ning miks ei arvestata otsuse tegemisel argumentidega, mis lükkavad 2

(6)4-25-2699 menetlusaluse isiku süü ümber.

§ 74

lg 1 p 8 sätestab, et kohtuväline menetleja peab asjas tehtavas lahendis esitama vastulausega mittearvestamise põhjenduse. Põhistuse puudumine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 7 ning otsuse tühistamise alus tulenevalt

§ 148p-st 3.

  1. Politseiametnik XX kasutas politseisõidukit, millele oli kinnitatud kaks jälgimiskaamerat, kuid salvestusi, mis võimaldaks kontrollida tingimusi sõidukiiruse mõõtmise ajal ja kiirusemõõturi ekraanil olevaid andmeid ning näha liiklusolukorda suunas, kus väidetav kiiruseületamine toimus, ei ole. Salvestisi ei ole, selline tõenditega ümberkäimine, kus tõendid hävitatakse või võimaldatakse hävineda, on lubamatu ning seab kahtluse alla kogu menetluse usaldusväärsuse ja objektiivsuse.
  2. XX ei ületanud lubatud sõidukiirust, seda tegi teine sõiduk. XX andis toimunu kohta üksikasjalised selgitused sündmuskohal ning esitas vastulauses detailse kirjelduse, kuidas sündmused aste leidsid. Kaitsja esitab kaebuses ka omapoolse analüüsi, miks politseiametnik XX võis eksida selles, millise sõiduki kiiruse kiirusemõõtur fikseeris ning rõhutab, et kõige objektiivsem tõend, millega oleks saanud kontrollida liiklusolusid ja sõidukite arvu suunas, kus väidetav kiiruseületamine toimus, on sisuliselt hävitatud. Kohtuvälisel menetlejal on KrMS § 7 lg 2 kohaselt kohustus tõendada menetlusaluse isiku süü, menetlusalune isik ei pea tõendama oma süü puudumist. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks. (kohtutoimik tl 2-4) KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht 8.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

§-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

  1. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad, asjatundja ja kaebuse esitaja ning vaadanud politseiametnike rinnakaamerate - ja kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud eksperimendi salvestisi, leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud ja LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine XXa poolt ei ole tõendamist leidnud.
  2. 23.05.2025.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on XXa juhitud sõiduki Hyundai Ioniq5 reg. märgiga 555VVT sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X nr DP014041 töökorras ja testitud. Sõidukiiruse mõõtmise koht oli Tallinn-Rapla-Türi tee 72 km parema pärisuund. Samas suunas liikunud sõiduki kiirust mõõdeti liikuvast patrullautost, mille kiirus oli 81 kilomeetrit tunnis, kasutades kiirema objekti jälgimise mõõterežiimi. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 135 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati liikuva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-5 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 130 km/h. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli nähtavus hea, väljas oli valge ja teekate kuiv. Statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturi helisignaal oli ühtlane. Video- või helitehnikat ei kasutatud ja juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. (väärteoasja toimik tl 1-2)
  3. Kohtuistungil andsid tunnistajatena ütlusi politseiametnikud XX ja XX, kes teostasid 23.05.2025.a Tallinn-Rapla-Türi teel liiklusjärelevalvet ning mõõtsid kiirust. Nad liikusid 3

(6)4-25-2699 politseivärvides sõidukiga Lellest läbi Türi suunas.
  1. XX nägi tahavaatepeeglist, et tema taga 500 m kaugusel lähenes sõidukite kolonn, esimene neist oli kõrgem kaubik. Kui olid sõitnud üle raudtee ülesõidust kuulis tunnistaja kiirusemõõturi Stalker Doppleri helisignaali, mis oli tavapärasest kõrgem. Nägi mõõteseadmel kiirust 130-140 km/h, vaatas peeglitest, nägi vasakult, heledamat värvi, kõrgemat tüüpi, U-kujuliste esituledega sõidukit tegemas möödasõitu kaubikust. Kiiruse fikseerimise hetkel teisi sõidukeid mööda sõitmas ei olnud, Hyundai sõitis vastassuunavööndis, reastus politseisõiduki taga oleva Audi järele. Tunnistaja ei märganud, millal teine sõiduk politseisõiduk taha sõitis. Möödasõit võis toimuda umbes 300-500 m kaugusel. Kiirus, 130-140 km/h, ilmus kiirusmõõturi vasakpoolsesse „Target“ (peegeldab kõige tugevamat signaali) aknasse. XX tegi politseisõidukiga manöövri, lasi kaks sõidukit, Audi ja Hyundai mööda, reastus kiirust ületanud Hyundai järele ja andis sõidukile peatumismärguande. Sõidukijuht ütles, et tema ei ületanud kiirust, üks auto tegi temast kiirema möödasõidu. Politseisõidukis on pardakaamerad, kuid need ei töötanud. (kohtutoimik tl 25 pöördel-27 pöördel)
  2. XX-i ütlused riimuvad XX-i ütlustega. Tunnistaja nägi taha vaadates, et kaugemalt lähenes heledat värvi kaubik. Kui ta kuulis Doppleri helisignaali ja nägi „Target“ aknas kiirust, vaatas üle õla, nägi hallikat autot kaubikust möödasõitu sooritamas ja reastumas politseisõiduki taga oleva Audi taha. Ka Aleksandra XX ei märganud millal Audi politseisõiduki taha ilmus. Politseisõiduki vahe kaubikuga võis olla maksimaalselt pool kilomeetrit, Audiga 100-200 meetrit. Politseisõiduk jäi bussipeatusesse seisma, neist möödus tume, madalam ja väiksem Audi, selle taga möödasõitu sooritanud auto, mis jäi peatumismärguande peale seisma. Sõiduki juht ütles esimese asjana, et fikseeritud kiirus ei olnud tema sõiduki kiirus, see oli Audi kiirus. Tunnistaja oli kindel, et fikseeritud kiirus oli nende poolt peatatud sõiduki kiirus. (kohtutoimik tl 27 pöördel-28 pöördel)
  3. XX selgitas kohtuistungil, et hakkas pärast Lellet tegema möödasõitu valgest kaubikust, mis oli liikunud temaga kolonnis 7 kilomeetrit alates Kehtna asulast. Möödasõitu alustades nägi peeglist, et tagantpoolt lähenes kiiresti möödasõitu alustanud hõbehall Audi. Pärast Audit alustas XX kaubikust möödasõitu kiirusel 92 km/h. Audi reastus politseisõiduki taha ja tema Audi taha. Politsei andis XXale peatumis märguande. Kui temale heideti politsei poolt ette kiiruse ületamist, ütles ta kohe, ei kiirust ületas Audi. Politseiametnikud näitasid kiirusmõõturil fikseeritud kiirust 135 km/h. XX palus vaadata kaamera salvestist, kuid politsei seda ei teinud. (kohtutoimik tl 29) Seda, et XX ei nõustunud temale omistatud kiiruse ületamisega ja soovis näha pardakaamera salvestist, kinnitavad ka politseiametnike rinnakaamerate salvestised. (lisatud kohtute infosüsteemi väärteoasja juurde)
  4. Mõlemad politseiametnikud on öelnud, et nägid enda taga ca 500 meetri kaugusel heledat kaubikut, kuuldes Doppleri signaali ja märgates „Target“ aknas kiirust, vaatasid nad taha ja nägid möödasõitu sooritamas Hyundaid, mis reastus heleda kaubiku ette ja nende taga sõitnud Audi taha. Seda, millal Audi nende sõiduki taha jõudis, tunnistajad ei märganud. Konkreetset liiklussituatsiooni arvestades sai kõnealune Audi politseisõiduki taha jõuda ainult valgest kaubikust möödasõitu tehes. XXa ütlustest, samuti tema kaebusest, kohtuvälises menetluses esitatud vastulausest ning politseiametnike rinnakaamera salvestiselt selgub, et enne, kui tema alustas möödasõitu valgest kaubikust sõitis temast suurel kiirusel mööda Audi ja reastus kaubiku ette politseisõiduki taha.
  5. Kohtuväline menetleja esitas kohtuliku 4
(6)uurimise käigus videosalvestised 4-25-2699 uurimiseksperimendist, mille eesmärk oli näidata, et olukord, kus kiirusmõõtur kuvab „Target“ ehk tugevama signaali aknas mitte lähima sõiduki kiiruse, vaid hoopis kaugemal möödasõitu sooritava sõiduki kiiruse, on võimalik. Kohtuistungil vaadati kahte videosalvestist ning selgus, et selline olukord ei ole välistatud, kuid samast selgus, et möödasõitu sooritanud sõiduki kiirus ilmus kiirusemõõturi tabloole alles siis, kui sõiduk oli juba pärissuunavööndisse tagasi reastumas. (lisatud kohtute infosüsteemi väärteoasja juurde)
  1. Asjatundjana andis kohtuistungil ütlusi XX, kes on kiirusemõõtjaid koolitanud umbes 10 aastat. XX arvab, et 300-500 m kaugusel toimunud sündmuse puhul on võimalik eksida selles, millise sõiduki kiirust mõõdeti. Ta selgitab, et kiirusemõõtur mõõdab kõikide, vaatevälja sattunud sõidukite, kiirust ja kuvab tugevama signaali andnud objekti kiiruse. Kui tugevam objekt on ka kiirem, siis kuvatakse kiirus ainult kiirusmõõturi „Target“ aknasse. Mitme sõiduki puhul peab tabloole kuvatud andmetele tuginedes visuaalselt hindama, milline sõiduk andis kõige tugevama signaali. Alati ei ole võimalik välja selgitada, millise sõiduki signaal tagasi peegeldus ning eksimisvõimalus on olemas. (kohtutoimik tl 67-72 pöördel)
  2. Kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et kiirusemõõturi tablool fikseeritud kiirus 135 km/h oli XXa poolt juhitud Hyundai kiirus. Möödasõit valgest kaubikust toimus ca 500 meetri kaugusel, esimesena sõitis valgest kaubikust mööda Audi seejärel XXa juhitud sõiduk. Kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud uurimiseksperimendi salvestistelt on näha, et möödasõitu sooritanud sõiduki kiirus ilmus kiirusmõõturi tabloole alles siis, kui möödasõitu sooritanud sõiduk reastus tagasi oma suunavööndisse. Seega võis kiirusemõõturi tablool fikseeritud kiirus suure tõenäosusega kuuluda valgest kaubikust suurel kiirusel möödasõitu sooritada Audile nagu on XX kogu menetluse vältel järjekindlalt väitnud. Politseiametnikud nägid tahavaatepeeglisse vaadates XX juhitud Hyundaid kaubikust möödasõitu sooritamas, kuna kiirust ületanud Audi oli jõudnud selleks ajaks juba tagasi pärisuunavööndisse reastuda.
  3. Riigikohus on 28.11.2024 otsuse nr 4-24-941 punktis 15 selgitanud, et väärteomenetluse esemeks on peaasjalikult kergemad süüteod, mistõttu peaks väärteomenetlus ka tõendamisreegleid silmas pidades olema mõnevõrra kulusäästlikum ja lihtsakoelisem. Seepärast ongi mõnikord otstarbekam tõendada tõendamiseseme asjaolusid tunnistaja ütluste, mitte mahukate ja aeganõudvat koostamist eeldavate menetlusdokumentide abil. Eeltoodu ei kehti aga käesolevas väärteoasjas, sest politseisõiduki pardakaamerate kasutamine ja nendega kiirusmõõturi töö ning liiklussituatsiooni videosalvestamine ei ole mahukad ega aeganõudvad menetlustoiminguid, mida võiks otstarbekusest asendada tunnistajate ütlustega. Tegemist on elementaarsete ja vältimatult vajalike toimingutega tõendamaks lubatud sõidukiiruse ületamist, s.o käesoleval juhul XXale etteheidetava, LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, tõendamiseseme asjaolusid. Käesoleval juhul on aga jäetud väärteoasja lahendamiseks oluline tõend kogumata ning politseisõidukis olevate kaamerate kasutamata jätmisega võeti võimalus kontrollida, millise sõiduki kiirus kiirusmõõtturi tablool fikseeriti.
  4. Kuna kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et XX on toime LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo tuleb väärteomenetluse tema suhtes tervikuna lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

21.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 5

(6)4-25-2699 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.
  1. Kaitsja on maakohtule esitanud taotluse mõista välja valitud kaitsja tasu ja sõidukulud, mis on kokku 2892,30 euro suuruses summas (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks ja maakohtus õigusabi osutamiseks on kulutatud aega 14,55 tundi, mis hõlmab teabenõude ettevalmistamist, materjalide analüüsi, kaebuse koostamist, konsultatsioone, ettevalmistust kohtuistungiks, kohtuistungist osavõttu ning sõidu- ja ajakulu Tallinnast Raplasse ja tagasi. (kohtutoimik tl 82-85)
  2. Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja kohtuvälises menetluses ning maakohtus tehtud toimingutele kulunud aega ja sõidukulu saab pidada põhjendatuks. Seega rahuldab kohus kaitsjatasu hüvitamise taotluse, mis on seotud maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisega, ning mõistab kohus

§ 23alusel välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks 2892,30 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.