← Eesti

2-21-13394/90

Obsah (7)§ 134§ 429§ 126§ 124§ 150§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Geidi Sile Kohtuasja number 2-21-13394 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2025, Tallinn Kohtuasi V. S. ja I. S. hagi osaühingu Apo

§ 134

lg 1 alusel nõuete liitmise teel (arvestuse aluseks olev tehe: 40 000 + 4000 + 350 + (50 * 365 * 3), dtl 55). Hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1200 eurot.

  1. Hagejad loobusid 12.09.2025 kohtuistungil kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudest (istungiprotokolli ajamärk 00:40:54, dtl 354). Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist loobumisele (20.11.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:02:31, dtl 372).
  2. Maakohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab kahju hüvitamise nõude menetluse

§ 429lg 1 alusel.

14. Hagist osalise loobumise tõttu muutub hagi hind. Hagejate nõue on suunatud üksnes hüpoteegi kustutamisele. Hüpoteegi kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise hagihind määratakse

§ 126

lg 3 järgi (

. komm vlj § 126 komm. 3.3.2.d). Hagi hinnaks jääb 40 000 eurot ehk hüpoteegisumma (

§ 124lg 1, § 126 lg 3).

3/7 2-21-13394

  1. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus tuli sellise hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hagejad on tasunud 1200 eurot.
  2. Hagejad taotlesid 20.11.2025 istungil enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kostjal vastuväiteid ei olnud. Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Hagejatel ei ole õigust saada tagasi 600 eurot. Sellise summa tagastamist oleks neil õigus taotleda siis, kui nad oleksid loobunud hagist tervikuna.
  3. Hagejad esitasid 99 100 euro suuruse hinnaga hagi ning tasusid selle esitamisel 1200 eurot vastavalt riigilõivuseadusele. Nõudest osalise loobumise tulemusena jääb hagi hinnaks 40 000 eurot. Sellise hinnaga hagilt kuulus 26.08.2021 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt tasumisele 1000 eurot.
  4. .

§ 150

lg 2 p 2 alusel on hagejatel õigus tagasi saada 50% loobutud osalt arvestatud riigilõivust (

. Komm. vlj § 150 komm 3.3.2.b). Maakohus tagastab selle sätte alusel 200 / 2 = 100 eurot hageja osundatud arvelduskontole. Hageja 27.11.2025 elektronkirja kohaselt on taotletud riigilõivu tagastamist Karsas OÜ arvelduskontole nr BE

  1. Vaidluse lahendamine
  2. Hagejatele kuulub kinnisasi registriosa numbriga 18892401 (dtl 9-10). Hagejad nõuavad kostjalt hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku ja tahteavalduse andmist.
  3. OÜ Apollona (kostja) andis X OÜ-le 06.11.2019 sõlmitud lepingu alusel 20 000 eurot laenu (dtl 18-27, 275). Laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist tagas laenusaaja juhatuse liikme, K. L. käendus (dtl 120-121), samuti V. S. ja I. S. käendused (dtl 122-123, 124125).
  4. V. S. ja I. S. (hagejad) sõlmisid 06.11.2019 kostjaga notariaalse kokkuleppe (dtl 11-17). Pooled leppisid kokku, et hagejatele kuuluv kinnisasi registriosa numbriga 18892401 koormatakse kostja kasuks 40 000 euro suuruse hüpoteegiga. Lepingu punktides 2.1.1 kuni 2.1.7 sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud muuhulgas kõik nõuded Estlogistic centrum OÜ vastu, mis tulenevad 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest, millele on alla kirjutanud ka hagejad.
  5. Hagejate nõude aluseks saab olla AÕS § 349 lg
  6. Koormatud kinnisasja igakordne omanik võib AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud.
  7. Hagejatel lasus nõude eelduste tõendamise koormis. Hagi rahuldamiseks tuli hagejatel tõendada, et hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või et seda pole tekkinud.
  8. Hagiavalduses tõid hagejad välja, et neid eksitati. Hagejad nõustusid seadma hüpoteegi üksnes seetõttu, et kostja väitis, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab laenusaaja juhatuse liikme käendus. Hagejate väidetel sellist käendust ei eksisteerinud. Kostja esitas juhatuse liikmega sõlmitud käenduslepingu (dtl 120-121). Käenduslepingu kohaselt vastutab K. L. solidaarselt X OÜ-ga 06.11.2019 laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest rahalises maksimumsummas kuni 20 000 eurot (lepingu p 1.11.2). Hilisemas menetluses hagejad juhatuse liikme käenduse puudumise argumendile enam ei tuginenud (12.09.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:46:33-00:47:09, dtl 354).
  9. Hagejate teise argumendi kohaselt on X OÜ kohustus lõppenud, kuna sellist laenukohustust ei nähtu kummagi lepingupoole majandusaasta aruannetest. Apollona OÜ pole neid viimastel aastatel esitanud. Estlogistic centrum OÜ majandusaasta aruannetes laenukohustus ei kajastu (dtl 330, 335).
  10. Maakohus on seisukohal, et ainuüksi raamatupidamisdokumentides nõude kajastamata jätmine ei tõenda kohustuse puudumist (et nõue on rahuldatud või et seda ei tekkinudki). Raamatupidamisdokumendid on kaudsed tõendid. Praegusel juhul on need vastuolus ka 4/7 2-21-13394 tunnistajana üle kuulatud K. L. ütlustega, mille kohaselt on tegemist raamatupidamisliku veaga (20.11.2025 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:42:15, dtl 375). X OÜ kohustus lõppenud ei ole, osaühing on siiani võlgu Apollona OÜ ees ning tunnistaja ei ole isiklikult kohustust üle võtnud. Maakohus järeldab tõenditest kogumis, et X OÜ kohustus Apollona OÜ ees ei ole lõppenud vaatamata sellele, et nõuet võlasuhte poolte majandusaasta aruannetes ei kajastata. Raamatupidamisdokumentidega ei saa ühepoolselt tekitada ega lõpetada kohustusi. Kohustus tekkis 06.11.2019 laenulepingu alusel ning nii laenuandja (kostja) kui laenusaaja (äriühing, mille juhatuse liige on tunnistaja) on kohtule kinnitanud, et kohustus on täitmata. Hagejad ei ole tõendanud, et kohustus on täidetud. Seega on ühe lepingupoole majandusaasta aruannete puudumine ja teise lepingupoole aruandes kohustuse kajastamata jätmine üksnes kaudsed tõendid, mis on ümber lükatud tunnistaja ütlustega.
  11. Hagejad on menetluses tuginenud sellelegi, et laenusummat ei makstud laenusaajale välja. Esiteks on hagiavalduses hagejad väitnud selgesõnaliselt vastupidist (hagiavalduse p 1.4). Teiseks on see argument ümber lükatud kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega – laenusaaja taotlus laenu väljamaksmiseks, kontoväljavõte laenu osa (11 000 eurot) väljamaksmise kohta ja notariaalne leping, mille punkti 2.2 kohaselt maksti ülejäänud osa laenust (9000 eurot) välja notari konto vahendusel (dtl 274, 275, 283). Kogu laen (20 000 eurot) on välja makstud Estlogistic centrum OÜ-le.
  12. Lisaks on hagejad väitnud, et laenulepingu muudatused on tühised ning laenu tagastamise tähtpäev saabus 20.10.
  13. Maakohus ei nõustu ka selle argumendiga. Käendused (dtl 122-125) ega hüpoteegi seadmise kokkulepe (dtl 11-17) ei olnud tähtajaga piiratud. Kuigi laenulepingu muutmiseks ja tähtaja pikendamiseks oli vaja hagejate nõusolekut, ei muuda nõusoleku puudumine muudatusi tühiseks. Laenulepingu pooled on Apollona OÜ ja Estlogistic centrum OÜ. Nemad saavad laenusuhte tingimusi muuta. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku nõusolekut laenulepingu muutmiseks ei võeta, võib see tekitada olukorra, kus hüpoteek ei pruugi ulatuda kõikidele kõrvalnõuetele, kuid see ei muuda põhimõtet, mille kohaselt ulatub hüpoteek laenulepingust tulenevale põhinõudele. Põhinõue käesolevaks ajaks kostjale tagastatud ei ole. Hagejate taotlusel üle kuulatud tunnistaja kinnitas, et Estlogistic centrum OÜ kohustus lõppenud ei ole, osaühing on siiani võlgu Apollona OÜ ees ning ta ei ole isiklikult kohustust üle võtnud. Seega pole hüpoteegi kustutamiseks alust.
  14. Hagejad kinnitasid 12.09.2025 istungil, et muudele argumentidele ega faktiväidetele nad hüpoteegi kustutamise nõude esitamisel ei tugine (12.09.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:47:54-00:48:42, dtl 355).
  15. Hagejate nõue jääb eeltoodu kokkuvõttena rahuldamata. AÕS § 349 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hagejad pidanuks hagi rahuldamiseks tõendama, et hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või et seda ei tekkinudki. Hagejad kummnagi asjaolu esinemist tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  16. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 ja § 168 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda.

32. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (

§ 175lg 1).

33.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kulude põhjendatud ja vajaliku ulatuse kindlaksmääramisel arvestab kohus esindaja tunnitasu vastavust sarnase teenuse eest tasumisele kuuluvale keskmisele hinnale, 5/7 2-21-13394 menetlusdokumentide sisu ja mahtu, õigusabile kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid ning asja mahtu ja keerukust.

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusteenust 57,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot (lisandus käibemaks).
  2. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnihind 140 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ületa vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest tasumisele kuuluvat keskmist tunnihinda. Ka hagejatel ei olnud vastuväiteid kostjale osutatud õigusteenuse tunnihinna osas (dtl 402). Maakohus loeb kostja lepingulise esindaja tunnitasu käesolevas asjas vajalikuks ja põhjendatuks

§ 175lg 1 tähenduses.

  1. Hagejad on vaidlustanud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud ega pea vajalikuks õigusteenuse mahtu, mis ületab 10 tundi. Maakohus nõustub hagejate kriitikaga üksnes osaliselt.
  2. Asjas toimus kolm kohtuistungit. Kostja lepingulisel esindajal kulus istungiteks ettevalmistumisele kokku 6,5 tundi. Maakohus ei nõustu kostjatega selles, et istungiteks ettevalmistamine oli ebavajalik ja põhjendamatu. Liiati ei olnud vaidlus kuni 12.09.2025 kohtuistungini ainult ühe paragrahvi üle, nagu hagejad on esile toonud. Kuni selle istungini oli menetluses ka hagejate kahju hüvitamise nõue. Arvestades vaidluse all olevaid asjaolusid ja toimiku mahtu, ei ole alust pidada 2-2,5 tunni pikkust ettevalmistust üleliigseks.
  3. Maakohus ei nõustu hagejate kriitikaga ka selles, justkui oleks kostja menetlust venitanud või varjanud infot, mille kohaselt tal ei ole laenulepingust tulenevat nõuet. Kostja ei avaldanud üheski menetlusetapis, et tal puuduks nõue Estlogistic centrum OÜ vastu.
  4. Kliendi nõustamine ning kliendi ja vastaspoole esitatud dokumentide ja tõenditega tutvumine on õigusteenuse osutamisel möödapääsmatult vajalik. Maakohus nõustub kohtupraktikas juurdunud seisukohaga, mille kohaselt on esindaja ja esindatava suhtlus kohtumenetluses vältimatu ning sellega seotud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalikud (TlnRnKm 01.02.2019, 2-15-8709/59, p 11). Esindaja ja kliendi õigussuhet iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Suhtlemine kliendiga on põhjendatud, et selgitada välja asjaolusid, teavitada klienti menetluse seisust ning suhelda temaga võimaliku kompromissi osas (TlnRnKm 19.05.2020, 2-16130538/50, p 15). Kliendiga suhtlemine on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik (TlnRKm 30.06.2020, 2-16-5113/95, p 47).
  5. Maakohus ei nõustu hagejate kriitikaga ka 15.11.2021 menetluskulude tagatise taotluse osas. Taotlus oli kostja õiguste kaitsel iseenesest asjakohane. Tegemist ei olnud ilmselgelt pahatahtliku, alusetu või menetluse venitamise eesmärgil esitatud taotlusega. Taotluse esitamise hetkel ei olnud tulemus kostjale ettenähtav.
  6. Kostja menetluskulude nimekirjas ei sisaldu selgelt põhjendamatuid toiminguid.
  7. Küll aga peab maakohus ülemääraseks kostja 13.01.2022 vastuse koostamisele kulunud aega. Kostja vastuse koostamisele (koos konsultatsiooni ja kliendi edastatud dokumentide läbitöötamisega) on esindajal kulunud 19,75 tundi. Kostja vastuse mahtu ja argumente arvestades ei ole selline ajakulu põhjendatud. Kostja vastuse sisuline osa on vähem kui 4 leheküljel (muu on sissejuhatus, kompromissiettepanek ja menetluslikud küsimused). Samuti on kostja esindaja tsiteerinud vastuses pikalt tõendeid. Vastusel on 6 lisa, mis mahuvad 9-le leheküljele. Seega ei õigusta tavapärasest märgatavalt suuremat ajakulu ka tõendite maht. Maakohus vähendab selle menetlusdokumendi koostamisele kulunud ja hüvitamisele kuuluvat ajakulu 10 tunnini. 6/7 2-21-13394
  8. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega pole põhjust pidada ülemääraseks. Kostja teised menetlusdokumendid on üldjoontes olnud asjakohased, need ei ole sisaldanud tarbetult pikki kordusi ega tsitaate. Kulud vastavad kokkuvõtlikult vaidluse kestvusele, keerukusele ja mahule. Maakohtu hinnangul vastab ligikaudu kuue tööpäeva pikkune ajakulu sellele, mis esindajal objektiivselt kulus asjaolude väljaselgitamiseks ning kliendi huvide kaitseks käesolevas asjas. Üksnes hagejate arvamus, et menetlustoimingute tegemiseks oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole aluseks kostja menetluskulude suuruse vähendamiseks vastavas osas.
  9. Vahekokkuvõttena tuleb hagejatel hüvitada kostjale 57,5 – 9,75 = 47,75 tundi õigusteenust.
  10. Kostja menetluskulude nimekirjas on kulud arvestatud koos käibemaksuga. Kostja on selgitanud kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamise taotlust. Kostja majandustegevus seisneb finantsteenuste osutamises. KMS § 16 lg 2 1 p 1-3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga järgmiste finantsteenuste käivet: hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud ning liisingutehingud.
  11. Finantsteenuse osutamine on käibemaksuvaba. Käesolev vaidlus puudutab käibemaksuga mittemaksustatavat tehingut (äriühingutevaheline hüpoteeklaen ja füüsiliste isikute asjaõiguslikud tagatised). Tehingule kohaldus KMS § 16 lg 2 1 p 2 ehk tegemist oli maksuvaba käibega. Kuna tegemist oli maksuvaba käibega, ei ole kostjal selle tehinguga seotud õigusvaidluses kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibena mahaarvamise õigust (KMS § 29).
  12. Kostjal on seetõttu õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Küll aga pole õige lisada kõikidele esindaja toimingutele 24% suurust käibemaksu, mis jõustus alles 01.07.
  13. Perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2025 kehtis käibemaksumäär 22% ja enne seda 20%. Eeltoodust tulenevalt väheneb kostjale hüvitamisele kuuluv summa järgmiselt. Õigusteenuse osutamise periood Õigusteenuse ajakulu Õigusteenuse tasu Summa koos käibemaksuga 16.10.2021-31.12.2023 23 tundi 23 * 140 = 3220 eurot 3220 * 1,2 = 3864 eurot 01.01.2024-30.06.2025 12,45 tundi 12,45 * 140 = 1743 eurot 1743 * 1,22 = 2126,46 eurot 01.07.2025-27.11.2025 12,3 tundi 12,3 * 140 = 1722 eurot 1722 * 1,24 = 2135,28 eurot KOKKU: 47,75 tundi 8125,74 eurot
  14. Kokkuvõtlikult tuleb hagejatel kostjale hüvitada menetluskuludena 8125,74 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 7/7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.