lg 7 alusel teade M.T kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
) § 1933 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M.T ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik töötas puuduvast töövõimest hoolimata menetluse kestel ettevõttes sihtasutus T. Ü. K. . Võlgnik asus lisaks samal erialal töötamisele 2024. aasta sügisel õppima hooldustöötaja kutseõppesse nominaalse õppeajaga kaks aastat. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid kohtu sellekohase meeldetuletuse peale. Esitatud aruannetes on kajastatud kogu kohustustest vabastamise menetluse periood. Kohtu hinnangul on aruannetega hilinemisest hoolimata kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. 11.
Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, puudega inimese sotsiaaltoetus, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, tulumaksutagastus, tasemeõppe toetus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on hoolimata puuduvast töövõimest käinud menetluse kestel tööl ning teeninud tulu, mis on osaliselt ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Võlgnik on teinud võlausaldajatele menetluse lõpus väljamakse summas 2600 eurot. Kohus leiab, et seoses puuduva töövõimega võlgniku töötamisega käesolevas menetluses on võlgniku võlausaldajate huvid olnud oluliselt paremini kaitstud võrreldes teiste puuduva töövõimega võlgnikega. Kohus leiab, et arvestades võlgniku puuduvat töövõimet ei ole võlgnik rikkunud loovutuskohustust.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi. 14.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul täitnud ning hoolimata puuduvast töövõimest tegelenud tulutoova tegevusega ja teinud väljamakse võlausaldajatele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.T tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.T püvi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 4/5 17.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 01.10.2025. Kuna kohus lõpetab M.T kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.T vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.