Obsah (5)

§ 110§ 251§ 249§ 252§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-117 Määruse kuupäev 20. jaanuar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i esialgse õiguskaitse taotlus juuste lõikamiseks sobiva isiku

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas
2. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse juuste lõikamiseks sobiva isiku tagamiseks. Taotluse kohaselt määras Tartu Vangla meditsiiniosakond taotlejale
3. aastal meditsiinilise näidustusega erilise juukselõikuse. Alates septembrist 2025 lõikas taotleja juukseid konkreetne kinnipeetav, kellel keelati alates jaanuarist 2026 juuste lõikamine. Edaspidi pidi taotleja juukseid lõikama kinnipeetav, kes ei räägi eesti keelt. Taotleja hinnangul võib tekkida selle juuksuriga keelebarjäär ning tema juuksed võivad saada kahjustada või juuksur võib teda lõikusmasinaga vigastada. Juukselõikamise vahendid on teravad ja ohtlikud ning taotleja ei tunne juuksurist kinnipeetavat. Nendest asjaoludest lähtuvalt ei soovi taotleja, et tema juukseid see kinnipeetav lõikaks. Kui Tartu Vangla taotlejale sobivat juuksurit ei leia, siis tuleb juuksur tellida väljastpoolt Tartu Vanglat vangla kulul. Tervishoiutöötaja tuvastas
4. jaanuaril 2016 taotlejal tervisekahjustuse, mille leevendamiseks on vajalik määrida ravimit, kuid selleks tuleb eelnevalt juukseid lõigata.
5. Tartu Vangla esitas
6. jaanuaril 2026 vastuseks kohtunõudele taotleja
7. jaanuari
8. a pöördumise Tartu Vanglale, milles palub tellida juuksuri väljastpoolt Tartu Vanglat. Tartu Vangla jättis taotluse rahuldamata. 3-26-117
9. Taotleja esitas
10. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
11. SA Viljandi Haigla selgitas
12. jaanuaril 2026 vastuses kohtunõudele, et perearst määras
13. detsembril 2024 X-ile meditsiinilise juukselõikuse seoses peanahal esinenud lööbega ning tõend meditsiiniliseks juukselõikuseks on jätkuvalt kehtiv. Meditsiinilise juukselõikuse korral lõigatakse juuksed üle pea lühikeseks, et oleks võimalik vajadusel ravimit nahale määrida. Taotleja ei ole seoses esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seoses haiglale taotlusi esitanud. KOHTU SEISUKOHT
14. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja esitas
15. jaanuaril 2025 taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, siis arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust, menetlusökonoomia põhimõtet ning asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlus on kaudselt seotud ka taotleja terviseseisundi tagamisega, siis vabastab kohus taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumise kohustusest ilma tema majanduslikku seisu detailselt hindamata. 6. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras

§ 251

lg 1 p 3 alusel Tartu Vangla kohustamist tagada taotleja juuste lõikamiseks sobiv isik.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla

1. jaanuaril 2026 esitatud vastusest kohtunõudele nähtub, et vastustaja on käsitlenud kaebaja ühte pöördumist vaidena ning see on vangla menetluses. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle.
2. Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis puudub alus selle rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul taotlejat sellised tagajärjed ei ähvarda ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
5. Vangistusseaduse § 50 lg 3 kohaselt juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega ning kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil. Tartu Vangla kodukorra p 5.3 kohaselt juuksuriteenuse kasutamine toimub osakondade kaupa vastavalt graafikule. Sättest ei tulene taotlejale subjektiivset õigust nõuda endale konkreetse või sobiva juuksuri tagamist. Vangla selgitas, et juuste lõikamine on korraldatud nii, et vanglaametnik väljastab kinnipeetavale vastavalt vajadusele juukselõikusmasina, mis koos vajalike tarvikutega asub eluosakonnas ning on kasutamiseks kõigile. Juuste lõikamiseks ei ole määratud eraldi juuksurist majandustöölist. Kahjulike tagajärgede saabumise ohuga ei pea kohus arvestama üksnes juhul, kui ta on veendunud, et selliste tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (Riigikohtu 2 3-26-117 halduskolleegiumi
6. veebruari
7. a määrus asjas nr 3-20-915, p 16). Praegusel juhul on taotleja hinnangul kahjulikuks tagajärjeks juuste lõikamata jäämine, sest puudub temale sobiv juuksur. Taotlejale on määratud meditsiiniosakonna poolt juuste lõikamine vähemalt kord kuus (vt taotleja
8. jaanuari
9. a pöördumine nr 2-26/2-2/422 ja haigla vastus kohtunõudele). Asjaolu, et kaebaja ei soovi juuste lõikamist võõra kinnipeetava poolt, ei tähenda, et juuste lõikamine oleks välistatud. Vangla ei ole määranud taotlejale kindlat juuksuriteenust osutavat kinnipeetavat ning seega ei ole taotleja kohustatud juukseid lõikama ühe konkreetse kinnipeetava juures. Meditsiiniline juukselõikus tähendab juuste lühikeseks lõikamist. Taotlejal puudub õiguskaitse vajadus, kuna tal on võimalik iseseisvalt juukseid juukselõikusmasinaga lõigata või paluda selleks teise kinnipeetava abi. Taotlejale on tagatud juuste lõikamiseks vajalike vahendite olemasolu. Väheusutav on, et kaebajal pole juukselõikusmasina abil võimalik ise juukseid piisavalt lühikeseks lõigata, et ravimit saaks kasutada. Asjakohane ei ole ka taotleja väide keelebarjääri mõjust ning tekkivatest kahjustustest juustele, sest juuksed lõigatakse lühikeseks ning kahjustusi ei saa tekkida suuremal määral, kui juuste lõikamine oma olemuselt kaasa toob. Samuti ei ole kaebaja väidetud julgeoht seoses juuste lõikamise asjaoludega sedavõrd tõenäoline, et õigustaks kaebaja soovitud õiguskaitsemeetme kohaldamist. Taotlejal on võimalik välistada kahjulike tagajärgede tekkimine enda tegevusega ning seetõttu puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Seega ei ähvarda taotlejat ka selliseid tagajärjed, mida ei oleks võimalik lahendada hilisema vaidluse käigus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse rahuldamata.
10. Taotleja esitas
11. jaanuaril 2026 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust 48 tunni jooksul. Kohus selgitab, et taotleja väide, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada 48 tunni jooksul, ei põhine seadusel. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse viivitamata ning võib vajadusel ära kuulata menetlusosalised (

§ 252lg 1).

Ajaoludest ei nähtu kiireloomulist õiguskaitsevajadust, mis oleks nõudnud kohtu kiiremat sekkumist, samuti esines vajadus asjaolude tuvastamiseks, mistõttu oli põhjendatud enne taotluse lahendamist küsida asjakohastelt isikutelt kohtunõuetega teavet. 10. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3