Obsah (10)

§ 410§ 5§ 230§ 438§ 173§ 162§ 174§ 175§ 138§ 178

2-23-148908 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-148908 Tsiviilasi Kohtutäituri

§ 410alusel (dtl 136 jj).

6.

lg 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu rahalise nõude tasumata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu võlgnevuse väljamõistmiseks, mis eeldab poolte vahel mingi võlasuhte olemasolu VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Kohus erinevalt kostjast leiab, et on hagiavalduse õigesti menetlusse võtnud, tegemist on rahalise nõudega, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. 3 2-23-148908 7.

§ 5

lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi ka koda) on veebilehe https://kpkoda.ee/ pankrotihaldurid/pankrotihaldurid-kontakt/ andmetel avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. Kohtutäituri seaduse § 71 lg 1 punkti 1 kohaselt moodustub hageja vara muuhulgas kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest. Kohtutäituri seaduse § 74 lõike 2 kohaselt kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks kehtestatakse suuruses, mis tagab hageja piisava rahastatuse õigusaktidega ja hageja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.
3. Hageja peab PankrS § 59 alusel eelnimetatud koja veebilehel ka avalikku pankrotihaldurite nimekirja ning selle nimekirja kohaselt on kostja Z.R olnud pankrotihaldurina kutsekogu liige, kuid on kutsekogust välja arvatud seoses määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata jätmisega (Koja kutsekogu juhatuse 18.04.2023 otsus nr 11 vt dtl 42 jj). Kostja kutsekogu liikmelisust tõendavad ka haldusasjas nr 3-10-1005 tehtud Tallinna Halduskohtu 25.04.2012 otsus, millega rahuldati Z.R Põllu kaebus ja tühistati justiitsministri
4. märtsi
5. a käskkiri nr 28, mille alusel arvas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus 9.03.2012 otsusega nr 8 Z.R Põllu kutsekogust välja (dtl 89); Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2013 otsus, millega jäeti eelnev otsus muutmata (dtl 98); Z.R P 11.06.2013 teavitus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale haldurina tegutsemise keelu tühistamise kohta (dtl 66 jj); kutsekogu juhatuse 19.07.2013 otsus, millega on mh taastatud Z.R P õigus tegutseda pankrotihaldurina (dtl 69 jj) ning haldusasjas nr 3-21-918 Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus (dtl 86 jj), Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus (dtl 77) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2023 määrus (dtl 84). Seega on tõendatud kostja kutsekogu liikmelisus.
6. Hageja kutsekogu juhatuse 7.11.2018 otsusest nähtuvalt (dtl 27) määras juhatus oma 12.09.2018 otsusega nr 12 pankrotihaldurist kostjale kehtiva kindlustuslepingu sõlmimise ning selle ärakirja ja kindlustuspoliisi Kojale esitamise tähtajaks 31.10.
7. Kostja ei esitanud eelnimetatud tähtajaks hagejale kehtiva kindlustuslepingu ärakirja ega kindlustuspoliisi. Lähtudes kohtutäituri seaduse § 92 punktist 5, pankrotiseaduse § 64 lg-st 6 ja Koja põhikirja § 42 punktist 5, tegi otsustas hageja kutsekogu juhatus peatada kostja 4 2-23-148908 õiguse tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni.
8. Hageja kutsekogu liikmetel on kohustus tasuda liikmemaksu lähtudes kohtutäituri seaduse § 71 lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, § 21 (vt veebilehe https://kpkoda.ee/pankrotihaldurid/pankrotihaldurid-kontakt/) ja hageja kutsekogu otsusest. Hageja kutsekogu 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 (dtl 29) ning 30.06.2022 otsuse nr 3 p 1 (dtl 34) alusel kehtestati, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Otsuse põhjenduseks oli asjaolu, et hageja kantselei teeb kulutusi ka sellel ajal, kui pankrotihalduri kutsetegevus on peatatud ning kehtiva õiguse mõtte järgi võetakse liikmemaksu suuruse ja tingimuste määramisel aluseks organisatsiooni vajadused.
9. Haldusasjas nr 3-21-918 on Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsusega (ja Riigikohtu 31.01.2023 määrusega) tuvastatud, et kutsekogu liikmemaks on hageja 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 alusel kehtestatud õiguslikult korrektsetel alustel ja proportsionaalselt ning nimetatuid otsus jäi jõusse st kostjal on kohustus tasuda liikmemaksu 30 eurot kalendrikuus vaatamata sellele, et tema tegevus pankrotihaldurina oli peatatud (dtl 77 jj). Seega pidi kostja juba selle halduskohtumenetluse osalisena olema teadlik nii hageja nõudest kui ka oma kohustusest nõue tasuda.
10. Hageja raamatupidamise andmetel on kostja hagi esitamise kuupäeva seisuga jätnud perioodil 12.04.2021 – 10.04.2023 tasumata talle esitatud 25 arve alusel liikmemaksu kokku summas 750 eurot (dtl 38, 40, 44). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele ega ole hageja arvestuse vaidlustamiseks tõendeid esitanud. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt liikmemaksu võlgnevust summas 750 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.
11. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

16.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduses toodu kohaselt on tasutud riigilõiv kokku 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + ülekandetasu 16 senti ja hagiavalduse esitamisel 110 eurot + ülekandetasu 16 senti).
2. Kostja ei ole menetluskulude osas enda seisukohta esitanud. 19.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv summas 175,32 eurot. 20.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või 5 2-23-148908 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik Riigikohtu kohtumäärus jõustus 09.02.2026 RESOLUTSIOON

1. Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
2. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
3. Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.
4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 694 lg 2 koosmõjus §-ga 695) 6