← Eesti

2-25-6967/14

Obsah (4)§ 3401§ 637§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. jaanuar 2026 2-25-6967 Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja

) § 637 lg 1 p 3, p 6, lg 2 alusel menetlusse võtmata.

  1. Kuna kostja apellatsioonkaebus (
  2. novembri 2025 e-kiri) ei vastanud

-s apellatsioonkaebusele esitatud nõuetele, jäeti apellatsioonkaebus ringkonnakohtu 25. novembri 2025 määrusega juhindudes

§ 3401

lg-st 1 käiguta ning anti kostjale võimalus kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks, kaebuse allkirjastamiseks ja riigilõivu 100 eurot tasumiseks. Kostjat hoiatati, et kui kostja jätab tähtajaks puudused kõrvaldamata, keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu

  1. novembri 2025 määrus on toimetatud kostjale kätte tema elukoha aadressil postitöötaja poolt
  2. detsembril 2025 postkasti jätmisega.
  3. detsembril 2025 on määrus edastatud ka kostja e-posti aadressil, millelt oli saadetud apellatsioonkaebus. Kostja kohtu määratud tähtajaks, s.o 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, ega ka käesoleva määruse tegemise seisuga, kaebuse puuduseid (riigilõivu tasumine, allkirjastatud ja täiendatud põhjendustega kaebuse esitamine) kõrvaldanud ei ole.

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 637

lg 2 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

§ 3401

lg 2 järgi, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna kostja apellatsioonkaebuse puudusi ei kõrvaldanud ja apellatsioonkaebuses esinevad puudused ei võimalda apellatsioonkaebust menetlusse võtta, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p-st 3, lg-st 2 ja § 3401 lg-st 2 juhindudes keelduda.

6. Ringkonnakohtu hinnangul esineb kostja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest lähtudes ka

§ 637

lg 1 p-s 6 sätestatud alus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 2 Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada ja apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Asjaolud, et kostja ei ole maakohtu lahendiga nõus, sest see ei ole kostja arvates piisavalt tõendatud ega vasta seadusele ning kostja taotleb asja uut menetlemist, kus pooled oleksid uuesti mõlemale poolele arusaadavalt ära kuulatud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus on tuvastanud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud abielu lõpetamise eelduste esinemise asjas. Hageja on avaldanud, et poolte abielulised suhted lõppesid 2025. a mais. PKS § 67 lg 3 järgi võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid leppimisaja kohaldamise eelduseks on mõlema poole tahe ja huvi abielu jätkata. Maakohtus 29. septembril 2025 peetud istungil on hageja avaldanud, et ei soovi leppimisaega, sest ei näe võimalust poolte abielulisi suhteid taastada. Hageja poolt menetluses avaldatust saab seega üheselt järeldada, et hageja ei soovi enam abielu jätkata. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu. Abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa vastavat tahet. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist. Mõlemad pooled on maakohtu 29. septembri 2025 istungil ära kuulatud. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik rahuldada. 7. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 8. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt (e-kirja teel), ei ole vaja seda kostjale tagastada. Käesolev määrus toimetatakse

§ 638

lg 8 järgi kostjale kätte ja edastatakse hagejale.

§ 638lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.