KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3239 Haldusasi X. X kaebus Eesti Vabariigi Moskva Suursa

§ 43lg 1 p 6).

Kuna kaebajal on õiguslik alus Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks, ei ole kaebajal vajadust viisa saamiseks, sh esialgse õiguskaitse korras. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust viisale, mistõttu on kaebus perspektiivitu. Lisaks sellele, et kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei ole kaebajal subjektiivset õigust viisale. Riikidel on suveräänne õigus kindlaks määrata, millisel hulgal ja millistele tingimustele vastavaid välismaalasi nad oma territooriumile lubavad, mistõttu puudub rahvusvahelise õiguse kohaselt isikul eeldusena subjektiivne õigus mittekodakondsusjärgse riigi territooriumile sisenemiseks ja seal viibimiseks. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et kolmanda riigi kodanikele ei ole antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale (TlnRKo 3-21-1903 p 11). Kaebajal võib olla vaid menetluslik põhiõigus, et viisataotlus vaadataks läbi kooskõlas õigusaktidega, kuid tal puudub esialgse õiguskaitse korras kaitstav subjektiivne õigus. Kohtupraktikas on leitud, et kuna välismaalasel puudub subjektiivne õigus viisa saamiseks, ei ole viisa andmisest keeldumise puhul tegemist väga intensiivse kaebaja õiguste riivega (TlnRKm 3-24-1664 p 10). Kolmandate riikide kodanike perekonnapõhiõigus on väljaspool lühiajalise viisamenetluse kaitseala. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et viisaeeskirja eesmärgiks ei ole võimaldada isikul taasühineda oma perekonnaga (TlnRnKo 3-21-1903 p 11). Kaebaja ei ole viidanud humanitaarkaalutlustele viisataotluses. Viisataotluse kohaselt on kaebaja eesmärk sugulaste või sõprade külastamine. Humanitaarkaalutlustele tugineb kaebaja esmakordselt alles viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamisel. Asjaolu, et viisataotleja ei avalda taotluses ja enne otsuse tegemist kõiki faktilisi asjaolusid, ei too kaasa otsuse õigusvastasust. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kaebaja ei ole selgitanud ega põhistanud reisi humanitaareesmärgi olemust ega eesmärki. Ei nähtu, millistel humaansetel põhjustel, sh tervislikel põhjustel, on kaebaja külastus vajalik, milles seisnevad pöördumatud tagajärjed ja milliste ohtude realiseerumist esialgse õiguskaitse kohaldamine takistab. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid külastuse humaanseid põhjuseid, sh arstitõendit märkusega „vajab kõrvalist abi“. Lisaks sellele, et kaebajal on kehtiv elamisluba, mis välistab esialgse õiguskaitse 2 korras viisa vajaduse, ei ole kaebaja suutnud tõendada ka esialgse õiguskaitse taotluse aluseks olevaid humaanseid põhjuseid. Kaebaja esitatud nõuded ei tagaks kaebaja huvide kaitset ka siis kui kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldaks. Vaideotsuse ning viisaotsuse kehtivuse peatamine ei anna kaebajale õigust riiki siseneda. Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (

§ 43lg 1).

Selleks võib olla näiteks pädeva asutuse antud viisa (

§ 43lg 1 p 1).

Esialgse õiguskaitse kohaldamise raames ei saa anda kaebajale õigust riiki siseneda vaid vaidlusaluste otsuste kehtivuse peatamisega. Kaebuse perspektiivsuse hindamisel on oluline arvesse võtta, kas kaebaja soovitud kohustamisotsuse tegemine on üldse võimalik. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5 seavad kohustamiskaebuse esitamisele piirangud, võimaldades üldjuhul taotleda vaid asja uut otsustamist haldusorgani poolt, mitte aga konkreetse sisuga haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Seega ei saa kohus kohustada Välisministeeriumi väljastama kaebajale viisat. Lisaks on kaebajal võimalus kasutada kehtivast elamisloast tulenevaid õigusi. Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet, samuti vaidlustusmenetluses tehtud otsuste aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet (

§ 66lg 2, 82 lg 3, § 1007 ).

Viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui

ei sätesta teisiti (

§ 12lg 2).

Viisaotsustele ei kohaldu seega haldusmenetluse seaduse kohased haldusakti põhjendamisnõuded, vaid põhjendamiskohustus piirdub viisaeeskirjas sätestatud standardvormi kasutamise kohustusega. Viisaotsus on vastavalt vormistatud ning kaebaja on teadlik viisa andmisest keeldumise põhjustest. Kohtu põhjendused

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
2. Kaebaja esitas taotluse Välisministeeriumi 24.09.2025 otsuse nr 2025/TLN/28/177 ning Eesti Vabariigi Moskva Suursaatkonna 18.08.2025 otsuse nr 2025-608-1505 kehtivuse peatamiseks. Kuivõrd vaidlustatud haldusaktidega ei antud kaebajale lühiajalist viisat, siis nimetatud haldusaktide peatamisega ei saavuta kaebaja soovitud eesmärki, milleks on viisa saamine. Kaebaja on esitanud ka kohase kohustamisnõude HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel Välisministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks ning viisa väljastamiseks. Esialgse õiguskaitse korras haldusorgani kohustamine kindla sisuga haldusakti andmiseks juhul, kui haldusakti andmisel on haldusorganil kaalutlusruum, võib õigustatud olla siis, kui puudub muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks ning kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse korras viisa andmisega saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi juba kohtumenetluse ajaks, mistõttu peavad selle abinõu rakendamiseks olema kaebusel väga head eduväljavaated. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele. 8.

§-st 43 tulenevalt peab välismaalasel olema üks õiguslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks.

§ 43

lg 1 p 6 järgi on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikuks aluseks. Vastustaja tõi vastuses kohtunõudele välja, et kaebajal on kehtiv elamisluba EL103915284 (dtl 143). Seega on kaebajal juba praegusel ajal õiguslik alus Eestisse saabumiseks ning Eestis viibimiseks, mistõttu puudub tal esialgse õiguskaitse vajadus.

1. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal puudub sisuline vajadus viisa järele. Kaebajal on juba 3 praegusel ajal seaduslik alus Eestisse sisenemiseks, mistõttu viisa andmata jätmisega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi.
2. Kohus peab viisa andmisest keeldumise asjas kontrollima, ega vastustaja ei ole eksinud otsuse aluseks olnud oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel ega teinud nendel faktidel põhinevate hinnangute ja prognooside alusel viisa andmisest keeldumisel ilmselgeid vigu ning kas vastustaja on järginud menetlus- ja vorminõudeid, sh otsust vajalikus ulatuses põhjendanud. Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsus nr 3-21-1903, p-d 9–13). 11.

§ 66

lg 2 järgi ei avaldata välismaalasele ega muule isikule viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet. Asjas esitatud tõendeid hinnates, on vastustaja järginud menetlus- ja vorminõudeid. Viisa andmisest keeldumise otsus on vormistatud nõuetekohaselt viisaeeskirja VI lisas esitatud standardvormi blanketil. Otsuses on märgitud keeldumise alused vastavalt kehtivale vormile. Otsuse märkuste lahtris on märge: „Taotleja omab kehtivat elamisluba Eestis, viisa väljastamine ei ole võimalik …/…/“ (dtl 87). Ka vaideotsus on vormikohane (dtl 84). Nimetatud otsused on kaebajale teatavaks tehtud. 12. Eelneva põhjal on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning tuleb tagastada. 13. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning tagastab kaebuse. 14. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) 4