KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 20.01.2026, Tartu Kohtuasja number 4-25-4359 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 25.11.
- a otsus Marko Keerbergi väärteoasjas LS §-de 224 lg 2 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Marko 37605246517), apellatsioon Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Keerberg (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Marko Keerbergi apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohtu 25.11.
- a otsusega tunnistati Marko Keerberg süüdi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 2 päeva aresti alates M. Keerbergi kinnipidamisest 23.11.2025 kell 17.
- KarS § 66 lg 1 alusel on M. Keerbergil kohtuotsuse jõustumisel õigus ülejäänud karistust kanda osade kaupa – 6 päeva aresti tuleb tema poolt ära kanda hiljemalt 25.01.2026, kandes korraga mitte vähem kui 2 päeva aresti. LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldas maakohus M. Keerbergi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.
- 12.01.2026 esitas M. Keerberg maakohtu otsuse peale apellatsiooni. M. Keerberg ei nõustu maakohtu otsusega, soovib, et see otsus uuesti läbi vaadataks ning, et aresti asemel kohaldataks talle üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et M. Keerbergi apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Seetõttu jääb see väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK 4-23-2162/41 p 10)
- Maakohus karistas M. Keerbergi 8 päeva pikkuse arestiga. Apellatsioonis on taotletud karistusena üldkasuliku töö mõistmist ilma sisulisi vastuväiteid maakohtu otsusele toomata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus karistuse liigi ja määra valikut ammendavalt põhjendanud. M. Keerberg avaldas juba maakohtus, et oleks nõus tegema üldkasulikku tööd, seega sai kohus sellega karistuse mõistmisel arvestada. Siiski pidas maakohus vajalikuks M. Keerbergile aresti mõista, põhjendades seda mh järgmiste asjaoludega: [t]al on ka varem samalaadseid rikkumisi olnud, mille eest on karistuseks määratud nii rahatrahv ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, samuti on ta teinud üldkasulikku tööd. /…/ Marko Keerbergi on käesoleval aastal veebruaris ja augustis karistatud LS § 224 lg 1 järgi. Seega on praegune samalaadne väärtegu juba kolmas
- aastal. /…/ alkoholi tarvitamise järgselt mootorsõiduki juhtimisest on kujunemas menetlusaluse isiku jaoks käitumismuster. /…/ varasemad karistused ei ole Marko Keerbergile mõju avaldanud /…/ Isiku varasem korduv käitumine ja karistustest mitte mõjutada laskmine näitab selgelt, et kergemaliigiline karistusliik talle mingit õiguskuulekusele suunavat mõju ei avalda. Seega on seekord kohane kohaldada tema suhtes juba raskemaliigilist karistust, et anda riigi poolt tugevam signaal talle järelduste tegemiseks ja enda käitumise muutmiseks. Eeltoodut arvestades on põhjendatud määrata Marko Keerbegrile karistuseks arest eeldusega, et seekordne karistus teda rohkem mõjutab. Maakohtu põhjendused karistuse liigi ja määra kujunemisel on jälgitavad ja nõustumisväärsed. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel rikkunud materiaal- ega menetlusõigust. M. Keerbergile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ning on kooskõlas kohtupraktikaga. Kuna ringkonnakohus ei näe ka alust väljuda apellatsiooni piiridest, jääb see läbi vaatamata.
- Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 326 lg 3, jätab ringkonnakohus M. Keerbergi apellatsiooni Tartu Maakohtu 25.11.
- a otsuse peale läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2