KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-19749 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 625,00 eurot) alates 30.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

1. Menetluskulud jätta 58,05% ulatuses S. Š. Finance Group OÜ kanda.
2. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 465 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 315 euro, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), millest 269,93 eurot mõista S. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. kanda ja 41,95% ulatuses Aktiva Tsiviilasi nr 2-25-19749
3. Väljamõistetud menetluskuludelt on S. Š. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 19.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S. Š. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 625,00 euro, intressi 210,60 euro, sissenõudmiskulude 40,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 391,31 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.11.2025 kuni põhinõude summas 625,00 eurot täitmiseni määras 40% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 315,00 eurot ning õigusabikulud 338,00 eurot.
6. Pärnu Maakohus võttis 20.11.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 322 lg 1 kätte 27.11.
7. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
8. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid 3.
9. Hagiavalduse kohaselt PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid krediidikontolepingu nr XXX0, mille alusel kostja on kasutanud krediiti 2000,00 eurot. Kostja on esialgsele krediidiandjale teinud tagasimakseid 80,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 26.04.2024 ütles krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Peale lepingu ülesütlemist on kostja hagejale teinud tagasimakseid summas 1295,00 eurot. Krediidiandja krediiti andes järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollis kostja konto väljavõtet. 3.
10. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.02.2024 kuni 26.04.2024 summas 210,60 eurot (23,31 + 63,16 + 67,51 + 2

113 2 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa on 40,00 eurot mis koosneb: 10.05.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 12.10.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.11.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 10 eurot. 3.

1. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.04.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.11.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40% summas 391,31 eurot. 3.
2. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
3. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 4.
4. Dokumendid toimetati kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 27.11.2025 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 11.12.2025 kell 24:
5. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga sõlmitud krediidilepingust nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue krediidilepingust võlaõigusseaduse (

) § 401 mõistes.

§ 401

lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.

§ 401

lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (

§ 402lg 1).

Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1lg 5).

8. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 3

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13). 9.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
2. Hageja poolt esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida

§ 4034lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust pangakonto XXX alusel laenutaotlusele s.o 13.10.2023 eelnenud 6 kuu väljavõtte (periood 18.04.2023 – 13.10.2023) laekumiste põhjal. Kohtu hinnangul on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse analüüsi teinud pealiskaudselt. Krediidiandja on märkinud kostja mai 2023 kuludeks 399,54 eurot, samas kui pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja laenumaksed nimetatud kuus on kokku 521,03 eurot (konto väljavõtte read nr 39, 52, 54, 55, 57, 59); krediidiandja on märkinud kostja juuni 2023 kuludeks 176,93 eurot, samas kui pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja laenumaksed nimetatud kuus kokku 391,73 eurot (konto väljavõtte read nr 145, 158, 160, 174); krediidiandja on märkinud kostja juuli 2023 kuludeks 116,50 eurot, samas kui pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja laenumaksed nimetatud kuus kokku 331,30 eurot (konto väljavõtte read nr 233, 235, 237, 239); krediidiandja on märkinud kostja augusti 2023 kuludeks 188,08 eurot, samas kui pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja 4

§ 4034

lg 6 rikkumise tagajärjena loeb kohus

§ 4034

lg 7 järgi intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates 10.02.2024 kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 12,5% aastas. Intressi arvutamisel lähtub kohus intressikalkulaatori abil (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest) arvutatud intressist ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 50,49 eurot. 14.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

§ 1132

lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hagiavalduse kohaselt vastavalt

§ 1132

lg 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada krediidilepingust nr XXX0 mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hagiavalduse kohaselt vastavalt

§ 1132lg 2 ning lepingu üldtingimuste punktist 5.3.

on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada lepingust mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 40 eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: 10.05.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 12.10.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.11.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede 5

§ 113

lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingujärgse intressimääras 40% alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 27.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.11.2025. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping ning kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb asjas kohaldada

§ 4034

lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.

Viivise arvutamisel tuleb lähtub kohus viivisekalkulaatori abil (kättesaadav https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) arvutatud viivisest ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (625 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus 27.04.2024 kuni 19.11.2025 viivise 111,60 eurot. 16. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 20.11.2025 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 6,95 eurot ning alates 30.12.2025 protsendina

§ 113lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%). 17. Ts

MS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 315,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 18. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 338,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi ja summas 338,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist 6