lg 2 p 1, 3; § 121; § 200 lg 2 p 7; § 114 p 5 järgi ning J.X süüdistuses
266 lg 2 p 1,3; § 121; § 200 lg 2 p 7; § 114 p 5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust; -
järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust; -
lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust; -
p 5 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust.
Fuchsile mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust arvestada alates 18.11.2008. Sama otsusega mõisteti J.X süüdi: -
lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust; -
järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust; -
lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust; -
p 5 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning J.X-ile mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust arvestada alates 21.11.2008. Tartu Maakohtu 17.11.2008 otsus jäeti iseseisvale täitmisele. Sama otsusega rahuldati J.K. ja E.-E.P. tsiviilhagid ning tsiviilkostjatelt V.K. ja V.P. mõisteti VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel solidaarselt välja 8969.20 krooni E.-E.P. kasuks. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti V.K. ja V.P. solidaarselt välja 339.60 krooni J.K. kasuks. Maakohus arutas R. Fuchsile ja J.X-ile esitatud süüdistusi selles, et: - R. Fuchs grupis koos J.X-iga 12.11.2008 õhtul kella 19.30 paiku XXX-XX lähistel asuval põllul tungisid kallale K.P. . R. Fuchs peksis rusikatega ja J.X peksis nii rusikate kui ka jalgadega K.P. pea piirkonda millega tekitasid kannatanule pea kinnise tömp trauma, mille tagajärjel K.P. suri 14.11.2008 kell 14.04 ajal haiglas teadvusele tulemata. Peale kannatanu vastupanu murdmist röövisid R. Fuchs ja J.X K.P. lt viimasele kuuluva 0,5 liitrise pudeli viina Ekstra väärtusega 76.90 krooni, paki sigarette Paramount gold -3- väärtusega 25 krooni, käekella väärtusega 25 krooni ja Swedpanga pangakaardi väärtusega 30 krooni, mida hiljem kasutas kannatanult välja nõutud pangakaardi PIN-koodi abil ning omastas koos J.X-iga kannatanu K.P. arveldusarvelt sularaha 1175 krooni. Sellega panid R. Fuchs ja J.X toime tapmise, mis oli toime pandud seoses röövimisega, s.o
- R. Fuchs ja J.X koos grupis 12.11.2008 õhtul kella 17.14 paiku XXX-XX s asuva XXX pargi kõrval asuval asfaltteel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil röövisid vägivallaga jalgrattaga sõitvalt J.K. lt seljakoti. Seljakotis olid järgmised esemed: 1,5 liitrine pakk piima Alma, või Saaremaa, 1,5 liitrine pudel originaal värskat, 4 x 100 grammi jogurtit Tere Maasika, 2 liitrine pudel õlut Pootsman, juubelisai, pakk sigarette Steels red, 0,5 liitrine pudel viina Ekstra, 500 grammi maitsestatud veiseliha vaakumpakendis, kapronnöörid. Röövimisega tekitasid R. Fuchs koos J.X-iga J.K. füüsilist valu ning varalise kahju 339.60 krooni. Sellega panid R. Vuchs ja J.X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, s.o
- R. Fuchs ja J.X koos 05.11.2008 õhtul kella 22.00 paiku tungisid vähemalt teist korda, ebaseaduslikult ukseluku lahtimurdmise teel valdaja, s.o M.R. tahte vastaselt sisse XXX-XX s XXX-XX asuvasse M.R. elukohta. Sellega panid R. Vuchs ja J.X toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda ja isikute grupis, s.o
Maakohus arutas ka R. Fuchsile esitatud süüdistust selles, et: - tema grupis koos J.X-iga 05.11.2008 õhtul kella 22.00 paiku pärast XXX-XX s M.R. elukohta ebaseaduslikku sissetungimist, kasutas koos J.X-iga füüsilist vägivalda M.R. suhtes, mis seisnes selles, et R. Fuchs lõi voodis lamavale kannatanule ühe korra rusikaga näkku ja seejärel lõi J.X kannatanule ühe korra rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas R. Fuchs koos J.X-iga M.R. le füüsilist valu ja parema silma alla hematoomi. Sellega pani R. Vuchs toime teise inimese tervise kahjustamise, löömise või valu tekitamise, s.o
Maakohus arutas J.X esitatud süüdistust selles, et: - tema koos R. Fuchsiga 05.11.2008 õhtul kella 22.00 paiku pärast XXX-XX s M.R. elukohta ebaseaduslikku sissetungimist, kasutas koos R. Fuchsiga füüsilist vägivalda M.R. suhtes, mis seisnes selles, et R. Fuchs lõi voodis lamavale kannatanule ühe korra rusikaga näkku ja seejärel lõi J.X kannatanule ühe korra rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas J.X koos R. Fuchsiga M.R. le füüsilist valu ja parema silma alla hematoomi; - tema 05.11.2008 õhtul viibides XXX-XX s XXX-XX , H.L. elukohas, kasutas füüsilist vägivalda H.L. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanule ühe korra rusikaga näkku ning seejärel peksis lahtise käega kannatanut vastu põski. Sellise tegevusega tekitas J.X H.L. le füüsilist valu ja parema silma juurde hematoomi. Sellega pani J.X toime teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega või valu tekitamisega, s.o
Maakohtus tunnistasid R. Fuchs ja J.X ennast neile esitatud süüdistustustes täielikult süüdi. -4- Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus ei tuvastanud kummagi süüdistatava puhul
Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus mõlema süüdistatava puhul
lg 1 p 3 järgi karistust kergendavat asjaolu, s.o süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Isikuvastase kuriteo toimepanemise järel lühikese aja möödudes hakkasid mõlemad tegutsema tegu avalikustades. J.X ja R. Fuchs on mõlemad varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, nii R. Vuchs kui J.X Tartu Maakohtu 18.11.2008 otsusega. Väärteomenetluses on J.X-i karistatud 9 korda, R. Fuchsi 4 korda. Alaealistele karistuse mõistmisel on Riigikohus 14.06.2006 otsuses nr 3-1-1-43-06 asunud seisukohale, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude puhul on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Seejuures tuleb lähtuda eeldusest, et alaealise poolt toimepandud kuritegu on episoodilist, juhuslikku laadi. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon; karistusõiguse vahendusel toimub nn pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones seega kasvatamine, aga mitte karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel. Alaealise puhul on tegemist ebapiisava sotsialiseeritusega. Isegi kui alaealine saab aru enda teo keelatusest, ei tähenda see, et ta suudaks täiel määral enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Alaealine ei pruugi täiel määral eristada lubatut ja keelatut ning täielikult aduda oma tegude tagajärgi. Iseäranis aktuaalne on see küsimus juhul, kus alaealine paneb süüteo toime vahetult peale karistatavasse ikka jõudmist. Seetõttu tuleb igakordselt tuvastada, kas alaealine oli enda vaimse ja kõlbelise arengu tasemelt võimeline aru saama oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituma. Eriti tuleb grupiviisiliste süütegude korral otsustada, kas selles osalenud alaealine oli piisavalt iseseisev langetama täielikke omavastutuslikke otsuseid või pani ta süüteo toime grupisiseste sidemete toimel, nö kaasajooksikuna. R. Fuchs pani kuriteod toime samal kuul kui ta sai 16-aastaseks. Tartu Maakohtu 17.11.2008 otsusest nähtub, et tema varasemad avaliku korra vastased teod on toime pandud aasta varem, 2007. a novembris ning on kordunud paarikuuliste vahedega. 2008. a on ta kahel korral mõnepäevaste vahedega kasutanud võõrast asja omavoliliselt. Kuigi süüteod olid sagedased, pidas kohus võimalikuks teda esimesel korral kriminaalkorras süüdi tunnistamisel karistusest vabastada
alusel käitumiskontrollile allutamisega.
Fuchs täitma asuda, sest ta peeti kahtlustatavana uues kuriteos kinni. -5- Tartu Maakohtu 17.11.2008 otsus tehti kokkuleppemenetluses. R. Fuchs kirjutas alla kokkuleppele, milles ta võttis endale kontrollkohustuse mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Vaatamata kriminaalasja kohtusse saatmisele jätkasid mõlemad süüdistatavad uute kuritegude toimepanemist väga lühikese aja möödudes pärast kokkuleppe sõlmimist. Oma süütegudega kahjustasid nad samu õigushüvesid: avalikku korda omavolilise sissetungimisega ja omandit röövimisega. Nende süütegudega kahjustatud õigushüvede ring laienes ja teod muutusid raskemaks. Teise isiku peksmisega ja tapmisega kahjustasid nad väärtuslikumat õigushüve, inimese elu ja tervist. Kui teised arutatavad ja varem karistatud kuriteod on teise astme kuriteod, siis tapmine raskendavatel asjaoludel – mõrv – on esimese astme kuritegu. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse R. Fuchi vanust ja kasvamiskeskkonda. Ta on
Koduse järelevalve, vanemate toe ja suunamise puudumine on alaealise kasvamisele mõju avaldanud. Ta on varakult hakanud tarvitama alkoholi ja suitsetama. Sellise ennastkahjustavale tegevusele ei ole vanemad tähelepanu pööranud ega spetsialistidelt abi otsinud. Ka arutatavad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kodune kasvatuskeskkond on jätnud lapse koolist kõrvale. Komisjonilise kohtupsühhiaatria-eksperdiarvamusega on tuvastatud R. Fuchsil kerge vaimne alaareng käitumishäiretega ning tubakasõltuvus. Eeltoodud asjaolusid arvestades leidis maakohus, et süüdistatavatele mõrva eest mõistetavad karistused tuleb diferentseerida. J.X oli isik, kes kannatanu välja valis ja tegevust kavandas. R. Fuchs ühines tema plaaniga. J.X oli ka isik, kes alustas vägivalla kasutamist ja kasutas vägivalda jõulisemalt. Seetõttu tuleb temale mõista raskem karistus. Röövimisel tahtluse astet ja toimepandud vägivalla astet arvestades ei tuvastanud kohus kummalgi süüdistataval asjaolusid, mis võimaldavad neid karistada
R. Fuchsi esmakordselt karistades ja arvestades tema arengutasemega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samasugustest tegudest karistusega sanktsiooni alammääras. J.X-i ei ole varem reaalse vangistusega karistatud. Ka tema arengutaset arvestades on miinimumilähedane karistus temale mõjuv edaspidi samasugustest tegudest hoidumiseks. Röövimise eest karistuse mõistmisel arvestas maakohus mõlema süüdlase võrdse süüga. J.X ühines teiste plaaniga viivitamata ja täitis oma rolli lõpuni. R. Fuchsi aktiivsus väljendus teo alustamises muutunud situatsioonis. Kui kannatanu ei tulnud seda teed, kus teda oodati, reageeris R. Fuchs kohe ja alustas tegevust. Teo eest miinimumilähedane karistus võib neid edaspidi ära hoida samasugustest tegudest. Sissetungimise eest karistuse mõistmisel arvestas maakohus mõlema süüdistatava võrdse süüga. Maakohus leidis, et ka kehalise väärkohtlemise eest mõistetavat karistust tuleb diferentseerida. R. Fuchsil on
Seetõttu ka karistused erinevad. Tartu Maakohtu 17.11.2008 otsus tuleb jätta iseseisvale täitmisele. Eelnimetatud otsusega karistatud J.X kuriteod on toime pandud enne arutatavaid kuritegusid ja enne kohtuotsusega määratud katseaja algust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 1. J.X kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse J.X-ile
p 5 järgi mõistetud karistuse osas ja mõista temale kergem karistus, s.o 8 aastat vangistust. -6- Apellatsiooni põhjenduste järgi on J.X-ile
p 5 järgi mõistetud karistus liiga karm ning tuginedes
lg 2 oleks piisav karistus
Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, et J.X oli isik, kes kannatanu välja valis ja tegevust kavandas ning kes alustas vägivalla kasutamist ja kasutas vägivalda jõulisemalt, milliste tehiolude pärast tuleb temale mõista raskem karistus kui R. Fuchile. Kaitsja on seisukohal, et mõrva toimepanemise tehiolud on teada ainult mõlemale kaitsealustele, sest asjas puuduvad teised tõendid, näiteks tunnistajad, kelle ütlustega võiks kontrollida ühe või teise kaitsealuse ütluste õigsust. Kui analüüsida mõlema kaitsealuse ütlusi mõrva toimepanemise kohta, siis tuleb järeldada, et tegelikult ütlused kattuvad. Mõlemad olid tugevas alkoholijoobes ning sellepärast detailselt ei mäleta kõiki mõrva toimepanemise tehiolusid. Vaidlust ei ole selle üle, et vägivald algas kannatanu mahalükkamisest J.X poolt jala tahapanekuga. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et puuduvad tõendid R. Fuchsi poolt jalaga löömise kohta. Kohtuarstlikust ekspertiisist ja kaitsealuste ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et kõik ekspertiisis märgitud vigastused asuvad pea piirkonnas, millised olid saadud löökidest rusikaga ja jalaga Kaisealuste poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et nad ei oska detailselt kirjeldada kumb neist lõi intensiivsemalt ning kes millega lõi. Seega tegutsesid nad kooskõlastatult ja ühiselt eelneva kokkuleppe järgi. Samale järeldusele jõudis ka maakohus (kohtuotsuse lk 9). Seega ei ole karistuse diferentseerimine selle alusel, et J.X tegutses intensiivsemalt, põhjendatud. Maakohus jättis tähelepanuta, et kuigi mõrva toimepanemise momendil oli J.X täisealine, on kohtupsühhiaatria-eksperdiarvamusega tuvastatud temal kerge vaimne alaareng käitumishäiretega. Kuna J.X oli ka tugevas alkoholijoobes, on kaitsjal kahtlused, kas J.X oli piisavalt iseseisev langetama täielikke omavastutuslikke otsuseid (RK 3-1-1-43-06 ). 2. R. Fuchs esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas, kuna leiab, et mõistetud karistus on liiga range. Apellatsiooni järgi on ta alles 16. aastane ning mõistetud vanglakaristus on liiga pikk. Ta saab aru oma teo raskusest ning kahetseb seda väga. Ta soovib vanglast vabaneda ja tööle asuda. Ta lubab, et ei tarvita enam alkoholi, sest nägi mis tagajärjes on selle tarvitamisel. Ta kinnitab, et on vanglasoleku aja jooksul muutunud ning kinnitab, et on valmis täitma 8 aastat käitumiskontrolli nõudeid ja tegema üldkasulikku tööd mitusada tundi. R. Fuchs on veendunud, et kuriteo pani ta toime seetõttu, et tarvitas alkoholi. Ta lubab enam mitte kunagi alkoholi tarvitada. R. Fuchs palub arvestada ka seda, et ta muretses kannatanu tervise pärast ning seetõttu läksid teda põllule vaatama, kandsid ta majade juurde ning kutsusid kiirabi. Kui nad ei oleks kiirabi kutsunud, oleks K.P. surnud samal päeval põllul. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. -7- Apellatsioonide põhjendustest erinevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohus on nii R. Fuchsile kui J.X-ile karistuse mõistmisel lähtunud
Maakohus on üksikasjalikult ja loogiliselt põhjendanud süüdistatavate poolt iga toimepandud kuriteo eest mõistetavat karistust ja selgitanud ka seda, miks tuleb karistust diferentseerida, tehes seda õiges ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendusega süüdistatavatele karistuse mõistmise kohta ja lähtudes KrMS §-st 342 lg 3 p 1 puudub vajadus neid asjaolusid korrata. Süüdistatavad on süüdi mõistetud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest sealhulgas mõrva eest, kasutades selle toimepanemisel jõhkrat vägivalda. Vaatamata süüdistatavate noorusele, R. Fuchs oli 16-aastane, olid nad süüvõimelised ja neil ei olnud psüühika häiret, mis takistanuks aru saada, et teiselt inimeselt tahtlik elu võtmine, on raskeim kuritegu inimese suhtes. Pigem näitab toimepandud kuritegude iseloom (
§-d 114 p 5, 121, 200 lg 2 p 7) süüdistatavate äärmist hoolimatust kaasinimeste elu ja tervise vastu ning ilmset kalduvust vägivalla kasutamisele. Kirjeldatud asjaolud koos maakohtu põhjendustega ei võimalda kummalegi süüdistatavale mõista kergemat karistust, kui seda on teinud maakohus. Mati Kartau Aarne Sarjas -8- Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.