← Eesti

1-09-6007/25

Obsah (9)§ 306§ 310§ 126§ 180§ 289§ 291§ 175§ 179§ 188

1-09-6007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.07.2009.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunikEne Muts rahvakohtunikud Raissa Gruško ja Marg

§ 306lg 1, 3 ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Rivo Fuchs Kar

S § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Rivo Fuchs KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Rivo Fuchs KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Rivo Fuchs KarS § 114 p 5 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Rivo Fuchsi liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning Rivo Fuchsi karistuse kandmise aja algust arvestada alates 18.11.

  1. a. Süüdi tunnistada L.Y KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.Y KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.Y KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada L.Y KarS § 114 p 5 järgi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista L.Y liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning L.Y karistuse kandmise aja algust arvestada alates 21.11.
  2. a. Jätta Tartu Maakohtu 17.11.
  3. a otsus iseseisvale täitmisele. Tõkendid – vahistamine – jätta muutmata mõlemal süüdistataval. Rahuldada J.K. ja E.P. tsiviilhagid. VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista tsiviilkostjalt V.K. elt ja L.Y-lt solidaarselt 8969 (kaheksa tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa) krooni ja 20 senti E.P. kasuks. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.K. elt ja L.Y-lt solidaarselt 339 (kolmsada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti J.K. kasuks.

§ 310lg 1 ja Ts

MS § 423 lg 1 p 2 alusel jätta M.R. tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 310lg 3 alusel selgitab kohus kannatanule M.R.

tema õigust esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde järgmised asitõendid: 10.11.2008 kuupäeva kandev kassatšekk (pakend 9) ja 12.11.2008 kuupäeva kandev kassatšekk (pakend 10).

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid: pintsak (pakend 1), viigipüksid (pakend 2), dressipluus (pakend 3), flanellsärk (pakend 4), T-särk (pakend 5), vasaku jala saabas (pakend 6), parema jala saabas (pakend 7).

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid: jogurti pakend (pakend 11) ja nöörijupp (pakend 12).

§ 126

lg 3 p 2 alusel vabastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendite staatusest ja tagastada omanikele järgmised asitõenditeks olevad esemed: 1) seljakott (pakend 8) tagastada J.K.; 2) fliisist ja kilest dressipluus (pakend 13) tagastada L.Y-le.

§ 180lg 1 ja § 188 alusel välja mõista Rivo Fuchsilt, temal vahendite puudumisel V.K.

elt 2 33 585 (kolmkümmend kolm tuhat viissada kaheksakümmend viis) krooni ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista L.Y-lt 29 827 (kakskümmend üheksa tuhat kaheksasada kakskümmend seitse) krooni ja 80 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskuludest 60 800 (kuuskümmend tuhat kaheksasada) krooni riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

  1. Maksekorraldusele märkida vastav viitenumber ning selgitus: „Rivo Fuchs või L.Y , 1-09-6007, menetluskulud”. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. juulist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. augustist 2009.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. augustist 2009.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Rivo Fuchsi ja L.Y Pohlt süüdisatakse selles, et nemad grupis koos panid toime K.P. ’a tapmise seoses röövimisega, mis seisnes selles, et Rivo Fuchs grupis koos L.Y-ga 12.11.2008 õhtul kella 19.30 paiku Tartumaal XXX vallas XXX aleviku lähistel asuval põllul tungisid kallale K.P. ale. Rivo Fuchs peksis rusikatega ja L.Y peksis nii rusikate kui ka jalgadega K.P. a pea piirkonda millega tekitasid kannatanule pea kinnise tömp trauma: peaajupõrutus verdunud põrutuskolletega parema ajupoolkera otsmiku-, oimu- ja kuklasagaras, ämblikvõrkkestaalused verevalumid parema ajupoolkera otsmiku- ja kiirusagara ülemistel pindadel ning väikeaju parema sagara ülemisel pinnal, kõvakelmealune verevalum parema ajupoolkera piirkonnas, ninaluude nihkega murd, koljupõhimiku murd eesmises koljuaugus, verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku- ja oimupiirkonnas ning vasakul oimupiirkonnas, verevalumeid nahaaluskoes vasakul sarnapiirkonnas, otsmiku- ja kiirupiirkonnas, oimupiirkonnas paremal ja paremal otsmikupiirkonnas, nahaalune verevalum vasaku silma laugudel, millised vigastused on eluohtlikud. Peale kannatanu vastupanu murdmist Rivo Fuchs koos L.Y-ga röövisid K.P. alt viimasele kuuluva 0,5 liitrise pudeli viina „Ekstra“ väärtusega 76.90 krooni, paki sigarette „Paramount gold“ väärtusega 25 krooni, käekella väärtusega 25 krooni ja kannatanule kuuluva Swedpanga pangakaardi väärtusega 30 krooni, mida hiljem kasutas kannatanult välja nõutud pangakaardi PIN-koodi abil ning omastas koos L.Y-ga kannatanu K.P. a arveldusarvelt sularaha 1175 krooni. K.P. suri 14.11.2008 kell 14.04 ajal haiglas teadvusele tulemata. Teise inimese tapmisega, kui see oli toime pandud seoses röövimisega, pani Rivo Fuchs toime KarS § 114 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teise inimese tapmisega, kui see oli toime pandud seoses röövimisega, pani L.Y toime KarS § 114 p. 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Rivo Fuchsi ja L.Y-d süüdisatakse veel selles, et nemad grupis koos 12.11.2008 õhtul kella 17.14 paiku Tartumaal XXX vallas XXX alevikus asuva XXX pargi kõrval asuval asfaltteel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil röövisid vägivallaga jalgrattaga sõitvalt J.K. seljakoti, mis seisnes selles, et Rivo Fuchs haaras jalgrattaga sõitvalt J.K. jalgratta tagumisest korvist seljakoti ja lükkas jalgrattaga sõitva J.K. teele pikali, ning seejärel andis Rivo Fuchs seljakoti L.Y-le kes J.K. röövitud seljakotiga minema jooksis. Rivo Fuchs koos L.Y-ga röövisid J.K. seljakoti milles olid sees järgmised esemed: 1,5 liitrine pakk piima „Alma“, või „Saaremaa“, 1,5 liitrine pudel värskat Originaal, 4 x 100 grammi jogurtit Tere Maasika, 2 liitrine pudel õlut „Pootsman“, juubelisai, pakk sigarette „Steels red“, 0,5 liitrine pudel viina „Ekstra“, 500 grammi maitsestatud veiseliha vaakumpakendis, kapronnöörid. Röövimisega tekitas Rivo Fuchs koos L.Y-ga J.K. füüsilist valu ja varalist kahju 339.60 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, pani Rivo Fuchs toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, pani L.Y toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rivo Fuchsi ja L.Y-d süüdistatakse ka selles, et nemad koos 05.11.2008 õhtul kella 22.00 paiku tungisid vähemalt teist korda, ebaseaduslikult ukseluku lahtimurdmise teel valdaja, s.o. M.R. tahte vastaselt sisse võõrasse Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX maja korter 13 asuvasse M.R. elukohta. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku tungimisega, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda ja isikute grupis, pani Rivo Fuchs toime KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku tungimisega, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda ja isikute grupis, pani L.Y toime KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rivo Fuchsi süüdisatakse ka veel selles, et tema grupis koos L.Y-ga 05.11.2008 õhtul kella 22.00 paiku pärast Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX majas asuvasse korter 13 M.R. elukohta ebaseaduslikku sissetungimist, kasutas koos L.Y-ga füüsilist vägivalda M.R. suhtes, mis seisnes selles, et Rivo Fuchs lõi voodis lamavale kannatanule ühe korra rusikaga näkku ja seejärel lõi L.Y kannatanule ühe korra rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas Rivo Fuchs koos L.Y-ga M.R. füüsilist valu ja parema silma alla hematoomi. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega või valu tekitamisega, pani Rivo Fuchs toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.Y-d süüdistatakse selles, et tema - koos Rivo Fuchs’iga 05.11.2008 õhtul kella 22.00 paiku pärast Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX majas asuvasse korter 13 M.R. elukohta ebaseaduslikku sissetungimist, kasutas koos Rivo Fuchs’iga füüsilist vägivalda M.R. suhtes, mis seisnes selles, et Rivo Fuchs lõi voodis lamavale kannatanule ühe korra rusikaga näkku ja seejärel lõi L.Y kannatanule ühe korra rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas L.Y koos Rivo Fuchs’iga M.R. füüsilist valu ja parema silma alla hematoomi; - 05.11.2008 õhtul viibides Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX majas asuvas korteris 12A H.L. elukohas kasutas füüsilist vägivalda H.L. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanule ühe korra rusikaga näkku ning seejärel peksis lahtise käega kannatanut vastu põski. Sellise tegevusega tekitas L.Y H.L. füüsilist valu ja parema silma juurde hematoomi. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega või valu tekitamisega, pani L.Y toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil tunnistasid Rivo Fuchs ja L.Y ennast süüdi neile esitatud süüdistuses. 4 I. Süüdistus KarS § 114 lg 5 järgi. Süüdistatav Rivo Fuchs andis ütlusi selle kohta, et 12.11.2008.a õhtul kella 8 ajal läks L.Y tema juurest ära, ta läks koju ja sõitis rattaga Luunjasse L.Y-le järgi. Põhjust ei olnud. Ta oli väga palju alkoholi tarvitanud, oli purjus. Ta sai L.Y-ga kokku pargiteel. Siis said nad K.P. aga kokku ja küsisid, et kuhu ta läheb. Ta ütles, et M.R. juurde XXX majja. Nad läksid K.P. kaasa XXX majja. Kõndisid, rääkisid juttu, tegid suitsu. Rivo Fuchs ei viitsinud rattaga sõita, sest ratas oli nii väike, mingi võõras ratas. Ta läks ja viis ratta ratsabaasi. juurde. Siis nägi, et L.Y-d ja K enam ei ole. Keegi hõikas teda, aga ta ei näinud, sest nii pime oli. Siis kõndis järgi neile kusagile aiamaale. Kusagile Viiralti juures sai nad kätte. Nad läksid XXX kaasa, et teda röövida. L.Y-ga oli eelnev kokkulepe. Suitsupakid võtsid nad L.Y-ga K ära kusagil valge maja juures vägivaldselt. Mingi kuivati, laut või ei tea mis koht see on. Neid oli 3 pakki. Sealt jäi põllu peale 100 meetrit. K tuli vabatahtlikult kaasa. Siis L.Y pani jala alla, K. kukkus pikali ja Rivo lõi K. vastu nägu. Selline tegevus oli neil kokku lepitud. Rivo võttis taskud tühjaks. Leidis sealt pangakaardi ja siis hakkas pangakaardi PIN-koodi küsima. Taskust sai sularaha 25.- krooni. Viinapudel oli ka, võtsid selle ära. Pangakaardi PIN-koodi ta ei ütelnud. Siis Rivo lõi veel vastu nägu K. 3-4 korda. See kestis umbes 5 minutit või vähem. Rivo peksis ja siis tuli L.Y, lõi ka. Rivo lõi teda rohkem. Kui K. oli suits ja viin ära võetud, lõi teda esimesena Rivo. K. ei kaitsenud ennast. Nad peksid K.P. at sellepärast, et PIN-koodi saada. Peksmine vara saamiseks oli neil L.Y-ga kokku lepitud. Tahtsid saada nii K.P. a asju kui ka raha PIN-koodi abil. Nad said PIN-koodi. K. tõusis püsti. Nad hakkasid ära minema ja siis K. midagi ütles. Rivo läks tagasi ja lõi teda rusikaga vastu nägu. Peale seda kui PIN-kood oli teada, lõid nad K.P. at 2-3 korda võib-olla. Põhjust ei tea, pea ei töötanud. Ta lõi K. rusikaga näkku, samamoodi kui PINkoodi teadasaamiseks. Ta ei teadnud, et ta nii väikse asja pärast ära sureb. K. kukkus pikali ja siis Rivo lõi teda jalaga näkku. Siis kui ta midagi ütles, siis sai ta jalaga paugu ära L.Y käest. Ta ütles midagi ja Rivo lõi uuesti teda. Ta ei kuulnud, mis K. ütles. Midagi ta ütles, aga ta lõi teda uuesti. Siis kui K.P. a jalaga näkku sai, siis ta nagu norskas või mingi värk oli. Süüdistatav arvas, et ta magab. Nad läksid siis minema. K. jäi sinna põllule. Tal oli seljas must nahktagi. Sügis oli ja lund ei olnud, külm ei olnud. Seejärel läksid nad Tartusse. Närv tahtis puhata. Siis ilmus kuskilt välja väikevend, Raimo Fuchs. Tartusse läksid nad kolmekesi. Kivilinna tanklas võtsid raha välja K.P. alt röövitud pangakaardiga. Rivo andis PIN-koodi ja L.Y võttis raha välja. Pärast võttis Rivo 125,- krooni. kokku võeti välja peaaegu 1200,- krooni, või vähemgi. Raha joodi maha. Rahast sai 500.- krooni L.Y kätte ja 500.- Rivole. Raimo vist sai ka mingi osa, vist 25 krooni. Peale poes käimist läksid nad Luunjasse autoga. Nad helistasid Ilmar Koduverele, kes tuli järgi, viis neid Luunjasse XXX maja juurde. Seal andsid talle 100.- krooni toomise eest. Tartus poes käimiseks ja tagasi sõiduks kulus mingi tund aega kõige rohkem. Siis tuli V.A. . Ta istus autosse ja küsis suitsu, sai oma suitsu kätte ja läks minema. Rivo või L.Y või keegi hüüdsid Raimole, et ta läheks vaataks, kas K on seal põllu peal alles. Ta läks vaatas. Me istusime seal autos edasi ja tegime suitsu. Ja siis läksime välja ja Raimo tuli ja ütles, et K. on seal samas. Rivo läks ka L.Y-ga sinna samma, tõid K. ära. Esialgu läksid L.Y-ga kahekesi tooma aga kahekesi ei jõudnud teda tuua. Siis tulid Raili ja Raimo appi. Nad karjusid põllu pealt neid, et appi tuleksid. Rivo võttis K. kätest, L.Y võttis ka ühest käest. Raili ja Raimo võtsid jalgadest. Nad tassisid ta XXX maja juurde ja sinna tuli kiirabi järgi. L.Y kutsus kiirabi Rivo telefoniga. Nad ootasid politseid. Politsei tuli, küsis Rivo ja L.Y nimed, küsiti kust kohast ta leiti. Rivo näitas näpuga, et sealt ja siis sõitis politsei minema. Edasi läksid süüdistatavad jooma. Neil ei olnud ükskõik, mis K. saab hiljem. Alguses, kui nad lõid teda, ei teadnud, et ta ära sureb. Sellepärast ta ütleski väiksele vennale, et las ta läheb vaatab, kas K. on koju läinud või on seal samas. Siis tõidki K. ära ja sellepärast kutsusidki kiirabi. Politseile ütlesid, et leidsid K. Ei julgenud öelda, et nemad peksid teda. Süüdistatav L.Y andis ütlusi, et pärast J.K. alkoholi äratarvitamist koju minnes mõtles ta poe juures ümber, ei tea miks. Ta vaatas, et poe juures juuakse õlut. Ta küsis K.P. alt, kas ta saab 5 temale ka anda. K. pakkus talle ka ja nad hakkasid koos jooma. Küsis K., et kuhu ta edasi läheb. K. ütles, et XXX majja. L.Y ütles, et ta tuleb kaasa, sest ta läheb ka nagunii sinnapoole. Nad läksid kahekesi. L.Y tahtis alkoholi saada. L.Y kodutee oli mööda talli teed. Tal ei olnud plaani koos K. jooma hakata, ta lihtsalt tahtis alkoholi juurde saada. Risti juures jäid seisma ja seal jõid kahepeale pool liitrit „Ekstra“ viina ära ja kaks 0,5 l õlut ka. Siis tuli tagant poolt rattaga Rivo Fuchs sinna. L.Y ei teadnud, et ta tuleb. Ise tuli. Nad kõndisid K. edasi ja siis Rivo Fuchs oli juba nende juures. L.Y ütles Rivole, et lähme XXX majja ära, et K läheb ise M. juurde. K. oli juba L.Y kõrval ja siis L.Y ütles Rivole, et K. on taskus suitsupakk ja kaks viina veel. Nad kõndisid kolmekesi üksteise kõrval. Rivo Fuchs oli jalgrattaga. Talli juures, kus see vana tankla on, L.Y mainis varem Rivole ära, et võiks need asjad ära võtta. Vana tankla juurest keerasid paremale. Ei tea, kas Rivo viis enda ratta talli juurde või jättis sinna samma maha. Nad keerasid hernepõllule. Tavaliselt on see tavapärane tee. K.P. a kasutas ka seda teed kui ta koju kõndis. Põllul võttis L.Y K. asjad ära. K. seisis püsti ja L.Y võttis talt asjad ära: 2 pudelit viina ja 2 pakki suitsu. K oli joobes ja ei suutnud vastu panna. L.Y ja K olid samapiisavalt joobes. L.Y pani K. jala taha ja K. kukkus. Ei mäleta, kas K. vastupanu ka osutas, võimalik, et osutas. Rivo oli seal, vist kahekesi võtsid asjad ära. Ei tea, kuidas R.F. sinna sattus. K. oli selleks ajaks pikali löödud. Algul pani L.Y K jala taha ja tegi tal taskud enne puhtaks. Nad said pangakaardi ka. Siis L.Y-lõi ka teda. Rivo ei löönud üldse alguses. Ei mäleta kumb enne leidis pangakaardi, kas L.Y või Rivo. Ei mäleta ka kumb ütles, et küsime PIN-koodi ka ta käest. Nad korda-mööda lõid teda. See kestis alla minuti, ei mäleta üldse, sest tema jaoks ei läinud minutitki. Ei tea, miks lõi. Ta oli liiga purjus, ei olnud valmis oma tegude eest vastutama, ei tea. See on tavapärane, et kui on purjus, siis peksab kedagi. Varem ei ole kedagi näo piirkonda löönud. Lihtsalt juhtus nii ja oligi kõik. Ei oska selgitada, miks lõid. Nad küsisid kannatanult PIN-koodi kaardi jaoks. Kannatanu ei öelnud neile kohe PIN-koodi. Et PIN-koodi saada, andsid peksa. Kui kannatanu oli neile PIN-koodi ära öelnud, lõi L.Y veel teda jalaga ühe korra. Ta ei tea, kas kannatanu minestas või mis, kukkus kokku. Peale PIN-koodi saamist keerasid nad otsa ringi ja läksid minema. Kannatanu oli selili ja jäi pikali sinna. Magas seal, siis kui neilt viimase jalahoobi sai. Kui ta pikali oli, siis ei maganud. Siis kui nad talle jalahoobi andsid, siis ta nagu magas, hakkas norskama. Ei pannud tähele, kas Rivo lõi ka peale PIN-koodi saamist kannatanut. Nad läksid Tartusse, L.Y , Raimo ja Rivo, et K.P. a raha välja võtta. Nad said raha kätte, üle 1000.- krooni midagi oli natuke, jagasid raha pooleks. Ei mäleta, kas Raimo sai ka midagi või ei saanud. Tartust koju saamiseks helistas L.Y Rivo telefonilt Ilmar Koduverele ja ütles, et kui võimalus on, tulgu neile järgi. Ta tuli järgi ja viis neid Luunjasse XXX maja juurde. V.A. tuli sinna auto juurde ja istus taha. L.Y andis talle pudeli „Ekstra“ viina. L.Y läks Rivo korterisse ja siis läksid kannatanule järgi. L.Y tuli selle mõtte peale, sest ta ütles, et lähme vaatame, mis see K. teeb, et äkki ta on üles ärganud. M.R. ei olnud seal. Maja ees olid alguses nemad kolmekesi. M. magas üleval. Nad ei saanud M. kokku siis, kui jõudsid tagasi maja juurde. Nad läksid vaatama, et kas K. ikka magab, nad raputasid teda. Aga ta ikka ei liigutanud. Siis ütles L.Y Rivole, et võta jalgadest ja tema võtab kätest. Aga nad ei jõudnud. Ei tea kuidas Raili ja Raimo nende juurde tulid. Ei tea, kas tema või Rivo kutsus. Kui Raimo ja Raili nende juurde jõudsid, siis L.Y Rivoga võtsid kätest ja nemad jalgadest. Nii vedasid K XXX maja ette välja. Siis küsis L.Y Rivo Fuchsilt telefoni ja kutsus kiirabi välja. Valentina ei kutsunud, ta lahmis ainult viina seal. Kannatanu E.P. andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavad on võõrad inimesed. K.P. oli kannatanule poeg.
  5. novembril 2008.a kusagil seitsme ajal õhtul tuli K.P. oma toast ja kannatanu küsis, et kas ta läheb ära magama. Ta vastas, et ta veel vaatab natuke. Ja siis ta läks seitsme ajal kodunt välja. Kui kannatanu läks vaatama, siis oli tuba tühi ja peale seda teda enam ei näinud. Järgmisel päeval,
  6. novembril käis kannatanu arsti juures. Kui ta tuli koju peale kella kolme, siis mees tuli vastu ja ütles, et tal on kurb uudis. Nende poeg on läbi pekstud ja viidud haiglasse. Nad sõitsid autoga kohe linna ja läksid Maarjamõisa Närvikliinikusse. K oli tehtud operatsioon. Aju oli puruks pekstud, elas ainult aparaatide all. Öeldi, et löödud on tömbi asjaga. Arstid ütlesid kohe ära, et ega lootust ei ole. Ta oli seal seotud, paremal käel oli sinine jälg. Arst ütles, et kiirabi tõi K haiglasse. Arstid andsid 6 kannatanule riided. Riided olid seljast kõik ära kakutud ja kannatanu vaatas, et riided nõretasid veest. Riided olid märjad. Arstid ütlesid, et riided tuleb politseisse kaasa võtta. Aga see tuli veel pärast välja, et tal oli jope ka aga seda kannatanu avastas siis, kui kapist vaatas. Jope oli kapist kadunud. Rahvajutud olid, et poisid võtsid selle jope endale. Nende riiete taskust leidis kannatanu veel rahakoti, isikudokumendi, säästukaardi, autojuhiload ja toavõtme. Käekella ega mütsi ei olnud. Ka üks saabas oli puudu. See oli selline roomiksaabas. Hansapanga kaart oli kadunud. Kannatanu läks koos L.P. panka. Seal öeldi L.P., et pärast üheksat oli välja võetud 1200,- ja 25.- krooni. Jutud on, et Kivilinna poest oli siis ostetud kotid kaupa täis. Õhtul oli K poe juures ostnud pudeli viina, kassapidaja ütles. Kannatanu J.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 12.11.
  7. a õhtul läks ta Luunjas poodi. K.P. a oli poe juures ja ta ajas seal K juttu, väikse õlle jõid alguses ära. Kannatanu kutsus K koju minema. Tema vastas, et läheb XXX majja M juurde. Kannatanu M.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 12.11.
  8. a istus kannatanu toas ja vaatas televiisorit. R.F. tuli tema juurde öösel ja ütles, et K.P. a ja L.Y peksti põllupeal läbi. Kannatanu vastas, et see ei saa võimalik olla. K esiteks üldse ei tegele L.Y-ga. Nad läksid siis R. alla vaatama. R ütles, et lähme vaatame. V.A. ka tuli välja. Nad sai majas sees kokku. V oli pudel „Ekstra“ viina käes, ei tea kust sai. L.Y vist andis. Nad läksid õue. Seal nägi Rivot ja L.Y-d (osutab süüdistatavatele). Seal oli Nuki ka. M.R. küsis, et kus see K siis on. Lapsed ütlesid, et K on põllu peal. Ta ütles poistele, et minge ja tooge see K ära. Õues oli pime. Lund ei olnud maas, pime oli, temperatuuri täpselt ei tea. Õues olnud lapsed: (osutab süüdistatavatele), Nuki (osutab saalis Raimo Fuchsile) ja R.F. läksid K tooma. M.R. läks vahepeal tuppa tagasi. Ta oli toas umbes 5-7 minutit või rohkem. Siis tuli tagasi õue. Siis K oli juba peaaegu trepi ees. M.R. nägi, et K oli külili maas, üldse ei liigutanud. Täitsa nagu surnud oli. Ta ei tea, kas ta oli surnud, hirm tuli. M.R. ütles, et kutsuge kiirabi välja, et midagi on viga. L.Y vist kutsus kiirabi välja. Või oli kutsuja V.A M.R. seisis trepi peal. Nemad seisid K juures. Kui kiirabi tuli, siis M.R. läks ära, teised jäid sinna. Tunnistaja V.A. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Rivo on tema naaber. L.Y on tema noorema poja tädipoeg. 12.11.
  9. a tulid Rivo Fuchs, L.Y , R.F. ja R.F. maja juurde ja tahtsid M.R. juurde saada. Nad koputasid M.R. uksele, mis on tunnistaja ukse kõrval. Ta küsis lastelt, et mida nad tahavad. Nad ütlesid, et P K on põllu peal läbi pekstud. Tunnistaja käskis siis P.K. tuua tema sektsiooni ukse juurde. Tunnistaja seisis trepi peal, käis vahepeal toas ja võttis telefoni igaks juhuks. Aega võis minna pool tundi kuni tund. Kui tunnistaja tuli trepi peale, K.P. a juba lamas. Kõik eelpoolnimetatud lapsed tõid K.P. a. Ta kutsus kiirabi välja. Kiirabi käskis tal telefoni teel katsuda K pulssi. ta ütles, et pole meditsiinitöötaja ja tema seda ei tee. Ta ei oska. Ei läinud palju aega, kui kiirabi jõudis. Raimo ja Raili Fuchsid läksid kiirabile tee peale vastu. Kui kiirabi tuli, oli K veel elus. Koduvere Ilmar tuli siis kui nad tulid linnast. Siis olid Rivo ja L.Y peal. Aga neid teisi lapsi ta ei näinud. Koduvere Ilmar pakkus tunnistajale „Ekstra“ viina ja poisid, Rivo ja L.Y andsid talle suitsu. Täpselt ei mäleta. Ei tule see moment silmade ette. Teab, et L.Y andis talle suitsu. L.Y viina ei andnud, sest L.Y istus autos ees koos autojuhiga kõrvuti ja tema istus taha koos Rivo Fuchsiga. See oli nii. Tal jäi silmade ette ainult „Ekstra“ viin. „Ekstra“ on palju parem, sest „Lauaviinast“ hakkab pea valutama. Ta võis L.Y käest ka „Lauaviina“ saada, aga „Lauaviinast“ on suur pohmell. Tunnistaja oli enne seda sündmust joonud, järgmisel päeval sai nendelt meestelt peaparandust Tunnistaja L.P. andis ütlusi selle kohta, et K.P. oli talle sugulane. Süüdistatavaid on ta näinud Luunjas. Tunnistaja tuli töölt
  10. novembril ja käis E.P. arsti juures. Kella 15 paiku E. helistas, mis juhtunud. Ta ütles, et K. on Maarjamõisas koomas, sõitsime sinna. K. oli teadvuseta. Arst ütles, et elulootust ei ole. Kui tunnistaja ütles, et K. tule tagasi, ei tohi ära minna, ta nagu korra võpatas, aga teadvusele ei tulnud. Ta käis E Hansapangas, et K. pangakaart kinni panna. Kusagil 9 paiku eelmisel õhtul oli veel raha võetud välja, 2 korda. Arve peale oli jäänud mingi summa. 7 Tunnistaja M.E. andis ütlusi selle kohta, et 12.11.2008 ta nägi enne kella üheksat õhtul linna sõites hääletamas Rivot ja L.Y-d ja seal oli ka väike Nuki. Päris nime tal ei tea, perekonnanimi on Fuchs. Tunnistaja sõitis XXX poolt Tartusse mööda Räpina maanteed. Hääletajad olid Pilka ristis. Tagasi tulles ja nägid neid Rahumäe bussipeatuses kolmekesi: L.Y, Rivo ja Raimo Fuchs. Neil olid kilekotid ja õlleblokid käes. Tunnistaja M.P. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavad on olnud XXX poes kliendid. Tunnistaja on seal poes müüja. Ka K.P. a oli klient poes. Tunnistaja mäletab teda sõbraliku ja vaikse ostjana. 12.11.
  11. a käis K.P. a poes. Juhataja tegi pärast väljavõtte tema ostu kohta. Tunnistaja ei mäleta, mis K.P. a poest ostis ja mis kell ta käis. Samal õhtul käis ka J.K. poes. J.K. tavaliselt ikka ostab alkoholi, ka seekord. Dokumentaalsed tõendid: Surnu ekspertiisiakt nr 439 (I kd, tl 10-14); täiendav surnu ekspertiisiakt nr 1 (I kd, tl 19-25); AS Hansapank (Swedbank) poolt väljastatud vastus (I kd, tl 37-39); patrullileht 12.11.2008 perioodil kell 21:00-09:00 (I kd, tl 51-53); Rivo Fuchsi poolt 20.11.2008 ütluste olustikuga seostamise protokoll ja selle salvestus DVD+RW plaadil (I kd, tl 121-124); L.Y poolt 02.12.2008 ütluste olustikuga seostamise protokoll ja selle salvestus DVD+RW plaadil (I kd, tl 195-199); asitõendite vaatlusprotokollid (I kd, tl 41-50, 206-208). Asitõendid on pakendatuna kriminaalasja juures. Kohus on mõlemale süüdistatavale KarS § 114 p 5 järgi esitatud süüdistuse arutamisel jõudnud järeldusele süüdistuse tõendatuses. Süüdistatavate, kannatanute E.P. ja J.K. ning tunnistajate M.E. ja M.P. ütlustega on tõendatud teo toimepanemise aeg. Kannatanu E.P. nägi K.P. a kella 19 paiku, tunnistaja M.P. ja kannatanu J.K. nägid teda umbes samal ajal poe juures. Tunnistaja M.E. nägi kella 21 paiku süüdistatavaid samas piirkonnas hääletamas Tartusse, kuhu viimased läksid nende endi sõnul raha välja võtma. Süüdistatavate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega: Rivo Fuchsi poolt 20.11.2008 ütluste olustikuga seostamise protokolliga ja L.Y poolt 02.12.2008 ütluste olustikuga seostamise protokolliga, samuti asitõendi vaatlusprotokolliga 21.11.2008 on tõendatud kuriteo toimepanemise koht. Rivo Fuchsi ütluste olustikuga seostamisel leiti hernepõllult üksik parema jala saabas, mille kannatanu E.P. kohtuistungil asitõendi vaatlusel K.P. a jalatsina ära tundis. Sama jalatsipaari teine, vasaku jala saabas anti kannatanule koos K.P. a riietega haiglast kaasa ja mille ta politseile üle andis. Eelnimetatud tõendid ei tekita kahtlust kuriteo toimepanemise kohas. Süüdistatavate ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega: surnu ekspertiisiaktis nr 439 antud kohtuarst-eksperdiarvamusega on tõendatud K.P. a kallal tarvitatud vägivald. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et asjade kättesaamiseks viis L.Y K.P. ale kõndides jala tahapanekuga viimase tasakaalust välja, mille tagajärjel viimane kukkus. Sellisel viisil füüsilist vägivalda kasutades halvati kannatanu vastupanu. Kannatanu vastupanuvõimet vähendas ka tema joobeseisund. Süüdistatav L.Y seda teadis, sest oli koos K.P. aga eelnevalt kanget alkoholi joonud. K.P. al tuvastati 12.11.2008 kell 23.30 võetud vereproovis etanooli sisaldus 3,31 promilli, mis tavaliselt vastab raskele alkoholijoobele. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi K.P. a surnukehal kohtuarstlikul lahangul ei sedastatud (I kd, tl 14). K.P. alt võeti teo toimepanemise kohas ära kogu alkohol. Ta toodi ära samast kohast, kuhu jäeti pärast teo toimepanemist. Sellest järeldub, et K.P. al tekkis raske joove enne tema kallal vägivallategude toimepanemist tarvitatud alkoholist. Raskes alkoholijoobeseisundis ei olnud ta võimeline ennast kaitsma aeglase reageerimisvõime ja ründe ootamatuse tõttu. Täiendava eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati K.P. al pea kinnine tömp trauma: peaajupõrutus verdunud põrutuskolletega parema ajupoolkera otsmiku-, oimu- ja kuklasagaras, ämblikvõrkkestaalused verevalumid parema ajupoolkera otsmiku- ja kiirusagara ülemistel pindadel ning väikeaju parema sagara ülemisel pinnal, kõvakelmealune verevalum parema ajupoolkera piirkonnas, ninaluude nihkega murd, koljupõhimiku murd eesmises koljuaugus, verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku- ja oimupiirkonnas ning vasakul oimupiirkonnas, verevalumeid 8 nahaaluskoes vasakul sarnapiirkonnas, otsmiku- ja kiirupiirkonnas, oimupiirkonnas paremal ja paremal otsmikupiirkonnas, nahaalune verevalum vasaku silma laugudel (I kd, tl 21). Eksperdiarvamuse kirjeldava osa andmetel toimus operatsioon 13.11.2008: koljuõõne avamine, kõvakelmealuse verevalumi eemaldamine. Eksperdiarvamuse järgi on K.P. a surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumitega. K.P. al esinenud vigastused põhjustavad elaval inimesel eluohtliku tervisekahjustuse. Kõik vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega (rusikaga, jalaga) ning paiskumisest vastu kõva tömpi eset või kõva pinda (I kd, tl.13-14). Tartu Ülikooli Kliinikum, kuhu K.P. kiirabiga anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku neuroloogia osakonda ravile viidi, teavitas uurimisasutust K.P. a surmast, mis saabus 14.11.
  12. a kell 14.05 (I kd, tl 5). Kohtuarsteksperdiarvamus ja täiendav eksperdiarvamus (I kd, tl 21) ei lükka surma saabumise aega ümber. Eelkirjeldatud tõenditega tuvastatud asjaolud tõendavad otsest põhjuslikku seost süüdistatavate teo ja kannatanu surma vahel. Süüdistatavate ütluste ja eksperdiarvamusega on tõendatud K.P. al vigastuste olemasolu pea piirkonnas. Süüdistatavad peksid kannatanut pähe nii käte kui ka jalgadega. Ütluste olustikuga seostamisel on nad peksmise viisi ette näidanud. Täiendavas surnu ekspertiisiaktis nr 1 antud kohtuarst-eksperdiarvamus kinnitab K.P. a vigastusi pea piirkonnas, samuti peab võimalikuks vigastuste tekkemehhanismi nii Rivo Fuchsi kui ka L.Y kahtlustatavana ülekuulamisel kirjeldatud ja mõlema süüdistatava ütluste olustikuga seostamisel kirjeldatud ja näidatud viisil – löökidest kõvade tömpide esemetega (rusikaga, kängitsetud jalaga) näo ja lagipea piirkonda ja kukkumisel oma kasvu kõrguselt vastu kõva tömpi pinda. Ekspert ei pea võimalikuks vigastuste tekkimist lohistamise käigus. Eelkirjeldatud tõenditest järeldub, et süüdistatavate teod on otsese põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kannatanule tekitati vigastused L.Y poolt kannatanu tasakaalust väljaviimisega tema maapinnale kukkumisega, mõlema süüdistatava poolt kannatanu kätega ja L.Y poolt jalgadega pea piirkonda peksmisega. Mõlemad süüdistatavad kinnitavad, et peksid kannatanut temalt kogu vara kättesaamiseks. Süüdistatavate ütluste järgi alustati vara võtmist vägivallata. Enne pikali lükkamist võeti ära suitsud. Ei ole tõendeid, selle kohta, et K.P. a suitsude andmisest keeldus. Oma ostetud alkoholi jagas ta L.Y-ga , kui viimane küsis. Eeltoodust järeldub, et süüdistatavatel ei olnudki tahet kannatanult temale kuuluvaid asju küsida, vaid nad tegutsesid kohe vägivallaga asju ära võttes. Vägivald algas kannatanu mahalükkamisest jala tahapanekuga. Seejärel võeti ära alkohol ja pangakaart. Kui K.P. keeldus PIN-koodi ütlemast, suurendati vägivalla astet ja hakati peksma kätega pähe, inimese elutähtsasse organisse. Peksmise tulemusena ütles K.P. PIN-koodi. Kui K.P. veel pärast PIN-koodi teadaandmist midagi ütles, pöördusid mõlemad süüdistatavad tagasi tema poole ja lõid teda pea piirkonda. Jalaga löömist tunnistas kohtuistungil nii Rivo Fuchs kui ka L.Y . Rivo Fuchs kinnitab L.Y jalaga löömist. Tõendid ei kinnita Rivo Fuchsi poolt jalaga löömist. Eeltoodust järeldub, et vägivalla astet suurendati pärast vara hõivamist, millest omakorda järeldub tahe takistada omanikul vara tagasisaamist. Süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult ja ühiselt eelneva kokkuleppe järgi. Pangaautomaadi väljutamisavas olev rahasumma kuulub kannatanule, olenemata sellest, kes pangakaardi ja PIN-koodi sisestas. Selle rahasumma äravõtmise hetkel lõpeb valduse murdmine ja võõras raha võetakse ära, so. pannakse toime varavastane kuritegu. Mõlemad süüdistatavad läksid pärast K.P. a peksmise tagajärjel saadud pangakaardiga linna, võtsid raha välja ja kasutasid seda. K.P. a mindi vaatama alles pärast seda, kui tema raha oli kätte saadud. Novembrikuu ilmastikuolusid arvestades ja Luunjast Tartusse ja tagasi tulekuks kulunud aega arvestades oli süüdistatavatel ükskõik K.P. a saatusest, kes jäi põllule „magama“ (süüdlaste väljendusviisi järgi). Magamajäämine jalahoobi tagajärjel on iseenesest kummaline. Kannatanu magajasarnane seisund viitas tema teadvusetusse olukorda viimisele. Kannatanu liikumatut seisundit tõendavad tunnistajad M.R. ja V.A. . Asitõendite vaatlusel tuvastatud asjaolud, K.P. a riiete pinnasega suures ulatuses määrdumine, viitab tema maas lamamisele ja sündmuskohalt XXX maja juurde lohistamisele. Kohus nõustub eksperdiarvamusega selles, et nendel asjaoludel ei saanud tekkida kannatanul tuvastatud vigastusi. Asitõendina on vaadeldud ka L.Y-l teo toimepanemise ajal seljas olnud fliisjakki. Sellel kuriteojälgede olemasolu tõendavaid tõendeid ei ole. 9 Tunnistaja V.A. i ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati

§ 289alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlusi.

Ütlused lahknevad tõendamisesemes vähe tähtsust omavates asjaoludes. Tunnistaja väitis, et ta ei ole valetanud mitte midagi. Ta ei mäleta, sest oli purjus ja sündmusest on pikka aega möödas. Hiljem ta selgitas, miks talle mõned detailid paremini meelde jäid. Alkoholilembene tunnistaja hindas ühte viinamarki teisest paremaks. Kohtuistungil antud ütlustega ei lükka ta ümber ka kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, peab võimalikuks öeldud fakte. Seetõttu ei ole kohtul alust hinnata tunnistaja V.A. i kohtus antud ütlusi mitteusaldusväärseteks. Süüdistatavate kannatanu M.R. ja tunnistaja V.A. i ütlustest järeldub, et kui süüdistatavad pärast K.P. a peksmist Tartust tagasi sõitsid, kohtusid nad ainult tunnistajaga, kellele veel teost ei räägitud. Temaga jagati vaid kannatanu vara arvel saadut. Kannatanu M.R. ja tunnistaja V.A. ini jõudis teave K.P. a olukorrast alles pärast seda, kui süüdistatavad ei jõudnud kahekesi K.P. at põllult ära tuua, Rivo oma õe ja venna appi kutsus ning viimased majja teate viisid. Ei ole tõendeid, mis kinnitaksid ütlusi, kes kiirabi kutsus. Kiirabi kutsuja isik ei ole asjas oluline. Sündmuse tõsidus ajendas kõiki kohalolnuid kiirabi kutsuma kas teistele selleks korralduse andmisega (M.R.) või ise helistamisega. K.P. alt röövitud vara kogus ja väärtus on tõendatud süüdistatavate ütlustega, kannatanu E.P. ütlustega ja kassatšekiga (I kd, tl 100). Nii röövimise kui ka tapmise koosseis on täidetud, kui isik paneb teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. L.Y ja Rivo Fuch leppisid kokku kannatanult asjade äravõtmises vägivallaga ning tegutsesid vastavalt. Nad teadsid teo eesmärki, tegutsesid vastavalt ja seega panid röövimise toime otsese tahtlusega. Mõlemad süüdistatavad väidavad, et neil ei olnud tapmise tahet. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. K.P. a surma põhjustamise asjaolusid arvestades hindab kohus subjektiivset külge läbi objektiivse külje, s.t. läbi süüdistatava tegude. Inimese elutähtsasse organisse korduvalt kätega peksmisega ja seejärel jalaga löömisega pidid süüdistatavad pidama võimalikuks raske tagajärje saabumist. Rivo Fuchsil oli peaga asfaldile kukkumisekogemus olemas. L.Y tunnistas oma varasemaid peksmistegusid. Seega on kaudne tahtlus tõendatud mõlema süüdistatava tegude ja elukogemuste järgi. Pekstes kannatanut käte ja jalgadega pea piirkonda, ei kontrollinud süüdistatavad mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Uskumata, et kannatanu võis nende teost tulenevalt sellised vigastused saada, et sureb, tegelikkuses see tagajärg saabus. Süüdistatavate käitumine tõi kaasa nende poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning lõi konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma saabumiseks. Oluline on siinjuures viimaste jalahoopide andmine, milleks puudus igasugune vajadus pärast pangakaardi kättesaamist, küll aga kinnitab see tahtlikku tegevust. Täidetud on nii tapmise kui ka röövimise koosseis. Kannatanu tapmine tema asjade äravõtmise eesmärgil on hõlmatud KarS § 114 p 5 koosseisuga ega moodusta kogumit röövimise paragrahviga. Eksperdiarvamustega on tõendatud mõlema süüdistatava süüdivus mõrva ja teiste arutatavate tegude toimepanemise ajal. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr 01/01 antud komisjonilise eksperdiarvamuse järgi esines Rivo Fuchsil temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ja ekspertiisi tegemise ajal kerge vaimne alaareng käitumishäiretega ning tubakasõltuvus. Tegude toimepanemise ajal esinenud psüühikahäirete kogum, kerge vaimne alaareng, alkoholijoove ning tubakasõltuvus ei ole väljendunud määral, mis välistanuks või välistaks või oluliselt piiraks tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida (I kd, tl 148-157). Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr 02/02 antud komisjonilise eksperdiarvamuse järgi esineb L.Y-l kerge vaimne alaareng käitumishäiretega, alkoholisõltuvus ning tubakasõltuvus. L.Y-le inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal esinenud psüühikahäirete kogum, kerge vaimne alaareng, alkoholisõltuvus, tubakasõltuvus ning alkoholijoove ei välistanud temal võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida (I kd, tl 225-235). Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 10 II. Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Rivo Fuchs andis ütlusi, et ei kujuta ette kuidas see mõte tuli, et J.K. röövida. See oli kella 5 ajal või peale viit õhtupoolikul. Ta ei olnud alkoholi tarvitanud. Ta sai L.Y-ga kokku, veel oli Sander. Edasi nad nägid, et Jaanus oli K seal poe juures. Ja siis ootasid kuna see Jaanus sealt poe juurest ära sõidab, läbi pargi ja võtavad koti ära. Esialgu oli kokkulepe Rivo, L.Y-l ja Sandril. Lepiti kokku J.K. pikali lükkamises, koti ära võtmises ja jooksu panekus. Rivo pidi koti ära võtma, Sander pidi pikali lükkama. L.Y pidid aitama Rivot kotti ära võtta. L.Y pidi võtma telefoni. Aga Jaanus sõitis asfaltteed mööda. Rivo jõudis järgi ja võttis talt koti ära korvist. Siis hakkas tagasi jooksma ja kuulis, et ta kukkus pikali. Rivo jooksis, sai L.Y-ga pargi nurga juures kokku, andis koti L.Y-le ja siis jooksis edasi parki alla tiigi juurde. Seal võttis ühe õlle, viina ja ühe paki suitsu. Piim ja kott jäid sinna. Rivo, L.Y, Sander, Raili ja Raimo jõid ära need võetud joogid. Süüdistatav L.Y andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb Rivo Fuchsi väiksest saati. Ta tuli 12.11.

  1. a õhtul Tartust, oli täiesti kaine. Tartust tulles ei olnud tal üldse raha. XXX poe juures nägi juhuslikult P.K. ja J.K. Natuke maad tagapool oli Rivo Fuchs, Sander, R.F. ja R.F.. Ta läks sinna kamba juurde. Alguses L.Y kõndis mööda K.P. ast ja J.K.. Mitte midagi ei rääkinud nendega. Sander tuli tema juurde ja ütles, et neil: Rivol, Railil, Raimol ja Sanderil on selline plaan, et J.K. seljakott ära võtta. Ta oli kohe nõus kampa lööma. Tal oli alkoholi isu liiga suur ja tahtis nendega kampa lüüa. Ja siis rääkisid ära. L.Y läks J.K. juurde ja küsis ta käest ühte sigaretti. See oli kokku lepitud, et tema küsib J käest sigarette ja siis lähevad pargi lõppu ja ootavad teda. Nad leppisid kokku, et Rivo jookseb J.K. järgi pargi lõpus. L.Y ootab pargi lõpus, seal kus park lõppeb. Ja Sander ja need ootasid tükk maad eemal põllu peal juba mitmekesi. Nad ootasid päris pikka aega teda pargi nurga juures. Üks tee tuleb pargist aga J.K. tuli asfaltteed mööda. Ja siis Rivo jooksis Jaanusele järele, võttis J.K. seljakoti ja J.K. ise kukkus. Seal on mingi liiklusmärk, millele kirjutatud
  2. Rivo Fuchs haaras lihtsalt seljakotist ja tõstis tagant selle üles ja lihtsalt J.K. ise kukkus. Mitte ratast ei tõstnud üles, vaid korvist võttis seljakoti. J. K sõitis rattaga samal ajal, ta hakkas karjuma. Kui J.K. lihtsalt märkas, et tal seljakott tagant läks, siis ta keeras lenksu risti liiga äkki ja kukkus pikali maha. Ja siis hakkas J.K. karjuma, et seis. Rivo jooksis L.Y-ni ja andis seljakoti temale ja nad jooksid kolmekesi sinna alla parki. Kõige rohkem pidi Rivo jooksma umbes 200 m, et L.Y-ni jõuda. Nad võtsid alkoholi ära ja ülejäänud asjad jätsid seljakotti. Teda ei huvitanud need asjad. Raili mainis siis, et seal seljakotis oli ka toidukraami. Nad ütlesid, et kui tahate, siis minge võtke see ära ja nad läksid ja võtsid selle ära. Raimo oli nendega kaasas ja ta teadis kus see kott on. Rivo korteris jõid alkoholi ära. Seal oli 2-liitrine Pootsmanni õlu, ei mäleta, kas oli kaks pudelit või üks pudel „Ekstra“ viina. Nad jõid selle ära kolmekesi, tema, Rivo ja Sander. Seisund oli selline, et soovisid alkoholi juurde saada. Ta oli juba purjus. Ta ütles teisele seltskonnale, kes seal all korteris olid, Rivo, Raili ja Sander, et läheb ära koju. Ta tahtis koju sööma minna, aga poe juures mõtles ümber. Kannatanu J.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb süüdistatavaid. 12.11.
  3. a õhtul kella 19 paiku läks kannatanu Luunjas poodi. Kannatanu ostis poest Pootsmanni õlle, ühe viina, 2 või 3 pakki suitsu. Söögikraami ka võttis, piima, saia. Ta pani söögikraami kotti ja hakkas kodu poole minema. Kannatanu hakkasin minema, mõtles, et seda pargivahet ei hakka minema, sest lumine oli, ja läks asfaltteed pidi kodupoole. Ja järsku pargi nurga tagant kuulis, et keegi jookseb järel ja rattaga tõmbas teda külje peale maha. Kannatanul oli rattal pakiraamil seljakott. Ta mõtles, et saab jooksja kätte poe juures. K oli juba tulnud selleks ajaks parginurka. Kannatanu küsis, et kuhu need poisikesed jooksid. K ütles, et allapoole võssa jooksis see poisikene. Pime oli ja kannatanu ei hakanud rattaga tagasi minema. Kannatanul oli libe, kott oli taga pakiraamil ja pargi nuka juures tõmmati maha. See oli õhtul hilja, pime oli. Ja niikaua kui ta püsti sai, mõtles, et läheb ajab taga teda. Kätte ei saanud, ei hakanud 11 otsima ka, sest pime nurk oli. Oli juba hilja õhtul. Algul olid jooksjad poe juures. Üks jooksis üksinda järgi, tõmbas ja tõmbas ta maha. Tema rattalt koti tõmmanud isikut ei osanud alguses öelda. Algul olid Rivo Fuchs ja L.Y poe juures. Ta nägi neid seal. Rattaga sõites ta parginurga juures kuulis, et jookseb keegi järgi. Ta ei saanud vaadata, kes oli, sest ta lendas maha. Tunnistaja S.U. andis ütlusi selle kohta, et 12.11.
  4. a oli ta Rivo Fuchsi ja L.Y-ga kaasas enne J.K. asjade võtmist. Nad tegid plaane, mida teha, oli plaan kedagi tühjaks teha. Igal ühel oli oma roll. Üks pidi lükkama J.K. jalgratta pealt maha. Teine pidi võtma koti ära ja siis andma koti kolmandale, kes ära jookseb eemale. Aga siis K.J. läks teist teed mööda, asfalti pidi. Ja siis plaan nurjus. Kannatanu läks teist teed mööda ja siis edasi tunnistaja ei tea, kes mida tegi. Ta nägi, et Rivo lükkas J.K. maha ja võttis koti ära ja pani jooksu. Edasi ei näinud. Pärast läks tunnistaja Raimoga asjade järgi. Kui nad asjade juurde jõudsid, oli seal ainult söögikraam Tunnistaja V.A. i andis ütlusi, et J.K. nägi ta siis, kui järgmine päev läks poodi. Ta ütles J.K., et P K viidi haiglasse ära. Ta ütles, et tema sai ka peksa ja et temal võeti toidukraam ära. J.K. ütles, et tunnistaja poeg Marko peksis teda läbi. Tunnistaja vastas, et ei saa võimalik olla, sest Marko oli ratsabaasis too päev, söötis hobuseid. Tunnistaja väidab, et hakkas oma poega kaitsma, kui talle öeldi, et koti äravõtja oli Marko. Ta kaitseb oma lapsi. Ta ei uskunud ka kunagi nendest poistest (süüdistatavatest), et nad võiksid seda teha. Ta teab neid väiksest saati. Ta ei uskunud, et nad võivad peksta seda P K. Kas nad varastada võisid, on raske küsimus. No varastada nad võib-olla võisid. No kes tänapäeval ei varasta. Neil ratsabaasis varastatakse kaera ka. No seda jah, aga et nad jõudu kasutasid. Dokumentaalsed tõendid: Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabelitega (I kd, tl 79-82); asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 83-88); L.Y poolt 02.12.2008 ütluste olustikuga seostamise protokoll ja selle salvestus DVD+RW plaadil (I kd, tl 195-199). Asitõendid on pakendatuna kriminaalasja juures. Kohus on mõlemale süüdistatavale KarS § 200 lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistuse arutamisel jõudnud järeldusele süüdistuse tõendatuses. Süüdistatavate ja kannatanu J.K. ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht. Sama asjaolu tõendab dokumentaalne tõend: L.Y poolt 02.12.2008 ütluste olustikuga seostamise protokoll. Ütluste olustikuga seostamisel leiti J.K. seljakott seal olnud kassatšeki ja pakenditega. Nimetatud esemed on asitõenditena vaadeldud. Kannatanu J.K. tundis L.Y osutatud asjades ära temale kuuluva seljakoti ja asjad. Kassatšekil olev kuupäev ja kellaaeg: 12.11.
  5. a kell 17.14 tõendab ka teo toimepanemise aega. Asitõendil, kassatšekil märgitud kaupade nimetus, kogused ja hinnad tõendavad varastatu kogust ja väärtust. Süüdistatavate ja tunnistaja S.U. ütlustega on tõendatud, et J.K. asjade äravõtmine oli planeeritud ja rollid kokku lepitud. J.K. ei läinud seda teed, mida olid kokkuleppe sõlmijad arvestanud. Oodanud J.K. pargiteel ja nähes teda asfaltteel minemas, jooksis Rivo Fuch talle järele. Ta tõmbas kannatanul sõidu pealt jalgratta pakiraamile kinnitatud seljakoti. Sellega viis ta kannatanu tasakaalust välja, mille tagajärjel kannatanu kukkus. L.Y kirjeldatud kannatanu käitumine koti äratõmbamise jalgratta juhtimisel tõendab kannatanul tasakaalu kadumist ja selle tagajärjel kukkumist. Kukkumisega halvati kannatanu vastupanuvõime. Selja tagant ta ei näinud tulijat ning pimeduse tõttu ei olnud jooksjat võimalik ära tunda. Kukkumine ei võimaldanud jooksjale järgneda. Kannatanu suhtes kasutas Rivo Fuchs füüsilist vägivalda. Kannatanu kukkumisega täitis tal kokkulepitud rolli. Ka edasi toimiti kokkulepitud plaani järgi. Rivo Fuchs andis koti L.Y-le , kes sellega edasi jooksis. Kannatanu teekonna muutumise tõttu kokkulepitud plaan enam edasi ei toiminud. Rivo Fuchs ja L.Y jagasid omavahel saadut ja andsid korraldusi nende kannatanu asjade suhtes, mille vastu neil huvi puudus. Plaani pidamisega ja rollide jaotamisega teo toimepanemise ees seadsid mõlemad süüdistatavad eesmärgiks J.K. röövimise ja teadsid või vähemalt pidasid võimalikuks selle eesmärgi saavutamist. 12 Nad panid kuriteo toime kavatsetult. Nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning on mõlemad teo täideviijad. Kuigi tunnistaja viitas veel ühele isikule, kellele kannatanu kui teo toimepanijale viitas, ei ole kohtuliku arutamise käigus tekkinud kahtlusi, et teo panid toime Rivo Fuchs ja L.Y. Kahekesi grupis tegu toime pannes realiseerisid nad koosseisulise vastutust raskendava asjaolu KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III. Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi. Rivo Fuchs andis ütlusi, et 05.11.2008.a läks ta M.R. korterisse H.L. tahtel. H tahtis, et ta kutsuks M. Temaga tulid L.Y ja Raili. Uks oli lahti, M magas. Ta oli üksi korteris. Rivo äratas M, kes vaatas talle lolli näoga otsa, küsis ka midagi ja tõmbas tal kõrvaklapid puruks. Ta lõi M vastu nägu, käsi kuidagi läks nii. L.Y ei löönud tema arvates siis, ei näinud vähemalt. M tõusis püsti ja peksis neid välja. Nad läksid pärast õhtul kella poole kümne ajal tagasi kui M oli neid välja peksnud. Seal ei olnud kedagi. Ta läks koputama. M oli vist H juures. Nad arvasid, et ta on kodus. Aga teda ei olnud. Nad, Rivo, Raili ja L.Y läksid niisama, huvi pärast vaatama, mis M teeb. Nad läksid L.Y-ga koos sisse aga M.R. ei olnud kodus. Siis lõid nad munad vastu seina. Rivo võttis kilukarbi ja viskas selle koridori, aga mitte tema korterisse, ketšupi panid teki peale. Nad on M.R. juurde käinud väga tihti. Kogu aeg lubas ta neil enda juurde tulla. Ei olnud kunagi keeldu olnud. Rivo on kannatanut kaine peaga aidanud. On aidanud puid tuua ja vett tassida. Ta on kogu aeg läinud sinna ja midagi ei ole juhtunud. Aga noh läbi une, nagu midagi juhtus. Kui nad esimene kord läksid M.R. juurde, ajas ta neid korterist välja. Teine kord sel päeval läksid nad tema eluruumidesse niisama juttu rääkima. L.Y andis ütlusi, et M.R. korteri uks oli lahti, ukselukk ei olnud üldse korras. Nad kõndisid sisse sinna. Mingi mees, Lembit, oli ka seal, istus akna all. Nad läksid Rivo Fuchsiga kahekesi sinna ja hakkasid Lembituga viina jooma. Siis kui ta kaineks sai, ei mäleta enam. Sel päeval käisid nad M.R. juures ühe korra. M ei lubanud neid sisse, ta magas. Ei tea, kas ta lubas või ei, sest ta magas. Ta ei öelnud mitte midagi. M juurde käimine oli neile tavaline. Ta on ise vahepeal abi palunud, et poisid tulge aidake. Ta pole kunagi keelanud neid sisse tulla. Sinna käidi nii, nagu ise tahteti. Kannatanu M.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb Rivo Fuchsi ja L.Y-d , nad elavad Luunjas. Rivo Fuchs elab kannatanuga ühes majas XXX majas ja teine elab mõisas. Kannatanu sai uue korteri ja tegi 05.11.
  6. a soolaleiva pidu. Uks oli kinni. Rivo Fuchs ja L.Y-d ulid kahekesi ja tõmbasid ukse maha. Nad murdsid ukse maha, sest ega see ukspiit ei olnud väga korras. Kannatanu oli kodus ja võttis külalisega viina. Süüdistatavad tulid ja hakkasid külmkapist muna, ketšupi ja rasvaga loopima. Siis panid kannatanule mööda nägu, vasta silma. Mõlemad lõid üks kord siia kohta nii (kannatanu näitab rusikaga paremale silmakoopasse). Kumbki lõi üks kord, kaks korda löödi. Kohus on mõlemale süüdistatavale KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuse arutamisel jõudnud järeldusele süüdistuse tõendatuses. Süüdistatavate ka kannatanu ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht. Mõlemad süüdistatavad kinnitavad, et nad läksid M.R. korterisse selleks korterist luba saamata. Seda kinnitavad L.Y ütlused: „Nad kõndisid sinna sisse“. Ukselukk ei olnud korras ja uks oli lukust lahti, mille tõttu ei olnud sisseminekuks suuri takistusi. Teised tõendid ei kinnita kannatanu ütlusi, mille järgi süüdistatavad sisenemiseks suuremat jõudu kasutasid ja ukse maha tõmbasid. Kannatanu M.R. ütluste usaldusväärsust ei seatud kahtluse alla. Süüdistatava Rivo Fuchsi ja kannatanu M.R. ütlused korteris toimunud tegevuse kohta on samasisulised. Ka see asjaolu ei anna alust kahelda kannatanu ütlustes. Süüdistatav L.Y ei mäleta enam toimunud asjaolusid, kuid tema ütlused ei lükka ümber korterisse loata sisenemist. Rivo Fuchsi ütluste järgi käisid nad 13 M.R. pool samal päeval kaks korda. Esimesel korral viskas M.R. neid toast välja ja väljendas sellega oma tahet. Ta ei soovinud neid enda korterisse. Vaatamata varem toimunud väljaviskamisele, kõndisid mõlemad kannatanud õhtul jälle korterisse sisse eiramata kannatanu tahet ja küsimata luba. Sellest järeldub, et nad panid teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatavad panid teo toime kahekesi grupis ja realiseerisid sellega koosseisulise karistust raskendava asjaolu Kars § 266 lg 2 p 3 järgi. 17.11.
  7. a otsusega on Rivo Fuch ja L.Y süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi (I kd, tl 263-268). Nimetatud kohtuotsusega on tõendatud nende poolt teo toimepanemine teistkordselt. KarS § 266 ettenähtud kuriteo toimepanemisega vähemalt teistkordselt on realiseeritud teine vastutust raskendav asjaolu KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. IV. Süüdistus KarS § 121 järgi Süüdistatav Rivo Fuchs andis ütlusi, et 05.11.
  8. olid nad L.Y-ga H.L. korteris. Läksid niisama. suitsu küsima. Nad jõid seal oma õlled ära. Tegid nii palju suitsu, et suitsuandur hakkas lõugama. Ja siis tuli sinna veel Valli (V.A. ) ja hakkas paukuma. Rivo Fuchs väidab, et tema ei puutunud H.L. füüsiliselt. L.Y tarvitas H.L. suhtes vägivalda niisama, nad mängisid lolli. L.Y niisama patsutas vastu nägu H, vaba käega, korduvalt. Süüdistatav L.Y andis ütlusi, et nägi kuidas Rivo peksis M. Tema ja Lembit vaatasid pealt akna all kuidas Rivo M peksis. 05.11.2008.a oli ta Rivo Fuchsiga H.L. elukohas ja jõid kolmekesi alkoholi. H. hakkas temaga tüli normima. Ta istus H. kõrvale ja lõi teda. Esimest korda lõi teda vasaku käega rusikaga silma alla ühe korra ja siis ta pigistas silma kinni. Tal tekkis sinikas. Ja siis vaba käega õrnalt vastu põske. Rivo Fuchs ei löönud H.L.. Kannatanu H.L. andis ütlusi selle kohta, et 08.11.
  9. a õhtupoolikul oli ta kodus XXX vallas XXX maja 12a ja võttis vaikselt õlut. Tema juurde tulid L.Y , Rivo Fuchs ja tema õde Raili Fuchs. Poistel olid mõned õlled kaasas ja näha oli, et nad on natuke purjus. Poisid tõid tema palvel kuurist madratsi tuppa. Seejärel joodi kõik õlled ära. Äkki tõusis L.Y püsti, hakkas kannatanust mööda trügima ja kannatanu sai aru, et tahab minna kapi juurde, kus ta raha hoiab. Kannatanu ütles, et ei lähe tema raha kallale. Selle peale sai L.Y vihaseks ja lõi kannatanut korra rusikaga vastu parempoolset kulmu. Seejärel hakkas lahtise käega kannatanut vastu põske peksma. Löökide arvu ei mäleta. L.Y lõpetas siis, kui Rivo teda keelama hakkas. Kannatanu on invaliid, vasak jalg on amputeeritud ja ta ei saa ennast eriti kaitsta (I kd, tl 91-92). L.Y löögist tundis kannatanu valu. Löögi tagajärjel tekkis parema silma juurde verevalum (I kd, tl 94-95). Kohus avaldas kannatanu ütlused

§ 291p 3 alusel.

Tunnistaja V.A. andis ütlusi, et H.L. on tunnistaja naaber. Ta on ühe jalaga invaliid. Tunnistaja teab asjaolusid tema ütlusest. Tunnistaja käis H.L. korteris mingi lärmi peale, läks appi. L.Y ja Rivo Fuchs istusid H juures. Tunnistaja käskis Rivol ja L.Y-l välja minna. H kurtis, et tal olid raha ja telefon ära võetud. Et teda löödi. H ütles, et nad tungisid talle kallale, lõid rusikaga näkku ja võtsid raha ära ja telefon oli tal kadunud. Kannatanu M.R. andis ütlusi, et süüdistatavate külmkapist võetud asjade loopimist panid nad kannatanule mööda nägu, vasta silma. Mõlemad lõid üks kord siia kohta nii (kannatanu näitab rusikaga paremale silmakoopasse). Kumbki lõi üks kord, kaks korda löödi. Kohus on mõlemale süüdistatavale KarS § 121 järgi esitatud süüdistuse arutamisel jõudnud järeldusele süüdistuse tõendatuses. Süüdistatavate ja kannatanute ütlustega on tõendatud tegude toimepanemise koht, kannatanute elukohas. Samad tõendid tõendavad süüdistatavate viibimist kannatanute elukohas ja teo toimepanemist nende poolt. Rivo Fuchsi III osas kirjeldatud ütlusi tema poolt M.R. löömises 14 kinnitavad L.Y ütlused ja kannatanu ütlused. Teiste tõenditega ei ole ümber lükatud kannatanu ütlusi selles, et teda lõi ka L.Y . Löögid anti kannatanu kirjeldatud ja näidatud viisil silma piirkonda. Kannatanu M.R. ütlusi ei ole seatud ka kahtluse alla. Löömisega põhjustasid mõlemad süüdistavad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse hematoomina. Rivo Fuchsi ja kannatanu ütlused tõendavad H.L. löömist. Seda kinnitab ka kaudne tõend, tunnistaja V.A. i ütlused, kes löömisest tekkinud lärmi peale kohale läks ja kellele kannatanu avaldas tema suhtes toimunud vägivallast. Löömisega põhjustas L.Y kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse hematoomina. Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud kummalgi süüdistataval KarS § 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus mõlemal süüdistataval KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendavat asjaolu, süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Isikuvastase kuriteo toimepanemise järel lühikese aja möödudes hakkasid mõlemad tegutsema tegu avalikustades. Hirm takistas esialgu tegu tunnistama enda teoks. Kahtlustatavatena kinnipidamise järel näitasid mõlemad kätte sündmuskoha ja sellega koguda tõendeid. L.Y ütles kohtus, et ei tea, mis saab edasi, on praegu 18-aastane. Kodunt läks ta välja iseseisvasse ellu, elasid linnas elukaaslasega. Tööd oli, aga ametlikult ei töötanud. Alkoholi tarvitamine oli tema jaoks suur tahtmine, arvab, et oli alkoholist sõltuvus. Arsti juurde ei ole pöördunud. Rivo Fuchs ütles kohtus, et ei arva midagi oma elust-olust, läheb nagu läheb. Niimoodi enam edasi ei lähe. Vanglasse nagunii läheb teo eest. Eks näha ole, mis pärast karistuse kandmist saab. Rivo Fuchsi ema V.K. ütluste järgi Rivo elu on jõudnud sinna, et ta ei ole enam koolis, sest ta ei läinud enam eelmise aasta novembris kooli probleemide tõttu seal. Enne käis Rivo Kiigemetsa koolis, aga ta saadeti sinna kooli. Seal läks ta teise seltskonda. Ta oli seal klassis ka vanem kui teised. Rivo Fuchs on terve, ta ei pidanud psühholoogi juurde minema. Kodus ta käitus normaalselt. Ta tegi kõik ära, tassis puid ja vedas vett. Kui oli koolivaheaeg, siis ta käis ratsabaasis ja XXX mõisas juhutöödel. Suitsetama hakkas 3-4 aastat tagasi. Alguses ema ei märganud. Ta ei lubanud tal nurga taga teha, sest nii võib tulekahju tulla. Millal ta alkoholi hakkas tarvitama, seda ema ei tea. Õllelõhnasid tundis juba varem, aga kuna viina tarvitas, seda ei tea. Ta küll noomis teda. 17.06.

  1. a Kiigemetsa Koolist (Siimustis, Jõgevamaal) antud iseloomustuse järgi on Rivo Fuchs kooli nimekirjas 01.09.
  2. a. 2007/
  3. õppeaastal õppis ta VIII klassis lihtsustatud õppekava alusel. Õpilane elas koolipäevadel õpilaskodus. Rivo Fuch on iseloomult rõõmsameelne ja sõbralik. Käitumuslikest probleemidest ilmneb rahutus, mis väljendub püsimatuses ja keskendumisraskustes. Ta ei osalenud huvialaringides. 2007/
  4. õppeaastal oli Rivol koolis palju puudumisi, pikem periood 03.09.
  5. a kuni 06.01.
  6. a arstitõendi alusel, III ja IV õppeveerandil on tõendamata puudumisi olnud 38 päeva (I kd, tl 161). Kriminaalhooldaja teeb kohtueelses ettekandes ettepaneku karistada Rivo Fuchsi vangistusega. Rivo Fuchsi peamiseks riskifaktoriks on düsfunktsionaalne peresüsteem, kus vanematel puudub eelkõige soov, võimalik et ka oskused laste adekvaatseks kasvatamiseks. Valla sotsiaalnõunik on perekonda toetanud, samas ei piisa sotsiaalnõuniku sekkumisest, kui puudub perekonnapoolne 15 soov teha koostööd. Lisaks on Rivo Fuchsil välja kujunenud tutvusringkond, kellega koos on sooritatud erinevaid seaduserikkumisi. Kriminaalhooldusele suunamise korral peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks määrata kontrollkohustusi KarS § 75 lg 2 p 4, 5, 7 alusel: otsima tööd, omandama üldharidus või eriala, pöörduma psühhiaatri vastuvõtule, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (I kd, tl 292294). Kohtul on vähe L.Y-d iseloomustavaid andmeid. Komisjonilise kohtupsühhiaatriaeksperdiarvamusega on tuvastatud L.Y-l kerge vaimne alaareng käitumishäiretega ning tubakasõltuvus. L.Y vaimne areng on kulgenud mahajäämusega alates lapseeast, mistõttu alates
  7. klassist viidi ta üle õppele abiprogrammi alusel. Alates varasest teismeliseeast süvenesid käitumishäired – kaklemine, varastamine, korraldustele mitteallumine Ta ei suutnud omandada ka põhiharidust abikooli mahus, mistõttu käitumishäired süvenesid. L.Y suitsetab ja tarvitab alkoholi alates
  8. eluaastast, regulaarselt alates 15.-
  9. eluaastast. Vabaduses tarvitas alkoholi 2-3 korda nädalas korraga 1-1,5 liitrit (I kd, tl 233- 235). L.Y ja Rivo Fuchs on mõlemad varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 17.11.2008.a Tartu Maakohtu otsusega õiguskorraga kaitstud mitmete erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest. Karistatud teod on olnud avaliku korra raske rikkumine, omavoliline sissetung ja võõra asja omavoliline kasutamine. Viimase teoga kahjustatav õigushüve on omand, omaniku või valdaja õigus oma asja kasutada. Kahe esimese kuriteoga kahjustatud õigushüve on avalik kord. Omavolilise sisstungimise koosseisuga kaitstakse isiku privaatsusautonoomiat, mis kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb seda teiste isikute häirimise eest. Väärteomenetluses on L.Y-d karistatud 9-l korral, Rivo Fuchsi 4-l korral. L.Y väärteod on olnud avaliku korra rikkumised, vargused, liikluseeskirjade rikkumistega seotud teod, samuti tubaka- ja alkoholiseaduse rikkumisega seotud süüteod. Rivo Fuchsi väärteod on olnud vargused ja alkoholiseaduse rikkumisega seotud süüteod. Alaealistele karistuse mõistmise küsimusele on pööratud tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.06.2006.a. otsuses nr 3-1-1-43-
  10. Punktides 13.1, 13.2 on Riigikohus märkinud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Seejuures tuleb lähtuda eeldusest, et alaealise poolt toimepandud kuritegu on episoodilist, juhuslikku laadi. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon; karistusõiguse vahendusel toimub nn pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones seega kasvatamine, aga mitte karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel. Alaealise puhul on tegemist ebapiisava sotsialiseeritusega. Isegi kui alaealine saab aru enda teo keelatusest, ei tähenda see, et ta suudaks täiel määral enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Alaealine ei pruugi täiel määral eristada lubatut ja keelatut ning täielikult aduda oma tegude tagajärgi. Iseäranis aktuaalne on see küsimus juhul, kus alaealine paneb süüteo toime vahetult peale karistatavasse ikka jõudmist. Seetõttu tuleb igakordselt tuvastada, kas alaealine oli enda vaimse ja kõlbelise arengu tasemelt võimeline aru saama oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituma. Eriti tuleb grupiviisiliste süütegude korral otsustada, kas selles osalenud alaealine oli piisavalt iseseisev langetama täielikke omavastutuslikke otsuseid või pani ta süüteo toime grupisiseste sidemete toimel, nö kaasajooksikuna. Rivo Fuchs on 16-aastane, alaealine isik. tema arutatavad teod on toime pandud samal kuul kui ta sai 16-aastaseks. 17.11.
  11. a Tartu Maakohtu otsusest nähtub, et tema varasemad avaliku korra vastased teod on toime pandud aasta varem, novembris
  12. a. ja kordunud paarikuuliste 16 vahedega.
  13. aastal on ta kahel korral mõnepäevaste vahedega kasutanud võõrast asja omavoliliselt. Kuigi süüteod olid sagedased, pidas kohus võimalikuks teda esimesel korral kriminaalkorras süüdi tunnistamisel karistusest vabastada KarS § 87 alusel käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määratud kontrollnõudeid ei jõudnud Rivo Fuchs täitma asuda, sest peeti kahtlustatavana uues kuriteos kinni. 17.11.2008.a. lahendati Rivo Fuchsi ja L.Y süüdistus mitmetes eelnimetatud kuritegudes kokkuleppemenetluses. Kokkulepped olid sõlmitud vastavalt
  14. ja 22.oktoobril 2008.a. Rivo Fuchs oli alla kirjutanud kokkuleppele, milles ta võttis endale kontrollkohustuse mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Vaatamata kriminaalasja kohtusse saatmisele jätkasid mõlemad süüdistatavad uute kuritegude toimepanemist väga lühiseke aja möödudes pärast kokkuleppe sõlmimist. Oma süütegudega kahjustasid nad samu õigushüvesid: avalikku korda omavolilise sissetungimisega ja omandit röövimisega. Nende süütegudega kahjustatud õigushüvede ring laienes ja teod muutusid raskemaks. Teise isiku peksmisega ja tapmisega kahjustasid nad väärtuslikumat õigushüve, inimese elu ja tervist. Kui teised arutatavad ja varem karistatud kuriteod on teise astme kuriteod, siis tapmine raskendavatel asjaoludel – mõrv – on esimese astme kuritegu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse Rivo Fuchi iga ja kasvamiskeskkonda. Ta on KarS § 33 sätestatud süüvõime piirilähedases eas. Koduse järelevalve, vanemate toe ja suunamise puudumine on alaealise kasvamisele mõju avaldanud. Ta on varakult hakanud tarvitama alkoholi ja suitsetama. Sellise ennastkahjustavale tegevusele ei ole vanemad tähelepanu pööranud ega spetsialistidelt abi otsinud. Ema ei ole pidanud vajalikuks arsti poole pöörduda. Ka arutatavad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kodune kasvatuskeskkond on jätnud lapse koolist kõrvale. Komisjonilise kohtupsühhiaatria-eksperdiarvamusega on tuvastatud Rivo Fuchsil kerge vaimne alaareng käitumishäiretega ning tubakasõltuvus (I kd, tl 156-157). Need asjaolud võivad olla ka koolist puudumiste põhjuseks, kuid arvestades talle võimaldatud lihtsustatud õppekava, on tegemist pigem õppimiskohustuste mittetäitmisega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatavatele mõrva eest mõistetavad karistused tuleb diferentseerida. L.Y oli isik, kes kannatanu välja valis ja tegevust kavandas. Rivo Fuchs ühines tema plaaniga. L.Y oli ka isik, kes alustas vägivalla kasutamist ja kasutas vägivalda jõulisemalt. Seetõttu tuleb temale mõista raskem karistus. Röövimisel tahtluse astet ja toimepandud vägivalla astet arvestades ei tuvastanud kohus kummalgi süüdistataval asjaolusid, mis võimaldavad neid karistada KarS § 61 alusel alla santsiooni alammäära. Rivo Fuchsi esmakordselt karistades ja arvestades tema arengutasemega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samasugustest tegudest karistusega sanktsiooni alammääras. L.Y-d ei ole varem reaalse vangistusega karistatud. Ka tema arengutaset arvestades on miinimumilähedane karistus temale mõjuv edaspidi samasugustest tegudest hoidumiseks. Röövimise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus mõlema süüdlase võrdse süüga. L.Y ühines teiste plaaniga viivitamata ja täitis oma rolli lõpuni. Rivo Fuchsi aktiivsus väljendus teo alustamises muutunud situatsioonis. Kui kannatanu ei tulnud seda teed, kus teda oodati, reageeris Rivo Fuchs kohe ja alustas tegevust. Teo eest miinimumilähedane karistus võib neid edaspidi ära hoida samasugustest tegudest. Sissetungimise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus mõlema süüdistatava võrdse süüga. Kehalise väärkohtlemise eest mõistetavat karistust tuleb diferentseerida. Rivo Fuchsil on KarS § 121 järgi üks episood, L.Y-l kaks episoodi. Seetõttu ka karistused erinevad. Mõlemale süüdlasele tuleb mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel. arvestades süüdlaste isiku, nende noort iga ja arengutaset on liitkaristust võimalik mõista lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust arvestada süüdlaste kahtlustatavana kinnipidamisest: Rivo Fuchsil alates 18.11.
  15. a ja L.Y-l alates 21.11.
  16. a. 17 Tartu Maakohtu 17.11.
  17. a otsus tuleb jätta iseseisvale täitmisele. Eelnimetatud otsusega karistatud L.Y kuriteod on toime pandud enne arutatavaid kuritegusid ja enne kohtuotsusega määratud katseaja algust. Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid M.R. 250 krooni nõudes (I kd, tl 63-66), J.K. 339.60 krooni nõudes (I kd, tl 76-78) ja E.P. 8969.20 krooni nõudes (I kd, tl 26-36). Kohtuistungil M.R. loobus tsiviilnõudest.

§ 310lg 1 ja Ts

MS § 423 lg 1 p 2 alusel tuleb jätta M.R. tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 310lg 3 alusel selgitab kohus kannatanule M.R.

tema õigust esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. J.K. ja E.P. jäid kohtuistungil nõuete juurde. Nõuded on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. E.P. nõuab kahju, mis jäi tema kanda. Sotsiaalosakonna ja vallatoetus on sealt maha arvatud. Süüdistatavad ja tsiviilkostja V.K. ei vaielnud tsiviilhagidele vastu. Tsiviilkostja soovis vaid teada temale lasuvat kohustust seoses tsiviilhagidega. Tsiviilhagid on põhjendatud süüdistatavate õigusvastaste tegudega. Kannatanu J.K. tekkis kahju tema omandiõiguse rikkumisega. Kannatanule E.P. tekkis kahju poja, K.P. a surma põhjustamisega ja on seotud matusekuludega. Nõude hulgas on K.P. a pangaarvelt 12.11.2008. a väljavõetud raha 1175.- krooni. J.K. tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel ja E.P. tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalasjas on tunnistatud tsiviilkostjaks V.K. , kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahjude eest, mis on tekitatud vahetult Rivo Fuchsi kuritegudega. VÕS § 137 lg 1 alusel tuleb V.K. el ja L.Y-l kanda vastutust kahjude hüvitamise eest solidaarselt. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Kriminaalasjas on asitõenditeks järgmised esemed: pintsak (pakend 1), viigipüksid (pakend 2), dressipluus (pakend 3), flanellsärk (pakend 4), t-särk (pakend 5), vasaku jala saabas (pakend 6), parema jala saabas (pakend 7), seljakott (pakend 8), 10.11.2008 kuupäeva kandev kassatšekk (pakend 9), 12.11.2008 kuupäeva kandev kassatšekk (pakend 10), jogurti pakend (pakend 11), nöörijupp (pakend 12), fliisist ja kilest dressipluus (pakend 13). Asitõenditeks olevad dokumendid, kassatšekid tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde (pakend 9 ja 10).

Asitõenditeks olevad K.P. a riided ei ole kasutuskõlblikud ja on seetõttu väärtusetud. Need tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel (pakend 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7).

Väärtusetud on ka koos J.K. seljakotiga leitud jogurti pakend ja nöörijupp, mis tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel (pakend 11, 12).

Vaidlust ei ole selles, et seljakott kuulus J.K. (pakend 8) ja fliisist ja kilest dressipluus kuulus L.Y-le (pakend 13).

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb eelnimetatud esemed vabastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendite staatusest ja tagastada omanikele järgmised. Kriminaalasja juures on salvestised, mis asuvad kriminaaltoimikus: - DVD+RW plaadile salvestatud 20.11.2008 kahtlustatava Rivo Fuchs’i ütluste olustikuga seostamine (I kd, tl 124); - DVD+RW plaadile salvestatud 02.12.2008 kahtlustatava L.Y ütluste olustikuga seostamine (I kd, tl 199). Salvestised jäävad kriminaaltoimikusse vastavate protokollide juurde. 18 Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 1 järgi 10 875.- krooni.

§ 175lg.

l p. 3 alusel ekspertidele makstud ekspertiisitasu on kokku 60 800 krooni.

§ 175lg.

l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on Rivo Fuchsi osas 22 099,20 krooni ja L.Y osas 18 341,40 krooni.

§ 175lg.

l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on mõlemal süüdistataval 244.50 krooni.

§ 175lg.

l p. 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on mõlemal süüdistataval 366,90 krooni. Arvestades süüdlaste varalist olukorda käib neile menetluskulude tasumine täies ulatuses ilmselt ülejõu. Seda asjaolu ja noorte inimeste resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus menetluskuludest osa riigi kanda

§ 180lg 3 alusel .

Riigi kanda jääva osa piiritleb kohus ekspertidele makstud ekspertiisitasude summaga. Muus osas jäävad menetluskulud

§ 180

lg 1 alusel süüdimõistetute kanda vastavalt nende osas tehtud kulutustele, millele lisandub sundraha. Kui alaealisel süüdistataval Rivo Fuchsilt puuduvad vahendid, tuleb

§ 188alusel menetluskulud hüvitada tema vanemal.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik Raissa Gruško rahvakohtunik Margus Pissarev rahvakohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.