Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-103 (21274000262) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Paul Pikma Süüdistatav Y.P, isikukood XXX Kaitsja lepinguline kaitsja Andres Tamm Kohtuistungi toimumise aeg

1. jaanuar 2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
2. Tunnistada Y.P süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 5 kuud.

2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja karistust ei pöörata täitmisele kui Y.P ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja täidab talle määratud kohustusi. 2.1. Kohus kohustab Y.P järgima katseajal

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

Y.P peab: 2.1.

1. elama oma alalises elukohas: XXXXX; 2.1.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.1.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.1.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.2.

§ 75lg 2 p 2 alusel on Y.P-l katseajal keelatud tarvitada alkoholi.

2.3.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on Y.P tema nõusolekul kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral on Y.P kohustatud jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta on Y.P kohustatud esitama tõendi kriminaalhooldajale. 2.4.

§ 75

lg 4 alusel kinnitab kohus Y.P võetud vabatahtliku kohustuse teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on Y.P poolt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras kus Y.P poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3%. 3.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 24.

jaanuarist

1. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse (otsuse resolutsiooni punktid 2.1-2.4) kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
2. Välja mõista Y.P-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: sundraha 981 eurot.
3. Sundraha tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 81,75 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Sundraha tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700003137 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Y.P , kr asi 1-22-103“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
4. peatüki
5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi 2 ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. ASJAOLUD
6. Y.P-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 08.11.2021 kella 15:21 paiku Saaremaa vallas Nasva alevikus Sõrve mnt xx juures mootorsõidukit F M T registreerimismärgiga xxxxxx olles joobeseisundis korrakaitseseaduse § 36 lg 1 mõistes (tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,92 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 nõudeid ning põhjustas liiklusõnnetuse, sõites otsa parkimiskohal seisnud mootorsõiduki avatud uksele. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Y.P oma tahtliku tegevusega pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 07.01.2022 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Y.P süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. Mõistetav karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata

§ 74

lõigete 1 ja 3 järgi, määratakse katseaeg 1 aasta ning Y.P allutatakse käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseajal on Y.P kohustatud järgima

§ 175

lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on Y.P

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel ja Y.P nõusolekul kohustub Y.P alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral kohustub Y.P jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta kohustub Y.P esitama tõendi kriminaalhooldajale.

§ 75

lg 4 alusel võtab Y.P endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk 3 süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on Y.P poolt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras kus Y.P poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3%. Y.P poolt kuulub hüvitamisele menetluskulu, sundraha, 981 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 81,75 eurot.

1. Kohtuistungil avaldas Y.P , et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas nõusolekut ravivajaduse tuvastamisel ravile allumiseks ja kohustus anda CDT näidu tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas.
2. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Y.P süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulu: teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Lähtudes kokkuleppest ja taotlusest määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes sundraha tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4