Obsah (11)

§ 477§ 230§ 232§ 173§ 172§ 174§ 144§ 484§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2026, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-120311 Tsiviilasi Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 k

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. G. V. on Rakvere vald, Lepna, Energia pst 4 korteriühistu hallatavas elamus asuva korteri nr XXX omanik.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
4. Avaldaja on avalduses esitanud puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude arvestusperioodina veebruar 2023 kuni juuli 2025 ehk arved perioodil 28.02.2023 – 31.07.2025 summas 3152,41 eurot ja viivise nõude perioodil 21.03.2023 kuni 21.08.2025 summas 289,29 eurot. Avaldaja on 07.01.2026 nõuet suurendanud perioodile kuni november 2025 ehk 30.11.2025 arveni. Kokku on põhivõlgnevus summas 3603,41 eurot ja viivised 06.01.2026 seisuga 388,22 eurot. Avaldaja arvestab viiviseid määraga 0,023% päevas. 3
5. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastates ega suulisel menetluses nõude arvutust ja selle suurendamist vaidlustanud. Kohus ei arvesta puudutatud isiku väidet, et võla eest vastutab tema korteri üürnik. Üürilepingu p. 2.
6. kohaselt lepiti kokku, et üürnik tasub üürileandjale üüri 1 eurot kuus. Muude maksete osas sätestab üürilepingu p. 2.
7. ,et „Lisaks p. 2.
8. toodud üürile tasub üürnik…“. Selles punktis ei ole öeldud, et p. 2.2.
9. jj nimetatud summad tuleb tasuda KÜ-le, ehk et sõna „lisaks“ punktis 2.
10. märgib, et need summad, nagu ka üür, tuleb tasuda üürileandjale. Seega oli võimalik üürileandjal ka koheselt teadlikuks saada kui üürnik jättis kommunaalmaksed talle tasumata. Seega antud juhul vastutab KÜ ees tekkinud võla osas KrtS § 40 alusel korteri omanik, mitte üürnik. Selleks, et korteri omanik/üürileandja saaks oma üürnikult tagasi selle raha, mis käesoleva menetlusega välja mõistetakse, ei tähenda, et üürnik peaks olema siia menetlusse kaasatud.
11. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 28.02.2023 – 30.11.2025 esitatud arvete eest võlgnevus summas 3603,41 eurot ja viivis tasumata arvetelt määraga 0,023 % päevas perioodil 21.03.2023 kuni 06.01.2026 summas 388,22 eurot. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
2. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 16.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

1. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot ning palub välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tunnitasu 140 eurot ning ta on osutanud õigusabi teenust kokku 3 h ehk kulu on 420 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb avaldajale puudutatud isiku poolt hüvitada.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (

§ 484²), summas 20 eurot, väljamõistmiseks puudutatud isikult.

4 19. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

1. Kohus leiab, et ajakulu saab lugeda põhjendatuks. Ka küsitud tunnitasu on kooskõlas avalduse mahuga ja mitte-advokaatidest lepinguliste esindajatele kohtupraktikas kujunenult väljamõistetud tunnitasuga. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja kohtumenetluse aegse esindustasu katteks kokku 490 eurot.
2. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

22.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 5