Lisaks ei või ega saa kohtuotsus olla menetlusosalistele üllatuslik. Kohus on põhjendavas osas vaid leidnud, et kostjal lasusid juba laenulepingu sõlmimisel mitmed laenuja tarbijalepingutest tulenevad kohustused ning käimas oli ka täitemenetlus täiteasjas nr 026/2018/1456, mistõttu ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Käesoleval juhul oli esitatud krediidianalüüsi aluseks olev kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2018 - 15.03.2019 osas. Hageja on hagiavalduse p-s 1.6 ja hagiavalduse lisas 5 esitanud selgitused ja tõendid, kuidas jõuti järelduseni, et kostja on krediidivõimeline. Kostjale jäi kätte 641 eurot, s.o 58,4% sissetulekust, igapäevasteks kulutusteks sh majapidamiskuludeks ning finantskohustused moodustasid ca 457 eurot s.o 41,6% sissetulekust. Seoses kohtu viitega, et kostjal oli täitemenetlus, märgib hageja, et tegemist oli ühekordse nõudega, sest sissetulekute arvelt kinnipidamisi igakuiselt ei toimunud. Ühekordne makse summas 38 eurot näitab, et eeldatavalt oli tegemist viivistasuotsusega/trahviga väikse summana ning selle alusel ei saa võtta seisukohta, et kostja oli seetõttu maksejõuetu. Seoses kohtu väitega, et kostjal lasusid juba laenulepingu sõlmimisel mitmed laenu- ja tarbijalepingutest tulenevad kohustused (MTÜ Perekeskus Kontakt, Placet Group OÜ jt), märkis hageja, et MTÜ Perekeskus Kontakt osas oli tegemist lühiajalise laenuga summas 200 eurot, mille kostja sai 04.12.2018 ja oli ka tagasi maksnud 10.12.2018 ehk tegemist oli ühekordse lühiajalise laenuga, mis oli tagastatud ning antud kohustust seega lepingu sõlmimise eel enam ei olnud. Ka Placet Group OÜ makse oli vaid ühekordne. Igakuise kohustusena nähtus vaid järelmaks ca 140 eurot kuus. Seega jääb arusaamatuks maakohtu viide mitmetele laenukohustustele. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid piisavalt ning on kostja kontoväljavõtet hinnanud pealiskaudselt ja ebaõigesti, lugedes kostja ühekordseid kohustusi justkui igakuisteks kohustusteks. Asjaolu, et kostja on varasemalt laenanud, ei tähenda automaatselt, et kostja on krediidivõimetu. Hageja on tõendanud, mida on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teinud. Arvestades võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud piisava hoolikusega ja põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses. Seega on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidileping on kehtiv ka põhinõuet ja seadusjärgset intressi (VÕS § 94) ületavas osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb
lg 1 p 2,
lg 4 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7.
lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Kohtusse kutsumisena viidatud sätte tähenduses tuleb mõista kostjale vähemalt hagimaterjalide kättetoimetamist (
Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda 4 (
Kättetoimetamise puhul peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud (
lg 2).
lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist, et maakohus oleks kostjale hagimaterjalid kätte toimetanud. Seega on maakohus rikkunud
lg 1 p-s 2 sätestatut, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. 8.
lg 4 sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul ei ole kostja menetlusest tervikuna teadlik ega ole saanud oma õigusi ega huve tsiviilkohtumenetluses kaitsta, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, millega kaasneb kogu kohtuotsuse tühistamine. 9. Kuivõrd asi saadetakse
alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (
Samuti ei pea ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (
Ringkonnakohus märgib siiski, et nõustub kaebuse väitega põhjendamiskohustuse rikkumise kohta. Kuigi
lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt
komm II, § 444, p 3.4 c).
Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Maakohus on teinud otsuse ilma kirjeldava osata ning on põhjendavas osas viidanud üksnes üldsõnaliselt üksikutele kostja kohustustele ning täitemenetlusele, millest on teinud järelduse, et kostja ei olnud krediidivõimeline. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata jätmise olulises ulatuses põhjendamata ja hageja väidetele vastamata. Ringkonnakohtu hinnangul võis selline põhjendamiskohustuse ulatuslik rikkumine tuua kaasa ebaõige kohtulahendi. 10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab
lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja
lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.