Obsah (14)

§ 442§ 184§ 448§ 231§ 238§ 229§ 277§ 162§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 2-24-138702 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku,

§ 184lg 1).

Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (Riigi õigusabi seadus, RÕS § 10 lg 1) . Hageja nõue

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 eurot ja sissenõudmisekulu 20 eurot.
2. Hagiavalduse kohaselt pargiti 16.08.2022 sõidukit numbrimärgiga XXX hageja opereeritavale parkimisalale Mahtra 29, McDonalds, Tallinn. Kostja oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja.
3. Iga hageja hallatava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.
4. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, ületades lubatud parkimisaega. Hageja selgitab, et parkimisalal on võimalik parkida tasuta 1 tund, kui parkimise algusaeg on fikseeritud parkimiskellaga.
5. Sõiduki kasutaja kohustub parkimislepingu rikkumise korral tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja vastus
6. Kostja hinnangul ei ole pooled lepingut sõlminud. Reklaam- või infotahvlit ei saa pidada siduvaks lepingupakkumiseks.
7. Kostja vastuväite kohaselt oli auto pargitud tasuta parklas vastavalt liiklusmärkidele ja parkimisreeglitele.
8. Hageja esitatud andmete põhjal ei ole selgelt näha, kus kohas oli auto pargitud ja mis parkimisreeglid, piirangud kehtivad parkimiskohal sel momendil.
9. Kostja selgitab, et temal tekkis erivajadus mõõdukalt pikemaks parkimiseks ning vajalik oli peatus sõitjate väljumiseks ja sisenemiseks.
10. Kostja vastuväite kohaselt võis parkimise algust fikseeriv pikem osuti nihkuda alla.
11. Kostja vastuväite kohaselt võis hageja fikseerimisaega manipuleerida.
12. Kostja palub mitte aktsepteerida ebaseaduslikult transpordiameti poolt väljastatud tõendid hagiavalduse lisad 3_1 ja 3_1 rikkudes IKS § 4 lg 1 p 1 ja 2 ning IKS § 6 lg 1 p
13. Samuti palub kostja mitte aktsepteerida sissenõude kirjad saadetud firmaga Efta Legal, kuna viimasel puuduvad seaduslikul viisil saadud kostja elukoha andmed ja Europark Estonia poolt edastatud isikuandmed on ebaseaduslikult kättesaadud transpordiametist.
14. Kostja palub mitte aktsepteerida hageja esitatud 15.08.25 seisukoha lisasid, kuna nad ei puutu asjasse - lumi ei saja augustikuus ja noolte joonistamine ei ole 120€/t tase. Otsuse põhjendused 2 2-24-138702
15. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus tegi 25.09.2025 otsuse põhjendava ja kirjeldava osata. Kostja teatas 28.09.2025 menetlusdokumendis, et soovib vaidlustada väljamõistetud menetluskulude ulatust.

§ 448

lg 41 alusel täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga. 15. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (

§ 231lg 2).

Kohus selgitab, et kohus eeldab omaksvõttu kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. (

§ 231lg 4).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja kohus eeldab

§ 231

lg 4 alusel kostja omaksvõttu järgmiste asjaolude osas: - Kostja oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja. - Kostja on leppetrahvi nõude kätte saanud. - Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.

1. Hageja heidab kostjale ette poolte sõlmitud parkimislepingu tingimuste rikkumist, st kostja on parkinud sõidukit hageja opereeritavale parkimisalale Mahtra 29, McDonalds, Tallinn, lubatud parkimisaega üleatades. Hagiavalduse kohaselt on pooled leppinud kokku tingimuste rikkumise korra leppetrahvi tasumises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise peamisteks eelduseks on, et: - poolte vahel oli kehtiv parkimisleping, - pooled on leppetrahvi tingimustes kokku leppinud, - leppetrahvi aluseks olevad tingimused olid saabunud ehk kostja on parkimislepingu tingimusi rikkunud, - hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist. - kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
2. Kostja on viidanud, et eraisikute isikuandmed on seadusega kaitstud ja ilma kohtu sanktsioonita ja äärmise põhjuseta ei kuulu jagamisele. Kostja taotles isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 p 1 ja 2 ning IKS § 6 lg 1 p 1 alusel mitte võtta vastu hagiavalduse lisa 3_
3. Kohtu hinnangul ei ole kostja piisavalt põhjendanud oma väiteid, et hagiavalduse lisa 3_1 on saadud ebaseaduslikult. Kostja nimetatud sätetes puuduvad kostja viidatud lõigud ja alapunktid ning IKS § 4 ja § 6 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, sest need käsitlevad isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajaduseks. Kuna kostja viitab, et isikuandmed on saadud ebaseaduslikult Transpordiametist, siis kohus mõistab, et kostjal on kahtlus, et hagejal puudus seadusest tulenev alus saada Transpordiametilt kostjaga seotud isikuandmeid.

§ 238

lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. 3 2-24-138702 Liiklusseaduse (LS) § 184 lg 4 sätestab, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet. LS § 184 lg 13 kohaselt liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu kord). Seega parkimise korraldajal on oma eeldatavate õiguste kaitseks õiguslik alus esitada Transpordiametile päring isikuandmete väljastamiseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hagiavalduse lisa 3_1 vastu võtmata jätmiseks. 18. Kostja esitas taotluse mitte vastu võtta 15.08.2025 seisukoha lisasid, kuna nad ei puutu asjasse - lumi ei saja augustikuus ja noolte joonistamine ei ole 120€/t tase. Hageja on viidatud tõendid esitanud oma väidete kinnitamiseks parkimisala, liikluskorralduse ja märgistuse kohta, mistõttu on need asjakohased. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab

§ 229

lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (RKTKo 2-19-7379, p 21). Kohus selgitab, et kuna parkimistingimusi ja korraldust ei muudeta sageli, ei muuda foto tegemise aeg iseenesest tõendi usaldusväärsust. Kostjal on võimalik hageja väiteid vaidlustada, esitades mh omapoolsed tõendid. Tõendi vastu võtmata jätmise aluseks ei saa olla hageja lepingulise esindaja tariif. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hageja 15.08.2025 seisukoha lisade vastu võtmata jätmiseks.

1. Kostja vastuväite kohaselt ei ole selge, kas sõiduk parkis lepinguga hõlmatud alal ning millised parkimisreeglid ja piirangud kehtivad parkimiskohal. Hinnates kostja esitatud fotosid kostja sõidukist ja ümbrusest kogumis, tuvastab kohus kostjale kuuluva sõiduki asumise leppetrahvi nõude väljastamise ajal XXX (dtl 31, 32, 34, 35). Hageja esitatud fotolt on näha, et auto parkimise koht jäi paremale poole parkimist keelava liiklusmärgi, v.a 1 tund parkimiskellaga, mõjualasse. Liiklusmärgi all on näha viide Europargi hallatavale alale ja viide, parkimistingimuste asukohale märgi taga (dtl 97). Liiklusmärk on sõiduki parkimisele lähedal asuvas kohas ja hästi nähtav. Kohus selgitab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet /…/ infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Hageja on esitanud tõenditega kinnitatud asjaolud selle kohta, et sõiduk oli pargitud parkimislepingule viitavate infotahvlitega hõlmatud alal. Kohus asub eelnevast tulenvalt seisukohale, et pooled on kehtivalt sõlminud tüüptingimustega parkimislepingu vastavalt parkimisalale paigaldatud teabetahvlil avaldatud parkimistingimustele.
2. Hageja tehtud fotolt on näha, et kostja fikseeris parkimiskellaga sõiduki parkimise algusaja 11.30 (dtl 36). Hageja on teinud kostja sõidukist fotod kell 12:47 (dtl 31-39). Leppetrahvi nõude kviitungilt selgub, et leppetrahvi nõue on väljastatud kell 12:47 ning kviitungist tehtud foto ajamarker näitab sama aega (dtl 36). Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud enda väidet 4 2-24-138702 selle kohta, et hageja oleks aja märkimisega manipuleerinud.

§ 277

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. 11.07.2025 selgituskirjas märkis kohus, et kui kostja soovib tugineda väitele, et hageja on esitanud keelatud tõendeid, siis tuleb kostjal selgitada, millise konkreetse tõendi vastuvõtmist kostja vaidlustab ning millisel konkreetsel õiguslikul alusel. Kostja ei ole põhistanud, millise konkreetse tõendi vastuvõtmist kostja vaidlustab dokumendi ehtsuse tõttu. Kostja ei ole kohtule ka väitnud, et kostja oleks parkinud lubatud aja piires. Kohus märgib, et kostja oletus selle kohta, et parkimiskella osuti võis kella paigutamisel nihkuda, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, sest hoolsuskohustus parkimiskella korrektse aja märkimise ja üle kontrollimise osas saab olla vaid sõiduki juhil. Esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal puudub kohtul põhjus kahelda, et kostjale kuulunud sõiduk parkis parkimistingimustega hõlmatud alal vähemalt 1 tund ja 47 minutit. Kostja viitamised erivajadusele mõõdukalt pikemaks parkimiseks ning vajadusele sõiduki peatamiseks sõitjate väljumiseks ja sisenemiseks ei ole parkimistingimusi arvestades asjakohased. Kohus siiski märgib, et parkimist jäädvustanud fotodelt ei ole 17 minutit peale lubatud parkimisaja lõppu tuvastatav sõitjate väljumine ja sisenemine ning kostja ei ole oma erivajadust ka sisustanud. Parkimistingimuste p 10 kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama /…/ hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viidetele, märkidele ja parkimise korraldaja juhistele (dtl 103). Kuivõrd parkimisalal oli liiklusmärgi kohaselt parkimine keelatud, v.a 1 tund parkimiskellaga, siis kohus tuvastab, et kostja rikkus parkimislepingu p 10, parkides sõidukit lubatust kauem. 21. Parkimistingimuste p 5 sätestab, et parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot (dtl 103). Pooltel puudub vaidlus trahvinõude edastamise ja tasumata jätmise osas. Seega kuulub hagejas põhinõue leppetrahvi saamiseks rahuldamisele. 22. Hageja nõuab lisaks kostjalt sissenõudmiskulu 20 eurot hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale meeldetuletuskirjad 19.09.2022, 01.08.2024, 04.10.2024 (dtl 50-56). Seega on sissenõudmiskulu nõude VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud eeldused täidetud. Sissenõudmiskulude nõue tuleb rahuldada. 23. Juhindudes

§ 162lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine 24. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 9,5 tunni eest tariifiga 120 eurot tunnis. 25.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. 26.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 27.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) 5 2-24-138702 lugeda ühte tundi. Kuivõrd kostja on hagiavaldusele vastu vaielnud, siis on põhjendatud ja vajalik ka 21.05.2025 täiendava seisukoha koostamise kulu kahe tunni ulatuses ning 15.08.2025 lõpliku seisukoha koostamise kulu 1,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse hind 120 eurot tunnis mõistlik. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 540 eurot (4,5*120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 660 (100+20+540) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 660 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 28. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 6