Obsah (5)

§ 371§ 363§ 168§ 372§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-21036 Tsiviilasi H.M hagi C.O vastu isaduse tuvastamise

) § 371 lg 1 p-de 9 ja 11 ning § 372 lg 2 p 2 alusel keelduda.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et H.M-i hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd hagiga ei ole võimalik selles sisalduvat eesmärki saavutada. 1 Hagiavalduse ja sellele lisatud materjalide kohaselt on hageja DNA-testi järgi kostja isa. Lapse sünnitunnistusele on kantud lapse isana teine isik. Hageja soovib tuvastada, et hageja on lapse bioloogiline isa ja vastavalt sellele muuta lapse sünniaktis ja rahvastikuregistris andmed.

1. Kohus märgib, et kostja isana on rahvastikuregistrisse kantud teine isik. Seega on hageja eesmärgi saavutamiseks, milleks on kostja põlvnemise tuvastamine hagejast, ainus võimalus perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 järgi rahvastikuregistrisse kantud isa isaduse vaidlustamine ning seejärel enda isaduse tuvastamine. PKS § 91 lg 1 näeb ette, et isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Kostja on käesoleval hetkel 10-aastane. Seega on möödunud PKS § 91 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaeg isaduse vaidlustamiseks ning asjas kohalduvad PKS § 91 lg 1 kolmas ja neljas lause, mille kohaselt on hagejal isaduse vaidlustamiseks vajalik rahvastikuregistrisse kantud isa ja ema nõusolekut. Sellist nõusolekut pole hageja kohtule esitanud.
2. PKS § 91 lg 1 neljas lause näeb ette, et nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Hageja ei ole esile toonud, milline on see mõjuv põhjus, miks peaks kohus siiski andma hagejale loa teise mehe isaduse vaidlustamiseks.
3. Täiendavalt kohus märgib, et

§ 371

lg 1 p-de 9 ja 11 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud hagiavalduses esinevad sedavõrd ulatuslikud puudused, mis ei võimalda kohtul hagi menetlusse võtta ega pea põhjendatuks anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses puuduvad hageja ja kostja kontaktandmed (

§ 371lg 1 p 11).

Kostja on alaealine ning peab tsiviilkohtumenetluses osalema seadusliku esindaja kaudu, kuid hagiavalduses puuduvad kostja seadusliku esindaja – ema – andmed. Samuti ei ole hagiavalduses selgelt ja arusaadavalt väljendatud hageja nõuet ega toodud välja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Hageja ei ole kirjeldanud asjaolusid, mis on vajalikud isaduse vaidlustamise ja isaduse tuvastamise hagi esitamiseks PKS § 91 tähenduses. Lisaks puuduvad hagiavaldusele lisatud tõendid, millele hageja oma nõude esitamisel tugineb (

§ 363lg 1 p 3).

6. Tegemist on oluliste ja sisuliste puudustega, mis ei võimalda kohtul kindlaks teha vaidluse eset ega menetlusosalisi ning takistavad kohtumenetluse alustamist. Kooskõlas

§-ga 2, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse eesmärk lahendada asi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes otstarbekaks anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus

§ 371lg 1 p-de 9 ja 11 ning § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel 2 hageja kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lgd 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. Hagejal on võimalus esitada kohtule uus nõuetekohane hagi võttes arvesse kohtu selgitusi. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud

§-des 338 ja 363. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (40 eurot) tagastamiseks

§ 150lg 1 p 2 ja § 150 lg 4 alusel.

9.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 3