Väärteoasi nr 4-25-4359 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel
- november
- a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade uurija Tarvo Sääliku ja menetlusaluse isiku Marko Keerberg’i (IK 37605246517; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon: XXX) osavõtul, arutades avalikul kohtuistungil väärteoasja nr 2780,25,016954 Kohus otsustas Süüdi tunnistada Marko Keerberg LS § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks kaheksa
(8)päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel määrata, et Marko Keerbergi poolt kuulub kohesele ärakandmisele kaks
(2)päeva aresti, so alates tema kinnipidamisest
- november
- a kell 17.
- KarS § 66 lg 1 alusel on Marko Keerbergil kohtuotsuse jõustumisel õigus ülejäänud karistust kanda osade kaupa ja Marko Keerbergi ärakandmata karistus kuus
(6)päeva aresti tuleb tema poolt ära kanda hiljemalt
- jaanuariks
- a, kandes korraga mitte vähem kui kaks
(2)päeva aresti. Marko Keerbergile mõistetud arest kuulub ärakandmisele Tartu Vanglas. LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada Marko Keerberg suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks
(6)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Marko Keerberg kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole viie
(5)tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus edastada Marko Keerbergile ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Väärteoprotokolli nr 2780,25,016954 kohaselt juhtis Marko Keerberg
- novembril
- a kella 17:04 ajal Tartus Idaringteel mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39mg/l+-0,05mg/l. Sellega pani Marko Keerberg toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil tunnistas Marko Keerberg väärteo toimepanemist. Menetlusaluse isiku sõnul jõi ta autos 3 pudelit pooleliitrist õlut ning tahtis auto eemale ümber parkida. Ta sai sõita umbes 100 meetrit kuni politsei ta kinni pidas. Marko Keerberg ei osanud öelda, miks ta alkoholi tarbis, kuid tundis, et käitub valesti. Menetlusalune isik tunnistas, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme ning et tarvitab lahjat alkoholi iganädalaselt. Teda on ka varem samasuguse rikkumise eest karistatud. Sõiduk, mida ta juhtis kuulub XXX. Marko Keerberg avaldas, et ta on nõus juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid arestiga ta nõus ei ole, kuna sel juhul ta kaotaks töö, kuid oleks nõus tegema üldkasulikku tööd või aresti kandmisega ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Marko Keerbergi süü on tõendamist leidnud ning teda tuleks karistada 10-päevase arestiga, millest arvestada maha kinnipidamisel viibitud aeg. Samuti taotles kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja ei olnud nõus aresti asendamisel üldkasuliku tööga, kuid nõustus aresti ositi kandmise võimalusega. Kohtu seisukoht Marko Keerbergile heidetakse väärteoasjas ette, et ta juhtis
- novembril
- a kella 17.04 ajal Idaringteel Tartus mootorsõidukit, kui tõendusliku alkomeetri järgi oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,34 mg/l kohta. Sellega pani Marko Keerberg toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Toimiku materjalidest nähtub, et juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja isiku kinnipidamise protokolli kohaselt juhtis Marko Keerberg Idaringteel
- novembril
- a kella 17.04 paiku mootorsõidukit. Marko Keerberg kõrvaldati juhtimiselt, kuna tema suust tuli alkoholilõhna. Tõendusliku alkomeetri väljatüki kohaselt tuvastati
- novembril
- a kella 17.30 paiku Marko Keerbegi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,34 mg/l kohta. Tunnistaja T. S. ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta olles tööl
- novembril
- a peatasid nad sõiduki, mida juhtis Marko Keerberg ja kelle indikaatorvahendisse puhumise näit oli 0,72 mg/l kohta, tõendusliku alkomeetri lõplikuks näiduks jäi 0,34 mg/l kohta. Marko Keerberg on ise oma rikkumist tunnistanud. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et juhtides
- novembril
- a mootorsõidukit, oli Marko Keerbergi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse piirmäär ületatud LS § 69 lg 3 järgi ja sellega pani ta toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo. Marko Keerberg oli
- novembril
- a autoga sõitma asudes teadlik, et ta on alkoholi tarvitanud ja et ilmselt ei ole tema seisundis lubatav sõidukit juhtida. Ta on ise tunnistanud, et jõi vahetult enne alkoholi ja et teadis, et tema tegevus sõitma asudes on vale. Menetlusalusele isikule oli ka teada, et selline tegevus on karistatav kuna teda on juba varem kahel korral sarnase rikkumise eest karistatud. Seetõttu leiab kohus, et Marko Keerberg pani süüteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Kohus ei ole tuvastanud Marko Keerbergi puhul õigusvastasust ega süüd välistavate asjaolude esinemist. Eeltoodu alusel on põhjendatud Marko Keerberg LS § 224 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Marko Keerbergi süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et isik juhtis mootorsõidukit alevikus pühapäeval kella 17.00 paiku, mil liiklustihedus ei pruukinud olla väga suur. Tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli keskmine, mis ilmselgelt juba mõjutab ka isiku kontrolli oma tegevuse üle autoroolis. Menetlusalusel isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida ta ise ka tunnistab. Tal on ka varem samalaadseid rikkumisi olnud, mille eest on karistuseks määratud nii rahatrahv ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, samuti on ta teinud üldkasulikku tööd. Marko Keerbergi iseeloomustavana tuleb kindlasti arvestada tema varasemat käitumist liikluses. Tal on kolm kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest, mil kahel korral on teda karistatud LS § 224 lg 1 järgi ning ühel korral LS § 201 lg 2 järgi. Marko Keerbergi on käesoleval aastal veebruaris ja augustis karistatud LS § 224 lg 1 järgi. Seega on praegune samalaadne väärtegu juba kolmas
- aastal. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Marko Keerbergi käitumises liikluseeskirjade täitmise ja liiklusohutuse tagamise seisukohalt näha paranemise märke, vastupidi, tema ühiskonnaohtlikkus on kestev ja pigem tõusujoones. Tema käitumist ei ole muutnud ka varasemalt määratud eriliigilised karistused ning jätkuvalt alkoholi tarvitamise järel mootorsõidukit juhtides on ta seadnud korduvalt ohtu teisi ühiskonnaliikmeid. Kohus ei ole tuvastanud, et Marko Keerbergi suhtes esineks karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud. Kohtu hinnangul annavad menetlusaluse isiku kohtuistungil antud selgitused ning tema tegevuse korduvus piisavalt alust järeldada, et isik mõistab oma tegevuse väärolemust, kuid ta ei ole suutnud sellist tegevust vältida. Väärteoasja materjalidest ning Marko Keerbergi antud selgitustest saab järeldada, et alkoholi tarvitamise järgselt mootorsõiduki juhtimisest on kujunemas menetlusaluse isiku jaoks käitumismuster. Kohus arvestab Marko Keerbergile karistuse mõistmisel tema süü suurust, varasemaid karistusi, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Oluline on siinkohal arvestada, et alkoholi tarvitamise järgselt mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist raske väärteoga, mis võib kaasa tuua väga raskeid tagajärgi nii rikkujale endale kui ka kõigile teistele avalikus ruumis liiklejatele. Selline tegevus väärib eelkõige selle levimuse ja ohtlikkuse tõttu ühiskonnas selget taunimist ja hukkamõistu. Arvestades Marko Keerbergi teo tehiolusid ning alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, oli tema teole vastav süü keskmine. Käesoleval juhul ei ole järjekordne kergema karistuse, s.o rahatrahvi kohaldamine kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja preventiivsete eesmärkidega.
- a veebruaris määrati Marko Keerbergile samalaadse väärteo eest rahatrahv, mida isik tasunud ei ole. Seega on rahatrahv kui karistuse liik end ammendanud. Väärteo toimiku materjalidest nähtub, et varasemad karistused ei ole Marko Keerbergile mõju avaldanud, kuna nendest hoolimata asus Marko Keerberg uuesti
- novembril
- a juhtima mootorsõidukit, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. Sarnase teo eest karistati
- septembril
- a Marko Keerbergi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Detailandmete päringu järgi taastus Marko Keerbergi juhtumisõigus
- novembril
- a ning
- novembril
- a läks menetlusalune isik uuesti alkoholi tarvitamise järgselt sõitma. Isiku varasem korduv käitumine ja karistustest mitte mõjutada laskmine näitab selgelt, et kergemaliigiline karistusliik talle mingit õiguskuulekusele suunavat mõju ei avalda. Seega on seekord kohane kohaldada tema suhtes juba raskemaliigilist karistust, et anda riigi poolt tugevam signaal talle järelduste tegemiseks ja enda käitumise muutmiseks. Eeltoodut arvestades on põhjendatud määrata Marko Keerbegrile karistuseks arest eeldusega, et seekordne karistus teda rohkem mõjutab. Kuna isikut ei ole varasemalt raskemaliigilise karistusega karistatud ja tema rikkumisi asjaolusid arvestades võib seda pidada keskmise raskusega õigusrikkumiseks, siis on põhjendatud mõista talle karistus sanktsiooni alammäära lähedases ulatuses. Samas arvestab kohus, et kuna Marko Keerberg omab ametlikku töökohta, siis et vältida tema töösuhte lõppemist, on põhjendatud võimaldada talle karistuse kandmine ositi. Samuti leiab kohus, et Marko Keerbergile on põhjendatud kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Tema osalemist liikluses, kui ta juba korduvalt on juhtinud autot olles tarvitanud eelnevalt alkoholi, tuleb hinnata ohtlikuks ning seetõttu on vajalik eemaldada ta liiklusest pikemaks ajaks, seda eelkõige teiste isikute kaitseks. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS § 107–109, § 111 ja §
- Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/