Lõpetada kriminaalasjas nr 1-25-7119 kriminaalmenetlus J. K. suhtes süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2. Jätta kannatanute M. V., M. V. ja M. S. tsiviilhagid läbi vaatamata. 3.
K. hiljemalt
5. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 6.
lg 3 p 4 alusel hävitada PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite laos akti nr 24ATT00101 alusel hoiul olevad suitsukonid, alkoholipudel ja plekkpurk (pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6) pärast seda, kui J. K. on täitnud talle käesoleva kohtumäärusega pandud kohustused. 7. Kohtumäärus edastada J. K., prokurörile, kannatanutele ning teadmiseks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord
Prokuratuuri taotlus Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 11.06.2023 KarS § 266 lg 2 p 1 tunnustel selles, et J. K., ajavahemikul mai 2023 kuni 11.06.2023, tungis ukse avamise teel valdaja tahte vastaselt sisse XXX asuvasse M. V. kuuluvasse korterisse nr 4, XXX asuvasse M. S. kuuluvasse korterisse nr 5 ja XXX asuvasse K. K. kuuluvasse korterisse nr 6. Oma tegevusega pani J. K. toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS § 266 lg 2 p 1 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Seega tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista isikule muuhulgas rahaline karistus, st juba seadusandja poolt on süüdistatavale süüks pandav tegu hinnatud suhteliselt madalaks. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-s toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. J. K. on talle etteheidetava kuriteo toimepannud ajavahemikus mai 2023 – 11.06.2023, ehk rohkem kui 2 aastat tagasi. 22.05.2024 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega nr 124- 2515 on J. K. süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis toimus 29.11.2023. Kohtuotsusega vabastati J. K. karistusest ning tema suhtes kohaldati KarS § 87 alusel mõjutusvahendit – 1 aastaks käitumiskontrollile allutamine. Lisaks määrati J. K. kohustus 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas, hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest registreerima ennast psühhiaatri vastuvõtule ravivajaduse hindamiseks ning ravivajaduse tuvastamisel alluma ettenähtud ravile ning lisaks pidi J. K. kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 10 päeva jooksul registreerima ennast SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse STEP-programmi tugiisikuteenusele. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna ettekandest nähtub, et kriminaalhoolduse perioodil J. K. talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ei rikkunud. 2
g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et menetluskulud (DNA ekspertiis) on antud asjas 2100 eurot. Prokuröri hinnangul ei ole J. K. võimeline kriminaalmenetluse kulusid täies mahus tasuma. J. K. puhul on tegemist noore inimesega, kes on XXX, kellel XXX ning kelle igakuine sissetulek koosneb XXX – isiku igakuine sissetulek on umbes XXX eurot. J. K. on määratud XXX poolt eluruumi tagamise teenus. Igakuisest sissetulekust peab ta tagama enda ülalpidamise ning tasuma ka kommunaalkulusid. J. K. avaldas, et ta on võimeline maksma 50 eurot menetluskulusid. Suuremate lisaväljaminekute tasumine ei ole J. K. jõukohane. Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamisel
alusel on võimalik jätta menetluskulud isikult osaliselt välja mõistmata vaid kohtu loal, siis arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, taotleb prokurör kohtult
K. välja mõista 50 eurot menetluskulude tasumiseks. Kriminaalasjas on M. V. esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud varalise kahju nõudes summas 2533 eurot. M. V. on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud varalise kahju nõudes summas 642,67 eurot. M. S. on esitanud tsiviilhagi sissetungimisega tekitatud varalise kahju nõudes 80 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on 13.11.2024 J. K. suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises
Kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et J. K. oleks toime pannud varguse grupis ja sissetungimisega. Seega puudub alus M. V. ja M. V. tsiviilhagide välja mõistmiseks J. K. Kriminaalasjas jätkati menetlust KarS § 266 lg 2 p 1 osas, kuid kriminaalmenetluse toimiku materjalidest nähtub, et ei ole võimalik tõendada, et M. S. kuuluv põrandalamp, mille osas ta on tsiviilhagi esitanud, on lõhutud J. K. poolt. Seega ei ole võimalik J. K. välja mõista M. S. poolt esitatud tsiviilhagi. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1, taotleb abiprokurör lõpetada kriminaalasjas nr 23278050779 kriminaalmenetlus. Jätta M. V., M. V. ja M. S. tsiviilhagid läbi vaatamata. Kohustada J. K.
lg 2 p 1 alusel tasuma DNA ekspertiisi maksumusest 50 eurot ja tegema
Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 11.06.2026. PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laus akti nr 24ATT00101 alusel hoiul olevad suitsukonid (pakendid nr 1, 2, 3, 4) plekkpurk (pakend nr 5) ja alkoholipudel (pakend nr 6) hävitada
Kohtu seisukoht Vastavalt
lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. 3
Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks J. K. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub prokuröriga, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja J. K. karistamine vajalik. Kriminaalasjas J. K. etteheidetav kuritegu on pandud toime 2023 aasta suvel ehk siis enam kui 2,5 aastat tagasi, mil J. K. oli vaid 18-aastane. Ühtlasi nähtub materjalidest, et kui esialgu heideti J. K. ette ka korteritest – mida ei kasutatud püsivalt elamiseks ja kannatanud käisid neis harva – asjade varastamist, lõpetati tema suhtes selles osas menetlus 13.11.
lg 3 alusel on põhjendatud sellest kulust enamus, s.o 2050 eurot jätta riigi kanda. Ülejäänud 50 euro tasumine peaks J. K. olema jõukohane. Ühtlasi nõustub kohus prokuröriga selleski, et sobilikuks kohaldatavaks meetmeks on üldkasuliku töö tegemine. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrab kohus käesolevalt J. K.
lg 2 p-de 1, 3 alusel kohustuseks: 1) hüvitada kriminaalmenetluse kuludest 50 eurot ja 2) teha 10 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses märgitut ja vastavalt
K. need kohustused täita hiljemalt
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega, kui J. K. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. 4
K. on täitnud talle käesoleva kohtumäärusega pandud kohustused. Kriminaalasjas on J. K. vastu esitanud tsiviilhagid M. V. 2533 euro, M. V. 642,67 euro ja M. S. 802 euro nõudes. Materjalide kohaselt on kriminaalmenetlus osaliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 alusel lõpetatud nii J. K. kui ka tema kaaskahtlustatava suhtes (vastavalt 13.11.
Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.