Obsah (5)

§ 26§ 25§ 62§ 121§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4192 Määruse kuupäev 22.12.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X-i kaebus Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvast

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 06.11.2025 venekeelse kaebuse Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja avaldab kaebuses rahulolematust, et Kaitsepolitsei ja Riigiprokuratuur ei vasta tema esitatud kirjadele. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 15.05.2025 Riigiprokuratuurile avalduse koos kuritegude andmekandjatega: piinamised ja karistuspsühhiaatria. 11.08.2025 esitas kaebaja Kaitsepolitseile avalduse seoses piinamiste ja karistuspsühhiaatriaga. 03.10.2025 esitas kaebaja Riigiprokuratuurile avalduse seoses piinamiste ja arstliku komisjoni kuritegeliku tegevusega. Kaebaja leiab, et teda hoitakse juba 14 aastat ebaseaduslikult psühhiaatriahaiglas ja ta on karistuspsühhiaatria ohver. Kaebaja on ilma jäetud võrdsusest seaduse ees.
2. Kohus tegi 04.12.2025 kohtunõude Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsusele, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 10.03.
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 pikendatud kaebajale seatud eestkostet ja eestkostjaks määratud Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) kuni 10.03.
4. Lähtudes

§ 26lg-st 1, küsis kohus, kas eestkostja kiidab X-i kaebuse heaks.

3. Kaebaja eestkostja Tallinna linn avaldas 08.12.2025 vastuseks kohtu järelepärimisele, et ei kiida kaebust heaks. KOHTU SEISUKOHT 3-25-4192 4.

§ 25

lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt ei ole halduskohtumenetluses teovõimet piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses.

§ 25

lg-s 2 sätestatud erandite kohaselt on täisealisel piiratud teovõimega isikul halduskohtumenetluses teovõime, kui kohtu hinnangul teovõime piiratus ei puuduta haldusasja, piiratud teovõimega isiku huvid võivad olla tema eestkostja huvidega vastuolus või vastasel juhul seataks ohtu piiratud teovõimega isiku või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi.

1. Harju Maakohtu 11.03.
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 on kaebajale seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu). Samas tsiviilasjas pikendas Harju Maakohus 10.03.
3. a määrusega X-i üle seatud eestkostet ja määras tema eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni 10.03.
4. Kohtumääruse järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on X-i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. X on teovõimeline valimisõiguse osas. Harju Maakohtu 10.03.
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-766 on jõustunud. Kohus võtab

§ 62lg 2 alusel selguse huvides Harju Maakohtu 10.03.2025.

a määruse asjas nr 2-20-766 käesoleva asja materjalide juurde. 6. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja üle seatud eestkoste, talle on määratud eestkostja ja määratletud eestkostja ülesanded. Kaebaja on kaebuse esitamise seisuga piiratud teovõimega isik TsÜS § 8 lg 2 tähenduses. Kohtu hinnangul ei esine

§ 25

lg-s 2 nimetatud aluseid lugeda kaebaja käesoleva asja halduskohtumenetluses teovõimeliseks. Harju Maakohus määras kaebaja eestkostja ülesandeks muu hulgas tema esindamise kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes, seega puudutab teovõime piiratus kohtumenetluses osalemist. Kohtuasja asjaoludel ei saa kaebaja huvid olla vastuolus eestkostja huvidega. Kaebaja üle seati eestkoste, kuna tal esineb püsiva kuluga psüühikahäire – luululine häire (RHK 10 järgi – F22.0), mille tõttu ei ole ta võimeline enda ja oma toimetuleku eest adekvaatselt hoolitsema, mis on tõendatud 17.02.

1. a kohtupsühhiaatrilise arvamusega. Ta on selge teadvusega ning orienteeritud enda isikuandmetes, ajas ja kohas, kuid desorienteeritud situatsioonis ning tal puudub haiguskriitika ja ravisoostumus (Harju Maakohtu 10.03.
2. a määrus asjas nr 2-20766).
3. Seega on eestkoste seadmise menetluses tuvastatud, et kaebajal puudub haiguskriitika ja ta peab ennast terveks. Seda väitis kaebaja sisuliselt ka käesolevas asjas esitatud kaebuses, märkides kaebuses, et teda hoitakse ebaseaduslikult psühhiaatriahaiglas. Samade väidetega on kaebaja kaebuse kohaselt pöördunud Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri poole. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud avaldused Kaitsepolitseile ja Riigiprokuratuurile väidetega ebaseadusliku kinnipidamise osas põhjusel, et tal puudub haiguskriitika ja ravisoostumus. Kohus ei pea kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks kaebuse sisulist läbivaatamist halduskohtumenetluses. Kohtu hinnangul ei ohusta kaebuse alusena välja toodud vastustajate tegevus (väidetavalt kaebaja kirjadele vastamata jätmine) kaebaja õigusi. Käesoleva kaebuse tagastamine eestkostja heakskiidu puudumise tõttu ei sea ohtu kaebaja õigusi. Kaebaja eestkostja on kohtule selgitanud, et kaebaja viibib Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas, kus on temale tagatud vajalik ja igakülgne meditsiiniline abi, mis põhineb eriala spetsialistide pandud diagnoosile. Kaebaja viibib kontrollitud keskkonnas, kus ta saab ravi vastavalt tema tervislikule seisundile. Kohtul puudub alus kahelda, et eestkostja jätaks kaebaja õiguse saada oma pöördumistele vastus kaitseta, kui see oleks reaalselt vajalik kaebaja õiguste teostamiseks või kaitseks. 2 3-25-4192
4. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 6 alusel, kuna kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiitnud kaebust heaks. 9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3